Võll: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
|||
39. rida:
Siiski ei saa määrata üldmasinaehituses kahel kolmandikul juhtumitest võlli mõõtmeid tugevuskriteeriumitest lähtudes, vaid võetakse aluseks kaasdetailide mõõtmed, laagrite kulumiskindlus ja koostu jäikus. Jäikust hinnatakse tugevusõpetuse meetoditega arvutatud läbipainde suuruse järgi kohtades, kuhu on võllile istatud detail, aga ka ristlõike pöördenurga järgi tappide kohal. Väändejäikust näitab väändenurk võlli pikkusühiku kohta. Isegi raskemasinaehituses, aga ka autotööstuses ja raudteeveeremite valmistamisel, kus koormus võllidele on suur, ei määrata pooltel juhtudel võllide mõõtmeid tugevuskriteeriumist lähtudes.
Juhul kui määravaks saab jäikus või vibrokindlus, on tugevust enamasti piisavalt selleks, et võllide konstrueerimisel teha siirdmikud tehnoloogiliste lihvkäia ja tera väljajooksusoontega.
==Võllide ja telgede materjalid==
Ilma termilise töötlemiseta on võllide ja telgede materjalina kasutusel terased Ct5 ja Ct6. Termiliselt töödeldud võllide jaoks kasutatakse teraseid 45, 40X jt. Vastutusrikaste masinate raskelt koormatud võllid tehakse legeerterasest 40XH, 40XH2MA, 30ΓT, 30XΓCA koos vastava termilise töötlemisega, sageli kõrgsagedusväljas pinnakarastamisega.
Kallid kõrgtugevad materjalid ei oma enamasti eeliseid, kui töövõime kriteeriumiks on jäikus, ja neid polegi siis otstarbekas kasutada.
==Vaata ka==
| |||