Kiideva: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P +pl |
|||
24. rida:
Kiideva küla kohta on ajaloos kasutatud ka Kiidepea, Kividepea ja Kiwidepäh nimekuju. Külas on võimalik eristada [[Kiideva mõis|Kiideva mõisa]] ümber kujunenud põhjaosa ning Matsalu lahe kaldal asuvat [[sumbküla]] - '''Kiideva Kalaküla'''.
Kiideva elanike traditsiooniliseks tegevusalaks on olnud kalapüük. Pärast kevadise püügihooaja lõppu [[Väinameri|Väinamerel]] juuni teisel poolel rändasid Kiideva kalurid [[Saaremaa]] lääneosa rannikule [[rändpüük|rändpüügile]], kust naasti septembri lõpuks. Saaremaal peatusid kiidevlased [[Anseküla]], [[Ninase]], [[Panga (Mustjala)|Panga]], [[Vaigu]] ja [[Võhma (Mustjala)|Võhma]] külades, sinna ehitati ka suvised eluasemed. [[1930. aastad|1930. aastatel]] oli Kiideva [[Läänemaa]] kõige olulisemaks kalapüügikeskuseks. [[1950. aastad|1950. aastatel]] tegutses [[kalurikolhoos]] "Kiideva Kalur", mis liitus [[1964]]. aastal [[Virtsu Kalur]]iga.
Kiideva mõisa [[19. sajand]]i lõpul valminud härrastemaja paistab silma omapärase välisviimistluse poolest, milles on kasutatud kalasoomusekujulistest sindlitest voodrit. Kuni [[1967]]. aastani tegutses hoones Kiideva algkool.
| |||