Charles Babbage: erinevus redaktsioonide vahel

Tema sünnikuupäev on The Times'i järelehüüdele toetudes 26. detsember 1792. Pärast The Timesi artikli ilmumist kirjutas aga üks Charlesi nõbu, et Babbage'i sünniaasta on hoopiski 1791. St. Mary Newingtoni kihelkonna registerregistris näitabon agakirjas, et Babbage ristiti 6. jaanuaril 1792, sisaldadeskuid sealhulgas ka sünniaastat, millekssünniaastaks oli 1791. Babbage'i isa, Benjamin Babbage, oli Praedide, kes omasid Bittoni kinnisvara Teignmouthis, panganduspartner. Tema ema oli Betsy Plumleigh Teape. 1808. aastal kolis Babbage'i pere vanasse Rowdeni majja Ida-Teignmouth'isTeignmouthis ja Benjamin Babbage'st sai ohvitser, kes tegutses St. Michaeli kiriku läheduses.

Charlesi isa raha lubas tal saada juhiseid paljudelt koolidelt ja õpetajatelt samaaegselt tema algharidusega. Umbes 8 aasta vanuselt saadeti ta Alphingtoni maakooli Exeteri lähedal, toibumaks eluohtlikust palavikust. Ta vanemad arvasid, et ta aju ei suutnud nii palju infot omastada ja Babbage tundis, et see suur jõudeelu võis olla põhjuseks mõnedele tema lapsikutele mõttearendustele. Lühikest aega käis ta Kuningas Edward VI grammatikakoolis Totnesis, Lõuna-Devonis, aga tema tervis sundis teda uuesti eraõppele üle minema. Siis liitus ta 30-õpilaselise Holmwoodi akadeemiaga Bakeri tänaval Enfieldis, kus tema õppejõuks sai reverend Stephen Freeman. Akadeemial oli hästivarustatud raamatukogu, mis süvendas Babbage'i matemaatikaarmastust. Ta õppis koos kahe eraõppejõuga ka pärast akadeemiast lahkumist. Neist esimene oli vaimulik Cambridge'i lähedalt ja teine oli Oxfordi õppejõud, kellelt Babbage õppis piisavalt põhitõdesid, et ta võetaks vastu Cambridge'i. Babbage saabus Trinity kõrgkooli Cambridge'is 1810. aastal. Ta oli lugenud ulatuslikult Leibnizi, Joseph Louis Lagrange'i, Thomas Simpsoni ja Lacroix' teoseid ja oli tõsiselt pettunud Cambridge'i matemaatilises tasemes. Seetõttu moodustasid tema, John Herschel, George Peacock ja paljud muud sõbrad 1812. aastal grupi ''Analüütiline Ühiskond''. Babbage, Herschel ja Peacock olid samuti lähedased sõbrad tulevase kohtuniku ja teaduspatrooni Edward Ryaniga. Õpilasena oli Babbage ''Kummituste Klubi'' liige, mis tegeles üleloomulike nähtuste uurimisega; samuti oli ta ''Väljavõtjate Klubi'' liige, mis pühendus liikmete vabastamisele vaimsetest haigustest juhul, kui keegi oli haige. 1812. aaastal saadeti Babbage Peterhouse'i Cambridge'is. Ta oli parim matemaatik Peterhouse'is, aga ei lõpetanud ühegi autasuga. Selle asemel sai ta 1814. aaastal ilma eksamita oma aukraadi.<ref name="Education">[http://www2.stetson.edu/~efriedma/periodictable/html/Ba.html Haridus]</ref>

[[25. juuli]]l [[1814]] abiellus Babbage Georgiana Whitmore'iga St.Michaeli kirikus Teignmouthis Devonis. Enne kui nende elukohaks sai Londonis 5 Devonshire Street Portland Place, elas paar Dudmaston Hallis, Shropshire's. Charles'il ja Georgianal oli 8 last, kuid ainult 4 – Benjamin Herschel, Geogriana Whitmore, Dugald Bromhead ja Henry Prevost – elasid lapsepõlve üle. Charles'i naine Georgiana suri Worcesteris 1. septembril 1827, samal aastal oma isa, nende teise poja Charles'i ja nende vastsündinud poja Alexandriga. Babbage'i järgnev otsus veeta aasta ringi reisides oli peamiseks põhjuseks, miks tema töös tekkis paus. Charles Babbage suri 79 aasta vanuselt 18. oktoobril 1871 ja ta on maetud ''Londoni Kensal Green Cemetery's''. Horsley väidete põhjal suri Babbage neerupuudulikkusesse. 1983. aastal avastas ja avalikustas lahkamise tulemused tema poja-poja-pojapoeg. Originaali koopia on samuti saadaval. Pool Babbage'i aju on säilitatud ''Hunteriani muuseumis'' Londonis. Teine pool tema ajust on näitusel teadusmuuseumis Londonis. Tema noorim poeg, Henry Prevost Babbage (1824–1918), käis isa jälgedes ja valmistas 6 erinevat töötavat automaatset kalkulaatorit, toetudes oma isa kavanditele. Üks neist masinatest saadeti Harvardi ülikooli, kus see hiljem Howard H. Aikeni poolt avastati. Hetkel on see masin samuti näha teadusmuuseumis Londonis.<ref name="marriage">[http://www.computerhistory.org/babbage/charlesbabbage/ Isiklik elu ja surm]</ref>

Babbage'i ajal koostasid numbrilisi tabeleid inimesed, keda kutsuti ''arvutajateks e arvutiteks'', mis tähendas isikut, kes arvutab. Cambridge'is nägi ta selles inimesejuhitud protsessis suurt eksimusriski ning alustas oma elutööd, üritades tabeleid mehhaaniliselt arvutada.Ta alustas 1822. a, luues mehaanilise kalkulaatori, mille ülesandeks oli arvutada polünoomifunktsioonide väärtuseid. Erinevalt teistest tolle aja katsetustest oli Babbage'i masin konstrueeritud väärtusteseeriate automaatseks arvutamiseks. Lõplike vahede meetodit kasutades suutis ta vältida vajadust korrutamiseks ja jagamiseks. 1820ndate1820. aastate alguses töötas Babbage oma esimese automaatse kalkulaatori prototüübi juureskallal. Mõned prototüübi osad on endiselt nähtaval teadusajaloomuuseumis Oxfordis. Selle prototüübi põhjal arendati välja esimene automaatne kalkulaator. See jäi küll lõpetamata, lõpetatud osad on nähtaval teadusmuuseumis Londonis. Esimene kalkulaator oleks koosnenud umbes 25 000st000 osast, kaalunud 13,6 tonni ja oleks olnud umbes 2,4 meetri kõrgune. Kuigi Babbage sai projekti jaoks küllaldaselt toetusi, jäi see siiski lõpetamata. Hiljem lõi ta täiustatud versiooni ''Automaatne kalkulaator number 2 '', mis jäi samuti ellu viimata kuni aastateni 1989–1991. See masin sooritas oma esimeseesimesed arvutused Londoni teadusmuuseumis, esitades tulemusi 31 numbri täpsusega, mis on palju rohkem kui tavalisel moodsal taskukalkulaatoril.

Varsti pärast automaatse kalkulaatori tegemise põrumist alustas Babbage uue ja raskema, täisautomaatse arvutusmasina, kavandamist. Masin ei ole üksik lõpetatud projekt, vaid kogum õnnestunud kavanditest, millega ta tegeles kuni oma surmani 1871. aastal. Põhiline erinevus kahe masina vahel on see, et täisautomaatset arvutusmasinat saab programmeerida, kasutades ''perforeeritud kaarte''. Ta taipas, et programmid saab kodeerida nende ''kaartide ''abil, nii et inimene peab algselt ainult programmi looma, siis sisestama ''kaardid'' masinasse ja laskma sellel töötada. Täisautomaatne masin oleks kasutanud Jacquardi perfokaartidest moodustatud tsükleid mehhaanilise kalkulaatori juhtimiseks, millele oleks sisendina ette antud eelnevate arvutuste tulemused . See masin oleks kasutanud võtteid, mida kasutatakse ka moodsates arvutites, näiteks järjestikune programmi täitmine, hargnemised ja tsüklid, ning see oleks olnud esimene mehaaniline seade, mis oleks vastanud [[Turingi masin]]<nowiki/>a tingimustele. [[Ada Lovelace]], imetlusväärne matemaatik ja üks väheseid inimesi, kes täies mahus Babbage'i ideesid ideid mõistis, lõi täisautomaatse arvutusmasina jaoks programmi. Oleks täisautomaatne arvutusmasin valmis ehitatud, siis tema programm oleks olnud võimeline arvutama Bernoulli arvude jada. Tänu sellele tööle on Lovelace'ile antud esimese arvutiprogrammeerija tiitel. 1979. aastal anti kaasaegsele programmeerimiskeelele tema auks nimi Ada. Briti teadlased töötavad mitme miljoni naelase projekti raames, et rekonstrueerida Babbage'i täisautomaatset arvutusmasinat.<ref name="first">[http://www.computerhistory.org/babbage/engines/ Täisautomaatne masin]</ref>

1824. aastal omistatianti Babbage'ile auhindkuningliku astronoomiaseltsi kuldmedal (''Gold Medal of the Royal Astronomical Society''). Ta oli selle ühenduse asutajaliige ning üks vanemaid elavaid liikmeid.

AastastAastatel 1828 kuni 18391828–1839 oli Babbage ''Lucasian Professor of Mathematics'' Cambridge'i ülikoolis. Ta osales väga paljudes teaduslikes uurimistöödes ning omas suurt tähtsust ''Astronomical Society'' asutamisel aastal 1820 ning ''Statistical Society'' asutamisel aastal 1834. Ta unistas siiski mehhaanilise arvutusmasina kavandamisest.

1832. aaastal valiti Babbage USA kunsti- ja teaduste akadeemia välis-auliikmeks (''Foreign Honorary Member of the American Academy of Arts and Sciences)''.

Babbage leiutas ka oftalmoskoobi ehk silmapeegli, kuid kuigi ta andis selle füüsikutele katsetamiseks, vajus see unustusse ning seade tuli hiljem kasutusele [[Hermann von Helmholtz]]'<nowiki/>i sõltumatu leiutisena.

Babbage kandideeris Finsbury alevi kaudu kaks korda ka parlamenti. 1832. aaastal tuli ta viie kandidaadi seas kolmandaks, kuid 1834. aastal oli ta neljast kandidaadist viimane.<ref name=saavutused">[http://knol.google.com/k/charles-babbage# Autasud ja tunnustused]</ref>

Babbage'ti mälestuseks on mälestatudtema paljudejärgi omistatudnimetatud tiitlitepaljusid objekte, viidete ning nimedega. Näiteks:näiteks ''Babbage'i kraater'' Kuul ja ''Charles Babbage Institute'' on nimetatud tema järgi. Suur Babbage'i loengusaal Cambridge'i ülikoolis mälestab samuti tema aega selles ülikoolis.

#Charles Babbage astub ette kui suurepärane mõtleja 2008-nda. aasta strateegiavideomängus ''Civilization Revolution''.