Südame-veresoonkond: erinevus redaktsioonide vahel

'''Südame-veresoonkond''' ehk '''kardiovaskulaarsüsteem'''<ref>[http://mt.legaltext.ee/esterm/concept.asp?conceptID=50806&term=kardiovaskulaars%FCsteem kardiovaskulaarsüsteem], veebiversioon (vaadatud 15.06.2014)</ref> ehk '''südame ja soonte süsteem''' ehk '''tsirkulatsioonisüsteem''' ehk '''vereringeelundkond''' ([[ladina keel|ladina]] ''apparatus circulatorius'') on paljudel [[selgroogsed|selgroogsete]]<nowiki/>l peamiselt [[veri|vere]] ringlust reguleeriv [[elundsüsteem|elundisüsteem]].

Südame-veresoonkonna ülesanneteks on vere ja [[lümf]]i ringluse tagamine, selleks, et kõiki elundeid varustada hapniku ja toitainetega ja eemaldada ainevahetuse jääkproduktidjääksaadused, samuti humoraalne regulatsioon ja keha erinevateeri osade temperatuuri regulatsioon ja ka mitmesugused kaitsereaktsioonid.<ref>[[Meeli Roosalu]]. "Inimese anatoomia", Kirjastus [[Koolibri]], lk 148, [[2010]], ISBN 978-9985-0-2606-9.</ref>

Organismide anatoomilis-füsioloogilistest eripäradest lähtuvalt liigitatakse südame- ja soonte süsteem vahel ka puuduvaks ([[lameussid]]), suletud ja [[avatud tsirkulatsioonisüsteem]]iks ([[lülijalgsed]], sh [[putukad]]<ref>[http://www.britannica.com/EBchecked/topic/289001/insect/41290/Circulatory-system Sissekanne [[Encyclopaedia Britannica]]-s], veebiversioon (vaadatud 16.06.2014)<small> (''inglise keeles'')</small></ref>, [[vähilaadsed]] jpt).

Paljudel loomadel ja inimestel seostatakse kardiovaskulaarsüsteemiga paljusidselliseid haiguslikke seisundeid nagu [[kaasasündinud südamerikked]] (nt [[vatsakestevaheseina defekt]], [[kodadevaheseina puue]] jpt), [[südamelihasehaigestumus]], [[klapirikked]], [[südamepuudulikkus]], [[müokardiit]], [[endokardiit]], [[kardiomüopaatia]]d, [[pärilikud südamehaigused]], [[rütmihäired]], [[kardiogeenne šokk]], [[ateroskleroos]], [[müokardiinfarkt]], omandatud südamepuudulikkus, [[hüpertooniatõbi]], [[emboolia]], [[aneurüsmid]], [[hüpotensioon]], [[südameseiskus]].

Kuni Harvey ajani (ja tegelikult veel mõni aeg hiljemgi) valitses seisukoht, et arteriaalne ja venoosne veri on kaks erinevat [[kehavedelik|vedelikku]]. Vereks peeti ainult venoosset verd ning arvati, et maks toodab seda<ref>Plinio Prioreschi, [http://books.google.ee/books?id=H3ZaIYAaOSQC&pg=PA403&dq=history+of+circulation+system&hl=et&sa=X&ei=GbCeU66aEqSM7AaH5YHQAw&ved=0CEcQ6AEwBg#v=onepage&q=history%20of%20circulation%20system&f=false A History of Medicine: Roman medicine], lk 404, Horatius Press, Google'i raamatu veebiversioon (vaadatud 16.06.2014)<small> (''inglise keeles'')</small></ref> pidevalt juurde ning; veenid kannavad taselle lihastesse ja kudedesse laiali, mis see selle vere siis omakorda "ära tarbivad". Arteriaalseses veres nähti "elujõu" kandjat kopsudest läbi südame kudedesse. Selline oli ka Galenose seisukoht.