Aleksandr Menšikov: erinevus redaktsioonide vahel

P
Tiitleid ei omistata, vaid antakse (vt ÕS ja EKI keelenõu).
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
P Tiitleid ei omistata, vaid antakse (vt ÕS ja EKI keelenõu).
2. rida:
{{keeletoimeta}}
[[Pilt:Portrait of Alexander Danilovich Menshikov1.jpg|pisi|Aleksandr Danilovitš Menšikov, u. 1716—1720]]
Vürst '''Aleksandr Menšikov''' ([[vene keel|vene]] Александр Данилович Меншиков [[16. november|6. (16.) november]] [[1673]] [[Moskva]] – [[23. november|12. (23.) november]] [[1729]] [[Berjozovo|Berjozov]], [[Handi-Mansimaa]]) oli Vene sõjaväelane ja riigimees. Tema sõjaväeliseks auastmeks oli [[kindral-feldmarssal]] (1709) ning ta oli [[Peterburi]] esimene [[kindral-kuberner]] (1703–1724 ja 1725–1727). 1727. aastal pälvis ta [[generalissimus]]e auastme, kuid veel samal aastal võeti talt see nimetus ära. 1707. aastal omistasandis [[Peeter I]] talle [[Ingerimaa hertsog]]i tiitli, kuid ka see tiitel võeti temalt 1727. aastal ära.
 
==Noorus==
Aleksandr Menšikov oli tsareevitš [[Peeter I|Pjotr Aleksevitš]]i kaaslane noorukipõlvest ning osales Peeter I noorepõlveajast viimase sõjamängudes [[1691]]. aastal, olles Peetri poolt juhitava [[Preobraženski polk|Preobraženski polgu]] [[bombardiir]]; osales koos Peetriga esimeste Venemaa sõjalaevade ehitamisel [[Pereslavli flotill]]i jaoks [[Pereslavl-Zalesski]] lähedal [[Pleštšejevo järv]]el [[1692]]. aastal; [[1693]]. aastal osales koos Peetriga retkes [[Jäämeri|Jäämerele]]; [[1694]]. aastal osales Peetri korraldatud sõjalistes manöövrites [[Kožuhhovo]] küla juures ning 1695. aastal paistis silma [[Azov]]i vallutamisel ja 1700. aatal alanud [[Põhjasõda|Põhjasõjas]] Ta oli väga haritud, tark ja andekas väejuht.
 
Aastatel 1697-1698,1697–1698 saatis Aleksandr Menšikov tsaar Peetrit tema ringreisil Euroopas nn [[Suur saatkond|Suure saatkonna]] koossseisuskoosseisus, olles tsaarisaatkonna laekur. ningPärast pärastsuure Suursaatkonnasaatkonna jagunemist, suundus tsaar Peeter suundus [[Viin]]i ja Menšikov juhtis algselt [[London]]isse jäänud saatkonnaosa.
 
Tagasi 1698. aastal Venemaale saabudes nimetatinaasnud Menšikov nimetati seersandks ning jäija ta jäi tsaar Peetri lähikonda. ning pärastPärast Peetri lähedase sõbra [[Franz Lefort]]i surma 1699. aastal, sai tasttemast Peeter I lähimaidüks lähemaid kaaslaseidkaaslasi.
 
==Menšikov Põhjasõjas==
15. rida:
 
===Ingerimaa ja Peterburi kubernerina===
[[16. mai]]l 1703. aastal läänepool neist kahest kindlusest lääne pool paigutas Menšikov esimese nurgakivi [[Peterburi|Sankt Pieter Burch]]i loode[[bastion]]i [[Jänesesaar]]el ning ta määrati ka esimeseks [[Peterburi kuberner]]iks. [[1703]]. aastal osales Menšikov koos tsaar Peetriga [[Ingerimaa]] vallutuslahingutes ja [[19. juuli]] [[1703]]. aastal anti Menšikovi poolt luba pidada isiklikku ihukaitse [[Ingerimaa polk]]u.
 
Peterburi piirkonna kaitserajatiste rajamise käigus ning sõjaliste vajaduste rahuldamiseks asutas Menšikov [[Sviri jõgi|Sviri jõe]] ääres [[Olonetsi]] laevaehitusdokid (tänapäeva [[Lodeinoje Pole]] linn), kust juba [[22. august]]il 1703. aastal lasti vette esimene 22 kahuriga [[Balti laevastik]]u [[fregatt]] «Standart».
 
===Narva vallutamislahingvallutamise lahing===
[[1704]]. aastal osales Menšikov [[Narva piiramine (1704)|Narva piiramislahingus]], mille tulemusena linn [[30. august]]il vallutati ning. Menšikov nimetati kindralmajoriks ning määrati tsaari poolt "Narva ja kõigi vallutatud maade" [[kindralkuberner]]iks.
 
===Kaliszi lahing===
1705. aastal juhtis Menšikov 20 000 mehest koosnevat Venemaa-Saksimaa-[[Sandomiri konföderaadid|Poola]] väge Rootsi korpuse vastu Poolas. Menšikovi juhitud vägedele seisis vastu 5000 Rootsi sõdurit kindral [[Arvid Axel Mardefeld]]i juhtimisel toimunud [[Kaliszi lahing]]us. Venelased hävitasid Rootsi väed täielikult. Vangi langes 2598 sõjaväelast, nende seas üle saja ohvitseri (sealhulgassh Poola [[magnaat]]e). ning veneVene poolel teeninud kindralleitnant [[Karl Gustav von Rönne|von Rönne]] vangistas kindral Mardefeldi, võttis vastu vangilangenud Rootsi kindrali mõõga ja edastas selle Vene vägede juhatajale Menšikovile.
 
Toimunud võidu auks pidas Menšikov pidustused Varssavis ning teda autasustati kuningas Augusti ettepanekul Püha Saksa Rooma keisri poolt «[[Püha Rooma Impeeriumi Kõrgeauline vürst|Püha Rooma Impeeriumi Kõrgeaulise vürsti]]» tiitliga. Kõrgeaulisel vürstil käskis aga tsaar [[Peeter I]] välissaadikute ja ülikute vastuvõtmiseks sisse seada oma õukond "nagu Saksamaa keisril": [[Teenistusastmete tabel|ülemõuemeistri, ülemmeistri, ülemkammerhärrade ja õuemeistritega]]. Tsaar Peeter I, kinkis Menšikovile sünnipäevaks 30. maiksmail 1707. aastal, «[[Ingerimaa]] vürsti» tiitli.
 
===Lesnaja lahing ===
[[1708]]. aastal [[Lesnaja lahing]]us oli Menšikov koos tsaar Peeter I-ga üks kahest võidukast väejuhist, juhtides kaitselahingutes kaitse vasakut tiiba [[Adam Ludwig Lewenhaupt]]i vägede vastu.
 
===Eestimaa kindralkubernerina===
[[1712]] ja [[1716]] toimus [[Eestimaa kindralkuberner]]i A. Menšikovi korraldusel [[Eestimaa rahvaloenduste loend|Eestis rahvaloendus]].
 
[[1715]]. aastast olid Menšikovide valduses [[Lagedi mõis|Lagedi]], [[Saha mõis|Saha]] ja [[Väo mõis|Väo]] mõisad [[Harjumaa]]l. Ta oli [[1719]]–[[1728]] [[Peterburi]], [[Eestimaa]], [[Liivimaa]] ja [[Ingerimaa]] [[kindralkuberner]].
 
==Võimu kaotus ja langus==
43. rida:
 
==Tunnustused==
*[[1702]]. aastal annetasandis [[Püha Rooma riik|Püha Rooma riigi]] keiser talle [[Püha Rooma Riigi krahv]]itiitli.
*[[1705]]. aastal annetasandis [[Püha Rooma riik|Püha Rooma riigi]] keiser talle [[vürst]]itiitli.
*[[1705]]. aastal annetasandis [[Püha Rooma riik|Püha Rooma riigi]] keiser talle Coseli [[hertsog]]itiitli.
*[[1707]]. aastast kandis ta tiitlit [[Venemaa Impeerium]]i Kõigekõige Hiilgavamhiilgavam Vürstvürst.
*[[1707]]. aastast Ingerimaa hertsog.
*[[1727]]. aastastaastal ülendati Menšikov [[generalissimus]]eks.
 
==Kirjandus==
*Tema kohta on ajavaemikulaastatel [[1707]]–[[1709]] [[Prantsusmaa]]l ilmunud šifreeritud jutustus "Prints Kouchimen" ([[Lambert de Guerin]] J.G.-''Histoire du Prince Kouchimen''). {{http://webcache.googleusercontent.com/search?q=cache:pCVNOGJdIJgJ:www.maremagnum.com/libri-antichi/prince-kouchimen-histoire-tartare-et-dom-alvar-del-sol/92458007+%28Lambert+de+Guerin+J.G.-Histoire+du+Prince+Kouchimen&cd=5&hl=et&ct=clnk&gl=ee&source=www.google.ee<nowiki/><nowiki>}}</nowiki>
 
== Välislingid ==
183 661

muudatust