Kasutaja:Adräbtsinski/Soobel: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
28. rida:
Keha on sitke, piklik ja paindlik. Sooblid sarnanevad metsnugistele, kuid on pikemate kõrvadega, piklikuma peaga ning lühema sabaga. Isaste tüvepikkus on 38-56 sentimeetrit, sabapikkus 13-18 sentimeetrit ning kaaluvad 0,8-1,8 kg. Emased isendid kaaluvad 0,6-1,6 kg, sabapikkus on 12-16 cm ja tüvi on 30-48 cm pikk. Kokkuvõttes on isased emastest 8-12% suuremad. Karvastiku värvus ulatub helepruunist tumepruunini, selg ja jalad on kõhust tumedamad. Tumedaima karvastikuga isendid elavad [[Baikal]]i ümbruses, [[Jakuutia]]s ja [[Amuur]]i piirkonnas ja heledaimad isendid [[Uuralid|Uuralites]]. Kõril esineb hele laik, mis on kollane, hall või valge.<ref name="Monakhov" /> Talve karvastik on suve omast pikem ja tihedam ning väärtuslikum karusnahana.<ref name="Sable">http://en.wikipedia.org/wiki/Sable</ref>
=== Ökoloogia ===
Soobel elab okaspuude poolt domineeritud boreaalsetes metsade, nii soistel kui ka mägistel aladel, kuid teda võib leida ka heitlehistest metsadest.Ta tegutseb peamiselt videvikus, päeva jooksul on ta aktiivsem vaid jooksuajal. Pesa (enamasti urg) asub jõgede kallastel või tihnikutes ning on seest vooderdatud kuiva taimestikuga ja karvadega.<ref name="Ronald" /> Talvisel ajal liigub soobel rohkem toidupuuduse tõttu ning seepärast on pesad sel ajal enamasti ajutised. Koduterritooriumi suurus sõltub maastikust ja toidu küllusest. See võib ulatuda 4 ruutkilomeetrist 30 ruutkilomeetrini. Toidunappuses võivad nad ette võtta 6 kuni 12 kilomeetriseid rännakuid.
Sarnaselt teiste nugistega kasutab Soobel jahipidamiseks kuulmis- ning lõhnataju, eriti arenenud on kuulmine. Tegutseb ja liigub enamasti maapinnal, kuid oskab ka osavasti ronida. Soobel on [[omnivoor]] ning toitub lindudest, hiirtest, oravatest, jänestest ja teistest pisi-imetajatest. Nad murravad ka väiksemaid [[kärplased|kärplasi]] nagu [[nirk]] ja [[kärp]].<ref name="Sable" /> Vähem toitub ta putukatest ja taimedest, harva ka meest. Taimetoidust moodustavad suurema enamuse marjad ning pähklid ja seda talvel kui soobel liigub rohkem pikki vahemaid.<ref name="Takahiro">Takahiro Murakami "Food habits of the Japanese sable Martes zibellina brachyura in eastern Hokkaido, Japan" 2004</ref> Väikese osa toidust võivad moodustada [[kahepaiksed]], [[roomajad]] ning [[vähilised]].<ref name="Takahiro" /> Loomakorjustest toitumiseks järgnevad nad suuremate kiskjate ( [[karu]] või [[hunt|hundi]]) jälgedele. Soobel suudab ka murda väiksemaid [[hirvlased|hirvlasi]] nagu näiteks [[muskushirv]] ning toitub vahetevahel ka nälkjatest ning kalast, mida ta püüab oma esikäppi kasutades.<ref name="Sable" />
Soobel ise on saagiks suurematele [[karnivoor]]idele nagu kotkas, suuremad kakulised, [[karu]], [[hunt]], [[tiiger]], [[ahm]] ja [[rebane]].
38. rida:
Tänapäeval ohustavad soobleid salaküttimine (eriti pärast [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] lagunemist), metsaraie ning [[võõrliik|võõrliigid]]. Näiteks [[Hokkaido]] saarel võib sissetoodud [[Jaapani nugis]] (''martes melampus'') ohustada [[endeem|endeemset]] soobli alamliiki ''martes zibellina brachyuran''.<ref name="IUCN" />
=== Karusnahk ===
Soobli karvkate on väga tihe, siidjas ja läikiv, see säilitab oma pehmuse hoolimata silitamise suunast, mis teeb soobli naha eriliseks, teiste loomade puhul on karvastik kare silitades vastu karvakasvu. Seetõttu on soobel üks hinnatumaid karusnahaloomi maailmas. Soobli nahk on olnud tähtsaks kaubaartikliks [[varakeskaeg|varakeskajast]] saati.<ref name="Sable" /> Esimeseks suuremaks nahkadega kauplejaks oli [[Kiievi-Venemaa]] 10. Ja 11.
[[Inglismaa]]l oli soobli nahk eriti hinnatud aadlike ja monarhide(näiteks [[Henri I]] ja [[Henry VIII]]) seas, sümboliseerides staatust. [[Henry VIII]] lubas sooblit kanda vaid [[vikont]]il ja sellest kõrgema seisuse aadlikel.<ref name="Sable" /> [[Pilt:Martes zibellina (sable) fur skins (belly sides).jpg|pisi|vasakul]]
Suurimaks eksportijaks läbi aegade tänapäevani on olnud [[Venemaa]], kus karusnahad on olnud valuuta eest ning teeninud ka muid erinevaid rolle. 1592. Aastal palus [[Lviv]]i õigeusu kogudus tsaarilt abi mahapõlenud [[Uspenskaja]] kiriku taastamiseks. [[Fjodor I]] saatis 200 soobli nahka ning 200 [[metsnugis]]e nahka. Linna kodanikud ehitasid nahkade müügist teenitud tuluga kirikule „tsaari väravad“ ning trükikoja.<ref name="sojuz" />
[[Pilt:Bargusin sable fur jacket, Slupinski Düsseldorf 2011 (1).jpg|pisi|paremal|Sooblinahast kasukas]]
[[Siber]]i vallutamise üheks eelduseks oli ka karusnahk. Näiteks nõudis [[Ivan IV|Ivan Julm]] [[Kaasan]]i tatarlastelt aastas 30 000 soobli nahka, kuid mida ei saadetud. Parima kvaliteediga soobli karusnahad tulid kas [[Irkutsk]]ist või [[kamtšatka]]lt.<ref name="Sable" /> Nahku saadi [[Siber]]is enamasti kas kaubeldes kohalikega või nõudes neilt maksu nahkade näol (jasak), levinud oli ka põliselanike ähvaramine ning pantvangide võtmine saamaks suuremal hulgal nahku. Vene kütid polnud enamasti nii vilunud kui kohalikud ning vigastasid looma nahka tihedamini. Vahel olid ka [[Siber]]isse küüditatud vangid kohustatud loomi küttima. Saadud kasumid olid tohutud, 17. sajandil müüs kaupmees keskmiselt kvaliteetseid nahku 350 000 rubla eest aastas samas kui neljaliikmeline talupojapere teenis alla rubla aastas. Sooblinahast rõivaste ostjad olid enamasti vene aadlikud, kuid mõned rõivad jõutsid juudi kaupmeeste vahendusel ka välismaale. Hiljem hakati soobleid püüdma terasest lõksudega.<ref name="fur">https://en.wikipedia.org/wiki/Siberian_fur_trade</ref>
1930ndatest aastatest alates alustati karusnahafarmide loomist kuna sooblite ja teiste Siberi karusnahaloomade arvukus oli järsult langenud üleküttimise tulemusena. Pärast [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] lagunemist läksid suurem osa farme pankroti ja küttimine (legaalne ja salaküttimine) hakkas taas levima. Tänasel päeval on järel vaid viis sooblifarmi.<ref name="ny">http://www.nytimes.com/2000/12/27/world/behind-the-100000-sable-coat-a-siberian-hunter.html</ref> Poodides võib kvaliteetse sooblinahast kasuka hind ulatuda 80 000 dollarini.<ref name="fur" /> Metsikute loomade nahk on kallim võrreldes farmiloomade omaga. Kõige väärtuslikum seitsmest erinevast karvatoonist on must sinaka varjundiga ning taolise karvastikuga sooblid on pärit [[Baikal]]i lähedalt [[Barguzin]]ist.<ref name="ny" />
== Viited ==
{{viited}}
| |||