Erinevus lehekülje "Kultuuriantropoloogia" redaktsioonide vahel

P (HC: Kategooria:Kultuurantropoloogia uus sortimisvõti: " ")
'''Kultuuriantropoloogia''' ehk '''kultuurantropoloogia''' (ka: ''sotsiaalantropoloogia'', ''sotsiaal-kultuurantropoloogiakultuuriantropoloogia'') on [[humanitaarteadused|humanitaar]]- või [[sotsiaalteadused|sotsiaalteaduste]] hulka arvatav [[teadusharu]], mis uurib inimestevahelisi sotsiaalseid suhteid ja nende arengut, käitumist, [[positiivne õigus|õigus]]t, [[poliitika]]t, [[ideoloogia]]t, [[religioon]]i, [[uskumus]]i, [[Tarbimine|tarbimist]], [[Tootmine|tootmist]], [[Sotsialiseerumine|sotsialiseerumist]], [[perekond]]a, sugupoolte probleeme ning teisi [[kultuur]]iavaldusi kultuuriajaloolises aspektis.
 
==Terminoloogia==
Mõiste "kultuurantropoloogiakultuuriantropoloogia" võeti kasutusele [[20. sajand]]i algupoolel [[USA]]-s, täiendamaks varasemat mõistet "[[etnoloogia]]". [[Inglismaa]]l võeti tarvitusele mõiste "sotsiaalantropoloogia" varasema "[[etnograafia]]" mõiste laiendamiseks. Uute mõistete kasutuselevõtmise üks põhjusi oli muuhulgasmuu hulgas välitööde osatähtsuse suurenemine ning pikaajalised uuringud konkreetse ühiskonna sees. Tänapäeval kasutatakse ka mõistet "sotsiaal-kultuurantropoloogiakultuuriantropoloogia".
 
[[Eesti]]s jagunes kultuurantropoloogia valdkond kuni 20. sajandi lõpuni traditsiooniliselt [[etnograafia]]ks (inimeste materiaalse kultuuri uurimine) ja [[folkloristika]]ks (vaimse kultuuri uurimine).
 
KultuurantropoloogiaKultuuriantropoloogia ja [[sotsioloogia]] uurimisvaldkonnad kattuvad suuresti, kuid erinevused on teoreetilistes lähenemistes ja uurimismeetodites.
 
==KultuurantropoloogiaKultuuriantropoloogia kujunemine==
===19. sajandil===
KaasaegneNüüdisaegse kultuurantropoloogiakultuuriantropoloogia juured pärinevad [[19. sajand]]i [[etnoloogia]]st, mis tegeles inimühiskondade süstemaatilise võrdlemisega. Etnolooge huvitas eriti küsimus, miks erinevates maailma osades elavatel inimestel on sarnased [[uskumus]]ed ja kombed.
 
Mõned uurijad ([[Grafton Smith]] jt) oletasid, et erinevad inimrühmad võtavad üle teistelt gruppideltrühmadelt nende kombeid ja uskumusi ehk õpivad teineteiselt, mis tähendab, et kultuurinähtused levivad ühest kohast teise. Teised uurijad olid seisukohal, et erinevad rühmad on võimelised ka iseseisvalt jõudma samasuguste uskumuste ja kommeteni. Mõned neist uurijatest ([[Lewis Morgan]] jt) oletasid, et erinevad ühiskonnad läbivad teatud sarnaseid ajajärke. Hilisemad uuringud aga ei kinnitanud sarnaste ajajärkude olemasolu erinevates [[kultuur]]ides.
 
Oletati ka ([[Julian Steward]] jt), et sarnasused tulenevad sarnastest keskkondadest (looduslikest jm tingimustest), milles ühiskond elab. Teised uurijad ([[Claude Lévi-Strauss]] jt) pidasid põhjuseks inimmõtlemise ja -[[Keel (keeleteadus)|keel]]e üldisi strukturaalseidstruktuurseid sarnasusi.
 
===20. sajandil===
19. sajandi etnoloogid ([[James Frazer]] jt) olid peamiselt "kabinetiteadlased", mis tähendab, et nad kasutasid teiste inimeste poolt kogutud materjale ega puutunud iseuuritavate ühiskondadega kokku vastavate ühiskondadega. [[20. sajand]]il hakati üha rohkem tegema kultuurantropoloogilisikultuuriantropoloogilisi uuringuid kohapeal. Kasutusele tulid meetodid, mille puhul uurija ise elabki tollesselles ühiskonnas, mida ta uurib – üheaegseltühtaegu selles osaledes ja samal ajal tähelepanekuid tehes. Meetodid arendasid välja [[Bronislaw Malinowski]], [[Franz Boas]] jt.
 
19. sajandil olid sarnaste kultuurinähtuste seletamisel "leviku" ja "isetekke" teooriad omavahel vastandlikud. [[20. sajand]]i alguse uuringud näitasid, et toimivad mõlemad protsessid. Samal ajal selgus, et paljudki sarnasused on olnud vaid näilised, tulenenud pealiskaudsetest vaatlustest. Hakati märkama, et kultuurinähtuste leviku puhul ühest ühiskonnast teise sageli muutub nende tähendus ja funktsioon.
 
SamaaegseltSamal ajal vähenes uurijate huvi võrdleva kultuurantropoloogiakultuuriantropoloogia suhtesvastu, mis oli üritanud avastada inimühiskonnale omaseid üldisi seaduspärasusi ja arenguid. Tunduvalt suuremat tähelepanu pälvisid erinevate [[kultuur]]ide kirjeldused nende endi mõistetes. Arenes välja kultuurilise [[relativism]]i idee, mille kohaselt isiku [[uskumus]]ed ja kombed on mõistetavad üksnes sellesama [[kultuur]]i kontekstis, milles see isik elab.
 
===KaasaegsedTänapäevased suundumused===
KaasaegneTänapäevane kultuurantropoloogiakultuuriantropoloogia on hakanud üha enam tähelepanu pöörama tänapäeva lääne ühiskonna uurimisele. Vaatluse alla on võetud sellised kultuuriavaldused nagu mitmesugused [[subkultuur]]id, [[linnalegend]]id, [[vandenõuteooria]]d, [[grafiti]], [[popmuusika]] jne, aga ka [[ideoloogia]], [[poliitika]], [[reklaam]], [[tootmine]], [[tarbimine]] jmt. Erinevalt [[sotsioloogia]]st, [[sotsiaalpsühholoogia]]st, [[politoloogia]]st jt [[Sotsiaalteadused|sotsiaalteadustest]] käsitleb kaasaegnenüüdisaegne kultuurantropoloogiakultuuriantropoloogia tänapäeva lääne ühiskonna ilminguid kultuuriajaloolises kontekstis.
 
On selgunud, et paljud mõisted, mida traditsiooniliselt kasutati varem teiste [[kultuur]]ide kirjeldamisel ([[müüt]], [[tabu]], [[rituaal]] jmt) on edukalt rakendatavad ka tänapäeva lääne kultuuri analüüsil. Üks esimesi sellesuunalisi katseid oli [[Horace Miner]]i juba [[1956]]. aasta ajakirjas ''[[American Anthropologist]]'' ilmunud artikkel ''Body Ritual Among the Nacirema'', mis oli ühtlasi ka satiir kaasaegse ameerika ''(Nacirema = American)'' kirjeldamisekssatiir. Hiljem on seda artiklit palju tsiteeritud ja õpikutes kasutatud.
 
==Vaata ka==
Anonüümne kasutaja