Riia ajalugu: erinevus redaktsioonide vahel

[[File:Project for fortifications of riga from around 1640.jpg|pisi|left|200px|[[Riia kindlus]]e ja [[Riia muldkindlustusvöönd|muldkindlustusvööndi]] plaan ca 1640]]

{{commonskat|Riga in the 17th century|17. sajand Riias}}

[[File:Riga map around 1637.jpg|pisi|left|200px|Riia kindlustused, ca 1637. aastal]]

[[File:Riga 1650.jpg|pisi|left|200px|Riia 1650. aastal, <small>[[Johann Christoph Brotze]]</small>]]

 

Liivimaa ordu ja Riia linna vahel puhkenud nn [[Kümneaastase sõda|Kümneaastase sõja]] ajal (1481–1491) ründasid [[1484]]. aastal linnaelanikud ordumeistri kantsi Riia lossi ja pärast 6-kuulist piiramisrõngas olemist, andis lossi garnison alla ning [[Riia raad]] otsustas lossi maha lõhkuda. [[Liivimaa ordumeister|Liivimaa ordumeistri]] residents viidi üle [[Cēsis]] (eesti k. Võnnu). Ordumeister [[Walter von Plettenberg]]i valitsuse ajal Liivimaa ordu ja Riia linna vägede vahelise [[Neuermühleni lahing]]u tulemusel, mille võitsid orduväed tunnistas Riia peapiiskop ja Riia linn, ordu ülemvõimu Liivimaal ja Kirchholmi leppe järgne olukord taastati, samuti ehitati taas üles Riia ja [[Dünamünde ordulinnus]]ed.

 

Aastal [[1522]] algas Riias jutlustega Püha Jakobi kirikus ja [[Riia Püha Peetri kirik]]uis [[reformatsioon Liivimaal]], mis lõpetas [[Riia peapiiskop]]i võimu. [[1524]]. aastal kerkis kahtlus, et [[Riia toomkirik]]us asuv [[Neitsi Maarja]] kuju on tegelikult [[nõid]]. Selleks, et asjas selgust saada, korraldati [[nõiakatse]] ja kuju visati Daugavasse. Kuju oli puust ega uppunud, järelikult tunnistati ta nõiaks ja põletati ära.

 

[[1537]]. aastal alustati Riia uue kindlustussüsteemi väljaehitust, mille käigus loodi kuni 11 m kõrgune mullavall ning veetõkked.

==Riia Rzeczpospolita Inflanty keskusena==

Aastatel [[1558]]–[[1583]] [[Vana-Liivimaa]] aladel toimunud [[Liivi sõda|Liivimaa sõja]] algetapi [[Vene-Liivimaa sõda|Vene-Liivimaa sõja]] tulemusel sõlmis [[Moskva tsaaririik]] [[1582]]. aastal Poolaga [[Jam-Zapolski vaherahu]] ning Lõuna-Eesti ja Liivimaa (endised Liivi ordu ja Riia peapiiskopkonna ja Tartu piiskopkonna alad) jäid Poolale ning Riia linn läks, [[7. aprill]]il [[1581]] Poola kuninga võimu alla, kuid jäi [[1582]]. aastani [[vabalinn]]a staatusesse, Riia oli ka 1561. aastal moodustatud [[Liivimaa rüütelkond|Liivimaa rüütekonna]] keskus.

[[Riia]] linna ümbritsevad maad kuulusid [[Võnnu vojevoodkond]]a ehk Cesise vojevoodkonda.

{{Vaata|Poola aeg}}, ''[[Liivimaa hertsogkond]]''

 

==Riia Rootsi kuningriigi Liivimaa provintsis==

Aastatel 1600–1611 toimunud [[Rootsi-Poola sõda (1600–1611)|Rootsi-Poola sõjas]] piirasid Rootsi väed kaks korda edutult Riia linna, kuid ei suutnud linna vallutada.

[[Rootsi-Poola sõda (1617–1618)|Sõjategevuses aastatel 1617–1618]], 1617. aasta juunis saabusid rootsi väed Väina jõe suudmesse nelja Rootsi sõjalaevaga ning võtsid [[Wolmar Farensbach]]ilt üle, Väina jõe suudmes asunud Daugavgriva kindluse. Juuli lõpul saabus laevadega umbes 2000-meheline Rootsi vägi, kes ei julgenud aga hästi kindlustatud [[Riia kindlus]]t rünnata, vaid purjetas [[Pärnu piiramine (1617)|Pärnu alla ja sundis linna mõnepäevase piiramise järel]], [[11. august]]il kapituleeruma. Rootsi väed okupeerisid Liivimaa ranniku, [[Grobina]]st [[Pärnu]]ni. 18. augustil vallutati [[Salatsi]] ning hilissuvel kontrollisid Rootsi väed peaaegu kogu Liivimaad, välja arvatud Riia linna.

 

 

===Vene-Rootsi sõda (1656–1658)===

17. mail 1656 kuulutas [[Moskva tsaaririik]] Rootsi kuningriigile sõja ning alustati Vene vägede viimist Rootsi Liivimaale. Lätimaa idaosas asuva rootsi vägede poolt okupeeritud [[Kuramaa hertsogiriik|Kuramaa hertsogiriigi]] [[Dünaburg]] alistus 31. juulil; 14. augustil vallutasid vene väed [[Koknese]]. 21. augustil jõudsid Vene väed, tsaar [[Aleksei I]] üldjuhtimisel [[Riia]] linna alla ning 1. septembril pärast piiramisehitiste ja suurtükipatareide püstitamist algas kindral [[Alexander Leslie]] juhtimisel linna piiramine. [[2. oktoober|2. oktoobri]] varahommikul, enne Vene vägede planeeritud kindluse rünnakut tungisid Rootsi väed [[Riia kindlus]]est välja, tekitasid rünnakuks valimistuvatele Vene vägedele suuri kaotusi ja hõivasid ka 17 lahingulippu. 5. oktoobril, pärast 50-päevast piiramist lõpetasid Vene väed linna piiramise ja taganesid [[Polotsk]]isse.

 

[[Pilt:Great Northern War Part1.png|pisi|Lahingutegevus Põhjasõjas aastatel 1700–1709]]

Põhjasõda Liivimaal algas 1700. aasta veebruaris, [[Saksimaa kuurvürstiriik|Saksimaa kuurvürstiriigi]] ja [[Rzeczpospolita]] kuninga [[August II Tugev]]a rünnakuga, läbi [[Kuramaa hertsogiriik|Kuramaa hertsogiriigi]] Liivimaa strateegilisele [[Riia piiramine (1701)|tugipunktile Riia linnale]], mille kaitset juhtis [[Liivimaa kindralkuberner]] [[Erik Dahlberg]]. Saksi väed vallutasid Riia eelkindlustused – [[:sv:Cobrons skans|Cobroni kansti]] (läti Kobronskansts) ([[Torņakalns]]i piirkonnas) ja [[Daugavgrīva]] [[Daugavgrīva kindlus|kindluse]], kuid Riia linna ja [[Riia kindlus|kindlus]]t nende tugevate kaitserajatiste pärast ei suutnud vallutada. Liivi- ja Eestimaalt linnale appi saabuvaid Rootsi vägesi kartes aga lahkusid saksi väed linna alt maikuus 1700, [[Daugava]] teisele kaldale [[Kuramaa]] poolele.

5. juunil 1700 alustasid saksi väed [[Saksimaa kuurvürst]]i August II ja [[Johann Reinhold von Patkul]]i juhtimisel uut pealetungi suuremate jõududega ning peletasid Rootsi väed linna alt. Saksi feldmarssal, krahv [[Adam Heinrich von Steinau]] ning [[Kuramaa hertsog|Kuramaa regentvalitseja]] [[Ferdinand Kettler]] alustasid saksi-leedu-tatari vägedega linna piiramist ja pommitamist. Saksi vägede toetamiseks saadeti Pihkvast Liivimaale ka 19 vene jalaväepolku, kellest suurem osa asus [[Koknese]] juurde ja 3 polku liitus Riia piirajatega..

{{Vaata|Riia piiramine (1701)}}, ''[[Spilve lahing]]''

 

[[Pilt:Rigische Rathhaus, 1780.jpg|pisi|left|200px|[[Riia raekoda]], 1780, <small>[[Johann Christoph Brotze]]</small>]]

{{Pildid kõrvuti|paremale|1partofRiga2block.jpg|120|2partofRiga2block.jpg|120|Riia linna plaan, 1802.}}

12. (23.) juulil asusid linna kindralfeldmarssal Boriss Šeremetjev ning [[Riia raad|Riia rae]] esindajad andsid talle üle kaks sümboolset Riia linna kuldset võtit. [[Riia linna kapitulatsioon]]i ja Venemaa tsaari alluvusse mineku kohta koostati [[Riia linna kapitulatsiooniakt]], mille sõlmisid [[Liivimaa rüütelkond]] ja Riia rae esindajad ning Vene vägede poolt B. Šeremetjev. 12. oktoobril 1710. aastal kinnitas tsaar [[Peeter I]] kapitulatsiooniakti ning kinnitas kõik baltisakslastest Riia linnakodanike ja Liivimaa rüütelkonna õigused ja [[privileeg]]id, mis olid ka aluseks hilisemale [[Balti erikord|Balti erikorrale]] Liivimaal, Venemaa keisririigis.

 

Pärast Põhjasõja käigus 1710. aastal Liivimaa alistumist liideti lätlastega asustatud Põhja-Lätimaa [[Riia kubermang (1713–1722)|Riia kubermang]], kuhu kuulus kolm maakonda: [[Riia maakond]], [[Wendeni maakond]] ja [[Pärnu-Kokenhuseni maakond]].

 

==Riia Venemaa keisririigi Liivimaa kubermangus==