James VI ja I: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
PResümee puudub
7. rida:
==Elukäik==
===Noorus===
James oli Šotimaa kuninganna Mary Stuarti ja tema mehe [[Henry Stuart]]i ehk lord Darnley poeg. Ta ristiti katoliikliku kombe kohaselt, ehkki toona oli Šotimaal domineerivam juba protestantlus. Tema isa hukkus kahtlastel asjaoludel vähem kui aasta pärast tema sündi, ema aga kukutati sama aasta suvel. [[29.juuli]]l juulil 1567 krooniti James Šotimaa kuningaks, krooni asetas talle pähe šoti protestantide liider [[John Knox]]. Sellega oli protestantlus lõplikult võitnud. Ka James ise kasvatati üles ranges protestantlikus vaimus. Temast sai suur teoloogiahuviline, mistõttu tema usulised vaated olid küllaltki ambivalentsed, sageli on teda peetud salakatoliiklaseks. Kuningas Jamesi haridus oli tolleaegse Šotimaa kohta aga üldiselt ülimalt hea, tema kirjamehe- ja luuletajaanne avaldusid juba küllaltki varases nooruses, eriti usu- ja kuningavõimuteemalisi raamatuid avaldas ta kuni oma elu lõpuni. Jamesi peamiseks õpetajaks oli [[George Buchanan]], kelle mõjul kujunes temast ilmselt ka [[absolutism]]i tuline pooldaja. Luuleindu süstis temasse aga teine õpetaja [[Peter Young]]. Samas oli Jamesi nõrgaks küljeks füüsiline tervis, sest ta haigestus pidevalt külmetushaigustesse, kannatas [[rahhiit|rahhiidi]] all ning kõneles tugeva kõnedefektiga, sest ta keel oli liialt suur. Samuti tõmbus ta sageli valitsusasjadest eemale ning langes sügavasse depressiooni.
 
Alaealise Jamesi eest valitsesid kuni [[1583]]. aastani regendid. Esimene oli tema onu [[James Stewart, Murray krahv]], kes aga [[1570]] tapeti. Järgmisena sai võimule [[Matthew Stuart, Lennoxi krahv]], Jamesi vanaisa, kes aga tapeti juba järgmisel aastal. Seejärel sai regendiks Mari krahv [[John Erskine]], kes oli mõjukamaid mehi Šotimaal, kuid tema mõrvati juba [[1572]]. aastal. Siis aga sai võimule [[James Douglas]], kes suutis võimul püsida koguni [[1581]]. aastani, siis tapeti küll ka tema. Klannide ja ülikute omavahelised vaenutsemised jätkusid ka edaspidi ning sageli oli ohus ka kuninga enda elu. [[1581]]–[[1583]] oli kuningas uue Lennoxi krahvi, [[Esmé Stuart]]i mõju all. Mõned šoti ülikud otsustasid aga kuninga röövida ning sundida teda oma favoriidist lahti ütlema, seda nii enda võimu suurendamiseks kui ka seetõttu, et Stuart oli katoliiklike sümpaatiatega. Plaan saigi teoks ning on ajaloos tuntud [[Ruthveni haarang]]una. James vangistati jahiretkel [[William Ruthven]]i lossi ning teda hoiti seal kümme kuud. Selle aja jooksul tapeti Esmé Stuart ning vandenõulased valitsesid kuninga nimel. Kuid siis õnnestus kuningal põgeneda, ta naasis [[Edinburgh]]i ning lasi vandenõulased vahistada. [[1584]]. aastast oli võim selgelt koondatud vaid Jamesi enese kätte.