Rüütel: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
1. rida:
{{vikinda}}
'''RüütelViiner ''' oli [[raskerelvastus]]es [[ratsasõjamees]]te ja ka madalaim [[lääniaadlik]]e [[seisus]] [[keskaeg|keskajal]]. Rüütlite seisus kujunes [[Lääne-Euroopa]]s välja 10.–11. sajandil [[suurfeodaal]]ide kaaskonda kuulunud vabadest [[sõjasulane|sõjasulastest]], kes teenete või vapruse eest rüütliks löödi. Rüütlite põhitegevus oli sõdimine oma isanda huvides.
 
Rüütliseisus oli feodaalhierarhia madalaim aste, mis 12.–13. sajandil muutus päritavaks suletud seisuseks, kus [[feodaal]]i esikpoegadele anti [[rüütlikasvatus]]. Samal ajal kujunes välja ka [[rüütlikultuur]] oma [[rüütlikirjandus]]e, [[trubaduur]]ide rüütlipärimuste ja rüütlieepostega. Rüütlikirjanduse tuntumad näited on legendid [[kuningas Arthur]]ist, [[Püha Graal|Pühast Graalist]], [[Tristan ja Isolde|Tristanist ja Isoldest]] ning [[Wolfram von Eschenbach]]i eepos "[[Parzival]]".