Redaktsioon: 27. august 2013, kell 10:25 redigeeri NOSSER (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 90 107 muudatust Resümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 30. september 2014, kell 01:47 redigeeri eemalda Minnekon (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 10 799 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
2. rida: {{Mall:Sõjaline konflikt \|konflikt=Viljandi piiramine \|osa= [[Liivimaa ristisõda\|Liivimaa ristisõjast]] ja [[Eestlaste muistne vabadusvõitlus\|~~Eestlaste~~eestlaste muistsest vabadusvõitlusest]] \|pilt= \|pildiallkiri= \|aeg=1211 \|koht= [[Viljandi]], [[Eesti]] \|tulemus= Rahulepe: sakalased lubasid ristiusu vastu võtta ja andsid pantvange ~~\|tulemus= Sakslased taandusid~~ \|osaline1= [[Riia piiskopkond]]<br>[[Mõõgavendade ordu]]<br>[[liivlased]]<br>[[latgalid]] ~~\|osaline1= [[ugalased]]~~ \|osaline2= [[Viljandi]] [[sakala]]sed ~~\|osaline2= Sakslased, riialased, liivlased, latgalid, [[Pihkva vürstiriik]]~~ \|väejuht1= [[Eggelbert de Thysenhusen\|Eggelbert]]<br>[[Bertold (Võnnu komtuur)\|Bertold]]<br>[[Arnold (orduvend)\|Arnold]]<br>[[Russin]] ~~\|väejuht1=~~ \|väejuht2= ? \|jõud1= \|jõud2= \|kaotused1= ~~\|kaotused1=Langenud ?<br>haavatud ?<br> vangi langenud ?~~ \|kaotused2= ~~\|kaotused2=Langenud ?<br>haavatud ?<br> vangi langenud ?.~~ }} '''Viljandi piiramine''' ehk '''Viljandi lahing''' toimus [[1211]]. aastal. [[Lahing]] toimus [[Eestlaste muistne vabadusvõitlus\|Eestlaste muistse vabadusvõitluse ajal]]. Lahing lõppes sakslaste pooliku võiduga, kuna [[linnus]]t ristisõdijad rünnakuga vallutada ei suutnud, kuid linnuses olevad eestlased ristiti. '''Viljandi piiramine''' ehk '''Viljandi lahing''' (kevadtalv [[1211]]) oli [[Liivimaa ristisõda\|Liivimaa ristisõja]] lahing, mille käigus [[Riia piiskopkond\|Riia piiskopi]], [[Mõõgavendade ordu]], ristisõdijate, [[latgalid\|latgalite]] ja [[liivlased\|liivlaste]] vägi üritas vallutada [[Sakala]] maakonna [[Viljandi linnus]]t. Piirajad lahkusid lahingu kuuendal päeval, kui sakalaste vanemad lubasid [[kristlus\|kristlastega]] rahu teha ja tulevikus end [[ristimine\|ristida]] lasta, andes selle kinnituseks pantvange. Piiramise kirjeldus pärineb [[Henriku Liivimaa kroonika]]st. [[1211]]. aasta kevadtalvel oli sakslaste suurimaks ürituseks [[Viljandi linnus]]e piiramine. Esmalt rüüstati ümbruskonda, rööviti toidumoona, tapeti ja vangistati küladesse jäänud inimesi. Osa vange toodi linnuse juurde, kus nad kaitsjate hirmuks tapeti ja nende surnukehad [[vallikraav]]i heideti. ==Eellugu ja sõjakäigu ettevalmistamine== Esimeses kokkupõrkes linnuse värava juures õnnestus kaitsjatel sakslased kaotusrohkelt tagasi lüüa ja saada saagiks vaenlase sõjavarustust. Piirajad ehitasid [[piiramistorn]]i, vallikraav täideti puudega ja torn lükati nende peale. Sealt visati [[oda]]sid ja lasti [[amb]]udega kaitsjate pihta. Eestlased püüdsid omalt poolt piiramistorni põlema süüdata. Sakslased kasutasid siin esmakordselt Eestimaal [[kiviheitemasin]]at. Sellega loobiti päeval ja öösel linnusesse kive, tekitades üsna tõsist kahju. Lõpuks õnnestus sakslastel üks kindlustussein lõhkuda, aga selle taga oli viljandlastel veel teine. Ka jõudsid eestlased süüdatud linnuseosad kustutada. Järgmiseks hommikuks suudeti isegi kindlustused taastada. Sakalased osalesid Liivimaa ristisõja sündmustes alates 1208. aastast, kui nad [[ugalased\|ugalaste]] liitlastena [[Beverini piiramine (1208)\|piirasid Beverini linnuse]] latgaleid, kes koos Mõõgavendade ordu ja Riia piiskopiga olid ugalaste vastu sõda alustanud. Sama aasta detsembris vastasid [[Tālava]] latgalid rüüsteretkega Sakalasse. 1211. aasta märtsis otsustasid riialased minna piirama Sakalas asuvat Viljandi linnust ja kogusid selleks kokku väe ristisõdaijatest, ordurüütlitest ning liivlastest ja latgalitest, viimaseid mittetulemise juhul karistusega ähvardades. Sõjakäigu juhtideks olid piiskop Alberti õemees [[Eggelbert de Thysenhusen\|Eggelbert]], Võnnu ordumeister [[Bertold (Võnnu komtuur)\|Bertold]] ja ordurüütel [[Arnold (orduvend)\|Arnold]], latgalite ja liivlaste pealikest on kroonikas nimeliselt mainitud [[Russin]]it. ==Piiramine== Suutmata viie päevaga linnust vallutada, alustasid sakslased kuuendal läbirääkimisi. Kuna linnuses oli veepuudus, palju haavatuid ja langenuid, siis sõlmisid vanemad piirajatega rahu. Linnusesse sisse lubati üksnes [[preester\|preestreid]], kes olevat piserdanud pühitsetud veega linnust, maju, mehi ja naisi. Ulatuslikumat ristimist siiski ei toimunud, see lükati edasi "väga suure verevalamise tõttu". Saanud vanemate ja ülikute poegi pantvangideks, kiirustas vaenuvägi tagasi.▼ Pärast väe linnuse alla jõudmist saadeti latgalid ja liivlased ümbruskonda rüüstama ja toiduained varuma. Sakslased pidasid samal ajal piiratavatega kerge lahingu linnuse värava juures, mille käigus viljandlastel õnnestus neilt röövida kaitserelvastust. Latgalite-liivlaste rüüstamise käigus kättesaadud inimestest osa tapeti, osa võeti vangi. Viies vangid linnuse ette, tegid piirajad ettepaneku nad vabastada ja rahu sõlmida, kui seesolijad ristiusu vastu võtavad. Viljandlased ettepanekut vastu ei võtnud ja latgalid eesotsas Russiniga tapsid vangid ja heitsid nende kehad linnusekraavi. Piirajad ehitasid [[piiramistorn]]i, vallikraav täideti puudega ja torn lükati nende peale. Sealt visati [[oda]]sid ja lasti [[amb]]udega kaitsjate pihta. Sakalased püüdsid omalt poolt linnusekraavi puuvirna põlema süüdata. Ilmselt esmakordselt kasutati Eestimaal [[kiviheitemasin]]at, millega loobiti päeval ja öösel linnusesse kive, purustades ehitisi ning tappes inimesi ja veiseid. Lahingu käigus hukkus kiviga pihta saanud orduvend Arnold. Kõrgemaks ehitatud puuvirna abil jõudsid piirajad linnuse ülemise servani ja kiskusid sealsed plangud lahti, aga selle taga oli viljandlastel veel teine kaitsesein, mida lammutada ei suudetud. Kindlustusele rünnakut tagasi lööma kogunenud kaitsjad sundisid neid taanduma, loopides ülevalt kive ja puid. Enne lahkumist jõudsid ründajad linnuse seina põlema süüdata, kuid viljandlastel õnnestus põlevad plangud linnuse küljest lahti kiskuda. Järgmiseks hommikuks suudeti kõik kahjustada saanud kindlustuse osad taastada. ==Rahulepe== ▲Suutmata viie päevaga linnust vallutada, alustasid sakslased kuuendal läbirääkimisi. Kuna linnuses oli veepuudus, palju haavatuid ja langenuid, siis sõlmisid ~~vanemad~~linnusest väljakutsutud sakalaste [[vanem]]ad piirajatega rahu, nõustudes vastu võtma ristiusu. Linnusesse sisse lubati üksnes [[preester\|preestreid]], kes olevat piserdanud pühitsetud veega linnust, maju, mehi ja naisi. ~~Ulatuslikumat~~ning õpetanud usutõdesid. ~~ristimist~~Ristimist siiski ei toimunud, see lükati edasi "väga suure verevalamise tõttu". Saanud vanemate ja ülikute poegi pantvangideks, ~~kiirustas vaenuvägi~~piirajad ~~tagasi~~lahkusid. Rahu ei püsinud aga kaua, juba samal aastal konflikt ja vastastikused sõjakäigud jätkusid. ==Kirjandus== * ''Henriku Liivimaa kroonika = Heinrici chronicon Livoniae''. Ladina keelest tõlkinud [[Richard Kleis]], toimetanud ja kommenteerinud [[Enn Tarvel]]. Tallinn: Eesti Raamat 1982. [[Kategooria:Lahingud Eestis]]

Viljandi piiramine (1211): erinevus redaktsioonide vahel