Erinevus lehekülje "Araali meri" redaktsioonide vahel

Araali meri oli [[20. sajand|eelmise sajandi]] keskpaigani suuruselt neljas järv maailmas, kuid tänaseks on ta inimtegevuse tõttu oma veemahust kaotanud üle 90%.<ref name="4th"/> Järve ruumala oli 1960. aastal 1089 km<sup>3</sup>, 2011. aastal aga hinnanguliselt vaid 90 km<sup>3</sup>.<ref name="disaster"/> [[NASA]] satelliidifotolt on näha, et 2011. aastaks on järv jagunenud 3–4 väiksemaks järveks.
 
Kui 1960. aastal oli järve pindala 67 499 ruutkilomeetrit, siis 2011. aastal on pindala hinnanguliselt kahanenud 12 130 ruutkilomeetrile.<ref name="disaster"/> 2014. aasta augustis tehtud satelliitfotod näitasid, et Suur-Araal oli täielikult ära kuivanud. <ref>[http://www.spiegel.de/wissenschaft/natur/aralsee-ostbecken-erstmals-seit-mittelalter-ausgetrocknet-a-994012.html Satellitenbild der Woche: Ostbecken des Aralsees erstmals seit Mittelalter trocken], Spiegel Online, 27.09.2014</ref>
 
Väike-Araali püütakse säilitada. Oktoobris [[2003]] teatas Kasahstani valitsus plaanist rajada [[betoon]]ist [[tamm (ehitis)|tamm]] Araali mere kahe poole vahele, et tõsta Väike-Araali veetaset ja vähendada selle soolsust. Tamm valmis 2005. aastal ja on varustatud [[lüüs]]iga, mille abil saab üleliigset vett lasta Suur-Araali. Aasta peale tammi valmimist tõusis Väike-Araali veetase 8 meetri võrra – 38 meetrile – ning selle pindala on suurenenud 30% võrra.<ref name="NYTimes1"/>
112 282

muudatust