Estonia katastroof: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
11. rida:
</ref> Sügavus on laevahuku paigas 70–80 m.
Estonia hukk tekitas palju küsimusi ja erinevaid teooriad, sest paljud asjaolud jäid välja selgitamata. Laeva uppumisega on seostatud Estonia pardal toimunud relvavedu, plahvatusi laeva pardal, lekkeid laevakeres, soovi uputada salajase koormaga veoauto, kokkupõrget allveelaevaga jms<ref name=":8">Andres Björkman. Lies and truths about the M/V Estonia accident. France 1998 (inglise keeles) ISBN 2-911469-09-7</ref>.
== Huku käik ==
44. rida:
Riigiprokurör Margus Kurm ütles 2006. aastal, et ebaselgeks jääb asjaolu, kuidas pääses vesi autoteki all asuvatele tekkidele, kuna see pole ehituslikult võimalik ilma selleta, et igale ruumile peab olema eraldi tekkinud juurdepääs veele<ref name=":7" />. Riigiprokuröri sõnul vajab uurimist ka see, kuidas avanes ja purunes ramp, kuna mitmed tunnistajad nägid rampi suletud asendis<ref name=":7" />. Juhul, kui ramp jäi suletuks või pooleldi avatuks ei oleks laeva saanud tungida autoteki kaudu sellised veemassid, mida kirjeldati lõppraportis. Samuti pole riigiprokuröri sõnul piisavalt uuritud pääsenute kuuldud kolme suurt pauku, tõuget ja lööki<ref name=":7" />.
==Ellujäänute päästmine==▼
Vabariigi Valitsuse uurimiskomisjon ei suutnud kõrvaldada tunnistajate ütlustes esinenud vastuolusid ning komisjoni hinnangul see vähendab lõppraporti usaldusväärsust<ref name=":9">[[Estonia komisjon: aruandes on mitmeid vastuolusid]]
</ref>. Komisjon leidis, et kuna pole võimalik laeva uppumist kirjeldada, kui ei ole selgitatud välja, kuidas pääses vesi autoteki alla<ref name=":9" />. Aruande järgi on filmimaterjal katkendlik ega ei kirjelda laeva põhjaosa<ref name=":9" />. 2009. aastal avaldatud valitsuskomisjoni aruande järgi on konstruktsiooniviga küll tõenäoline laevahuku põhjus, kuid ümber ei saa lükata ka teisi teooriaid<ref>Komisjon peab ühiskomisjoni laevahukuversiooni tõenäoliseks. Postimees, 19.02.2009
</ref>.
=== Teooriad huku kohta ===
Kuna Estonia ametlikus uurimisraportis esines puudujääke ja tõendamata asjaolusid, tekkisid mitmed teooriad laeva hukkumise kohta teisel viisil. Pakuti välja ka põhjusi, miks võidi laev uputada läbi kuriteo toimepanemise. Sellega seostati Vene jt riikide salaorganisatsioone, maffiat ja teisi, kes võisid soovida takistada Estonia jõudmist Rootsi.
==== Relvavedu ====
Tuvastati, et parvlaevaga Estonia veeti vähemalt kahel korral sõjatehnikat<ref>Leivo: Estoniaga veeti relvi vähemalt kahel päeval</ref>. Seejuures puuduvad aga andmed, mis kinnitaksid, et laeva põhjaminek ja sõjatehnika vedu oleks omavahel seotud. Endine Rootsi tollitöötaja väitis, et enne Estonia katastroofi tulid Eestist Rootsi kaks veoautot, mille koormaks oli salajane sõjaelektroonika<ref name=":10">Rootsi vedas Estonial salaja sõjaelektroonikat. ERR, 2.12.2004
</ref>. Leiti, et on tõenäoline, et Rootsi ostis Eestist siia Vene sõjaväest jäänud militaartehnikat<ref name=":10" />. Tollitöötaja väitel oli auto, milles sõjaelektroonikat veeti, rentinud Ericssoni kontserni tütarettevõte Ericsson Access, mille osadel töötajatel oli sõjaväeline taust<ref name=":10" />. 1990. aastate esimene pool oli periood, mil toimus Vene tehnoloogia aktiivne väljavedu Läände<ref>Mida salajast võis Estonia 1994. aastal Rootsi vedada? EPL, 09. 12.2004</ref>.
Hukuööl oli Estonial 8 autot, mille kohta ei leitud registreerimisandmeid<ref name=":11">Estoniaga läks põhja 8 tundmatut autot. Delfi,29.12.2006</ref>. Väidetavalt oli Estonial katastroofi ajal veoauto koobaltikoormaga<ref name=":11" />.
==== Auk laeva keres ====
Katastroofi põhjuseks on peetud ka auku laeva keres. Estoniale sukeldunud tuuker Greg Bemise sõnul tuli talle Estonia vrakis vastu liivahunnik, mis võib olla tekkinud seal olevast august<ref>http://www.hot.ee/estoniakatastroof/augud.html</ref>. Laevainseneri Anders Björkmani sõnul oleks pidanud visiiri eemalumise korral laev jääma oma veekindlate sektsioonide tõttu veepinnale pikemaks ajaks hulpima ning sai nii kiiresti uppuda üksnes siis, kui laeva keres oli allpool veeliini auk<ref name=":8" />. Björkman arvas ka, et on tõenäoline visiiri lõhkamine pärast laeva uppumist. Björkman on ka seisukohal, et lained ise ei põhjusta visiiri hindele üldse koormust ning ainus koormus, mis visiiri hingedele langeb on selle enda raskus üles ja alla tõstmisel<ref>Kümme põhjust Estonia huku uurimise avamiseks. Pärnu Postimees, 05.12.2008.
</ref>.
==== Visiiri avamine merel ====
Selle teooria järgi avati merel Estonia visiir ja ramp, et sõidutada merre ja uputada sinna veoauto, millel oli koorem, mille jõudmist Rootsi sooviti vältida.
==== Kadunuks jäänud isikud ====
Kaheksa inimest olid algselt päästetute nimekirjas, kuid kadusid sealt hiljem<ref name=":12">Andi Meister viitab kaheksa inimese salapärasele kadumisele. Õhtuleht, 18.08.1996
</ref>. Katastroofijärgselt olid pääsenute nimekirjades kapten Avo Piht, kes viibis hukuööl laeval reisijana, neljas tüürimees Kaimar Kikas, laevaarst Viktor Bogdanov, vanemmehaanik Lembit Leiger, neljas mehaanik Agur Targma, kaupluse juhataja Tiina Müür ja varieteetantsijannad õed Hannika ja Hannely Veide<ref name=":12" />. Nende isikute kadumist on seostatud sooviga tunnistajaid vähendada, kuna nad võisid teada laevahuku tegelikku põhjust.
▲== Ellujäänute päästmine ==
[[Pilt:OH-HVG flygande maj 2012.jpg|pisi|300px|vasak|Soome piirivalve Super Puma OH-HVG lendamas]]
Turu merepäästekeskus ei kuulnud Estonia hädakutsungit ja hilines ka Mariella teade õnnetuse kohta. Esimene reisilaev, mis õnnetuspaika saabus, oli Mariella, mis saabus kell 2.12. Suurõnnetuse häire anti Turus kell 2.30. Esimene päästekopter saabus sündmuspaigale kell 3.05. Enamik koptereid lendas ellujäänutega mandrile tagasi, aga kahe Soome piirivalvekopteri (Super Puma, tähisega OH-HVG ja Agusta Bell 412 tähisega OH-HVD) piloodid valisid riskantsema võimaluse ja maandusid laevadel. OH-HVG piloot ütles hiljem, et laevadele maandumine oli kogu operatsiooni keerukaim osa. Sama kopterimeeskond päästis kokku 44 inimest, seega rohkem, kui laevad kokku päästa suutsid.
| |||