Estonia katastroof: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
|||
10. rida:
[http://www.ohtuleht.ee/63374/suuremad-laevahukud-20-sajandil Õhtuleht.]
</ref> Sügavus on laevahuku paigas 70–80 m.
Estonia hukk tekitas palju küsimusi ja erinevaid teooriad, sest paljud asjaolud jäid välja selgitamata. Laeva uppumisega on seostatud Estonia pardal toimunud relvavedu, plahvatusi laeva pardal, lekkeid laevakeres, soovi uputada salajase koormaga veoauto, kokkupõrget allveelaevaga jms<ref>Andres Björkman. Lies and truths about the M/V Estonia accident. France 1998 (inglise keeles) ISBN 2-911469-09-7</ref>.▼
== Huku käik ==
29. rida ⟶ 31. rida:
== Katastroofi põhjused ==
=== Uurimise ametlik lõppraport ===
[[Pilt:Estonia visiir.jpg|pisi|300px|vasak|Estonia [[visiir]] [[Södertälje]] sadamas]]
Estonia huku uurimiskomisjoni lõppraporti järgi hukkus laev projekteerimisvigade tõttu: visiiri kinnitused olid liiga nõrgad ja purunesid suurte veemasside lõõkide tõttu ning ramp oli seotud visiiriga<ref name=":0" />. Estonial, nagu ka paljudel teistel laevadel puudus rammvahesein, mis oleks takistanud vee pääsu autotekile<ref name=":5" />. Asjaolu, et laine võib murda puruks visiiri kinnitused, oli üllatuseks paljudele spetsialistidele<ref name=":5" />. On arvatud, et Estonia visiirile mõjusid veejõud tugevamini seetõttu, et tal oli pikk ette allaulatuv vöörieend<ref name=":5" />. Laeva juhtkond ilmselt ei näinud, et laeva visiir on kadunud, kuna laeva kere takistas vaadet visiirile<ref name=":6">Jaan Metsaveer: katastroofini viis paljude sündmuste jada. Õhtuleht, 28.09.2014
35. rida ⟶ 39. rida:
Estonia huku uurimise lõpparuanne kirjeldab 15 aastail 1973-1993 juhtunud visiiriõnnetust. Väga sarnased vigastused Estonia visiiri kinnitustega olid suvel 1975 valminud Silja Line´i [[Wellamo]] visiiril 30. detsembril 1975. <ref>Pär-Henrik Sjöström. Lahtise vöörivisiiriga "Wellamol". Laevanduse aastaraamat 2014. Tallinn 2014. [[ISBN]] 978-9985-9187-5-3</ref>
=== Kriitika lõppraportile ===
▲Estonia hukk tekitas palju küsimusi ja erinevaid teooriad, sest paljud asjaolud jäid välja selgitamata. Laeva uppumisega on seostatud Estonia pardal toimunud relvavedu, plahvatusi laeva pardal, lekkeid laevakeres jms<ref>Andres Björkman. Lies and truths about the M/V Estonia accident. France 1998 (inglise keeles) ISBN 2-911469-09-7</ref>.
2006. aastal leidis Vabariig Valitsus, et Estonia huku lõppraport on nõrgalt tõendatud ning lõppraporti viimastes punktides ilnevad väites, mis viitavad, et midagi seoses laevahukuga võib olla varjatud<ref name=":7">Estonia huku uurimise lõppraport on kritiseeritav. Pärnu Postimees, 31.03.2006
</ref>. Viidatud on ka sellele, et sellises suuruses laeva niivõrd kiire uppumine on maailma merendusajaloos haruldane<ref>Wilson, Drew. ''Auk: parvlaeva "Estonia" hukust 28. septembril 1994. a. teise nurga alt''. Tallinn 2008. ISBN 9789-949-15785-3</ref>.
Riigiprokurör Margus Kurm ütles 2006. aastal, et ebaselgeks jääb asjaolu, kuidas pääses vesi autoteki all asuvatele tekkidele, kuna see pole ehituslikult võimalik ilma selleta, et igale ruumile peab olema eraldi tekkinud juurdepääs veele<ref name=":7" />. Riigiprokuröri sõnul vajab uurimist ka see, kuidas avanes ja purunes ramp, kuna mitmed tunnistajad nägid rampi suletud asendis<ref name=":7" />. Juhul, kui ramp jäi suletuks või pooleldi avatuks ei oleks laeva saanud tungida autoteki kaudu sellised veemassid, mida kirjeldati lõppraportis. Samuti pole riigiprokuröri sõnul piisavalt uuritud pääsenute kuuldud kolme suurt pauku, tõuget ja lööki<ref name=":7" />.
==Ellujäänute päästmine==
[[Pilt:OH-HVG flygande maj 2012.jpg|pisi|300px|vasak|Soome piirivalve Super Puma OH-HVG lendamas]]
| |||