Redaktsioon: 27. september 2014, kell 21:08 redigeeri Minnekon (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 10 796 muudatust Resümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 28. september 2014, kell 01:27 redigeeri eemalda Kruusamägi (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 74 903 muudatust PResümee puudub Uuem muudatus →
4. rida: ==Ajalugu== ===Väljakujunemine=== Tänapäeva latgalite eelkäijateks võib pidada muinasajal Ida-Lätit asustanud [[latgalid\|latgalite hõimu]]~~, mis~~. 17. sajandiks oli teised Läti ala [[balti hõimud]] sel määral assimileerinud, et neist kui eraldiseisvatest üksustest enam rääkida ei saanud – välja oli kujunemas läti rahvas. Rahvastiku ühtlustumise protsessi edasisest arengust jäid aga kõrvale Läti kaguosa latgalid/lätlased, kes elasid [[Poola-Rootsi sõda (1626–1629)\|Poola-Rootsi sõja]] järel 1629. aastal sõlmitud [[Altmargi vaherahu]]ga [[Poola-Leedu]] riigile määratud [[Liivimaa vojevoodkond\|Liivimaa vojevoodkonnas]] (hiljem tuntud Latgale nime all). Suurem osa latgalitest/lätlastest jäi aga [[Rootsi]]le kuuluvale [[Liivimaa kubermang\|Liivimaa]]le. Poliitiline piir tõi kaasa erinevad suunad ühiskondlikus ja kultuurilises arengus, ennekõike [[katoliiklus]]e kinnistumise Leedu-Poola alal ja [[luterlus]]e kinnistumise Rootsi alal. Kuigi 1772. aasta [[esimene Poola jagamine\|esimese Poola jagamise]] järel ühendati need alad jälle ühe riigi, [[Venemaa keisririik\|Venemaa keisririigi]] koosseisu, jäid nad üksteisest õiguslikult eristuvate haldusüksuste koosseisu, mis (lisaks kultuurilistele erinevustele) samuti tihedamaid omavahelisi kokkupuuteid takistasid. Latgale läks kõigepealt [[Dvinski provints]]ina [[Pihkva kubermang]]u, 1778. aastast [[Polotski kubermang]]u, 1796. aastast [[Valgevene kubermang]]u ja 1802. aastast [[Vitebski kubermang]]u. Samal ajal kui lääne pool Liivimaa kubermangus balti hõimude keelte kokkusulamisega tekkinud [[läti keel]]e arengut mõjutas tugevasti [[saksa keel]], kujunes Latgales [[poola keel\|poola]], [[leedu keel\|leedu]] ja [[vene keel]]e mõjusfääris välja latgali keel. 18. sajandi alguses loodi latgali kirjakeel ja 19. sajandiks võimaldati seda teatud juhtumitel ka ametlikul tasemel kasutada. Pärast poolakate valitsusvastast [[Jaanuariülestõus]]u, millest võtsid osa ka Latgale [[poolakad]], otsustas keisririik seal aga 1865. aastal alustada [[venestamine\|venestamispoliitikat]], mis tõi kaasa ka latgali keele kasutamise takistamise ametlikes instantsides ja [[ladina tähestik]]us latgalikeelsete raamatute ja ajakirjanduse väljaandmise keelu kuni [[1904]]. aastani.<ref name=mercator /><ref>[http://www.letonika.lv/groups/?cid=31569&r=2&lid=31569&q=&h=153 Latgale, Latvijas vēstures enciklopēdija, Letonika.lv]</ref><ref name=latgalelv>[http://www.latgale.lv/lv/about/summary Vispārīgā informācija, latgale.lv]</ref><ref>[http://www.letonika.lv/groups/?cid=31529&r=2&lid=31529&q=&h=153 Latvieši, Latvijas vēstures enciklopēdija]</ref> ===Ühendamine teiste lätlastega=== 10. rida: ===Läti Vabariigis ja Läti NSV-s=== Läti Vabariigi 1920. ja 1930. aastate alguse vähemuste suunas sõbraliku hoiakuga valitsused tagasid latgali keelele osalise ametliku tunnustuse, kuid mitte [[keel]]e, vaid [[murre\|murdena]]. Pärast 1934. aasta riigipööret algatas aga uus valitsusjuht [[Kārlis Ulmanis]]e [[lätistamine\|lätistamiskampaania]], mille raames keelati latgalikeelse kirjanduse avaldamine ja keele ametlik kasutamine ning nimetati ümber latgalikeelseid isiku- ja kohanimesid. Latgali keele õigused taastati lühikeseks ajaks [[Saksa okupatsioon Lätis (1941-1944)\|Saksa okupatsiooni]] ajal (~~1941-1944~~1941–1944). Pärast Teist maailmasõda tekkinud [[Läti NSV]]-s oli riigivõim latgalite ja latgali keele suhtes üsna negatiivselt meelestatud. Ühelt poolt tulenes see valitsuse lätlaste ühtsust pooldavatest hoiakutest, teisalt religioonivastasusest (latgalid olid enamuses katoliiklased). 1956. aastal anti Läti [[keeleteadlased\|keeleteadlaste]] soovitusel välja seadus, mis väljendas läti keele osas puristlikke vaateid ja soovitas kooliõpetajatel lugeda latgali keele kasutamine valeks käitumiseks. Laiema mõjuna soosis see latgali keele prestiiži langust ühiskonnas. Alates 1960. aastatest lõppes igasugune latgalikeelsete trükiste avaldamine Läti NSV-s.<ref name=mercator /><ref name=Mareks /> ===Tänapäev=== Võimalus latgalikeelset trükisõna avaldada taastus alates [[1989]]. aastast. Siiski jäi suuresti kestma nii riigivõimu kui ühiskonna negatiivne suhtumine. Latgali keelt on nähtud kui väheharitud maainimeste keelt, riigivõimu esindajate poolt ka kui [[separatism]]i ilmingut. Üleskutsetele seni ametlikult murdeks peetud latgali keelt keelena tunnustada ja sellele ametlik staatus anda pole siiani vastu tuldud. Selle toetajad on argumentidena välja toonud, et latgali ja läti keele vahel on märkimisväärsed keelelised erinevused, mida kinnitavad mitmed tänapäeva lingvistid, et latgali keelel on juba olemas eraldi kirjakeel ja et selle kõnelejatel on tekkinud oma piirkondlik identiteet. Vastased toetuvad traditsioonilisele ja levinumale keeleteadlaste seisukohale, et latgali keel on [[läti keele ülemmurre\|läti keele ülemmurde]] osa ja väidavad, et latgali keelele eristaatuse andmine ohustaks läti keele positsiooni, luues pretsedendi ka vene keelele samasuguse staatuse andmiseks, ja lõhestaks läti rahvast. Mõne arvamuse kohaselt finantseerivad ja juhivadki latgali aktiviste Venemaa eriteenistused. Samas selliseid latgali aktiviste peaaegu pole, kes ei näeks oma latgali identiteeti läti identiteedi osana. 2006. aastal Latgales läbiviidud küsitlusuuringu kohaselt toetas seal latgali keelele [[regionaalkeel]]e staatuse andmist 43,3% vastanutest, vastu oli 29,8% ja 26,9% kindel seisukoht puudus.<ref name=mercator /><ref name=Mareks /><ref>[http://uudised.err.ee/v/1a7f83e7-2359-47af-b56e-9b0ce518bee4 Sutrop: lõunaeesti keel on murre, ERR uudised]</ref><ref>[http://www.diena.lv/sabiedriba/politika/dialekts-nav-latgaliesu-valoda-698804 Māris Ruks, Dialekts nav «latgaliešu valoda»]</ref><ref>[http://www.lu.lv/filol/dialekt/publikacijas/dialekti.pdf Latviešu valodas dialekti]</ref> 21. sajandil on latgali keel saavutanud nähtavama kohta Läti kultuurielus. Varasemast enam võib latgali keelt kuulda teleintervjuudes, mõningast üle-Lätilist tuntust on kogunud latgali keeles laulvad bändid ([[Green Novice]], [[Sovvaļnīks]], [[Borowa MC]], [[Dabasu Durovys]]), kohati leidub latgalikeelseid tänavanimede ja poesilte.<ref>Sanita Lazdina. 2013. A transitions from spontaneity to planning? Economic values and educational policies in the process of revitalizing the regional language of Latgalian (Latvia). Current Issues in Language Planning 14:~~382-402~~382–402</ref> 2011. aasta Läti rahvaloenduse andmetel, mis luges latgali keelt läti keele osaks, kasutas seda igapäevaselt 164 500 inimest (8,8% rahvastikust), kes elasid peamiselt Latgales (97 600) ja [[Riia]]s (29 400). Kogu Latgales oli igapäevaste keelekasutajate osakaal 35,5% (71,9% lätikeelsetest ja 12,3% venekeelsetest), küündides üksikutes [[piirkond\|piirkondades]] üle 90%: [[Cibla piirkond\|Cibla]]s 94,7%, [[Kārsava piirkond\|Kārsava]]s 94,0%, [[Riebiņi piirkond\|Riebiņi]]s 91,5%, [[Rēzekne piirkond\|Rēzekne]]s 90,9%. Nooremate vanuserühmade väiksem latgali keele kasutamine ennustab selle kõnelejate arvu kahanemist tulevikus: kui üle 44 aasta vanustest Latgale lätikeelsetest inimestest kasutab igapäevaselt keelt üle 80%, siis 20–24 aastaste seas veidi üle 60% ja 5–9 aastaste seas u 40% inimestest. Väljaspool Lätit elab hinnanguliselt 2000 latgali keele kõnelejat, kellest pooled asuvad Siberis ja ülejäänud USA-s, Kanadas, Sakasamaal jm lääneriikides.<ref>[http://www.csb.gov.lv/notikumi/latviesu-valodas-paveida-latgaliesu-valodas-lietosana-35066.html Latviešu valodas paveida -latgaliešu valodas lietošana, LR Centrālā statistikas pārvalde]</ref><ref name=mercator>[http://www.mercator-research.eu/fileadmin/mercator/dossiers_pdf/090603.regional_dossier_latgalian_in_latvia.pdf Latgalian. The Latgalian language in education in Latvia. Mercator European Research Centre on Multilingualism and Language Learning, 2009]</ref>

Latgalid (tänapäev): erinevus redaktsioonide vahel