Lätlased: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
8. rida:
[[Eesti]]s elas [[2011]]. aasta rahvaloenduse andmetel 1764 lätlast.<ref>[http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/varval.asp?ma=RL0428&ti=RAHVASTIK+RAHVUSE%2C+SOO+JA+ELUKOHA+J%C4RGI%2C+31%2E+DETSEMBER+2011&path=../Database/Rahvaloendus/REL2011/07Rahvastiku_demograafilised_ja_etno_kultuurilised_naitajad/08Rahvus_Emakeel_ja_keelteoskus_Murded/&lang=2 Päring Statistikaameti andmebaasist]</ref>
==
Läti rahvas kujunes praegusel Läti alal erinevate [[balti hõimud|balti]] ja [[läänemeresoomlased|läänemeresoome]] hõimude assimileerumisel [[latgalid|latgalitesse]]. 13. sajandi kirjalike allikate ja arheoloogiliste leidude järgi asustasid seda ala lisaks Ida-Lätis elanud latgalitele veel [[seelid]], [[semgalid]], [[kuralased]], [[liivlased]], [[võndlased]] ja [[idumealased]]. Juba muinasajal latgalitega väga sarnase kultuuriga seele ei mainita enam alates 13. sajandi lõpust. Samamoodi kadusid 13. sajandi jooksul allikatest latgali segaasustusega piirkondades elanud idumealaste ja võndlaste väikerahvad.<ref name="latvieši">[http://www.letonika.lv/groups/?cid=31529&r=2&lid=31529&q=&h=153 Latvieši, Latvijas vēstures enciklopēdija]</ref><ref>[http://www.letonika.lv/groups/?cid=31391&r=2&lid=31391&q=&h=111 Latgaļi, Latvijas vēstures enciklopēdija]</ref><ref>Zemītis, lk 77, 82</ref>
*[[Garlieb Helwig Merkel]],"Die Letten vorzüglich in Liefland am Ende des philosophischen Jahrhunderts, Ein Beytrag zur Völker- und Menschenkunde", 1796▼
==Viited==▼
{{viited}}▼
Semgalite arvukusele mõjusid laastavalt pikaajalised sõjad [[Riia piiskopkond|Riia piiskopi]] ja [[Mõõgavendade ordu]]ga (hiljem [[Liivi ordu]]ga) [[Liivimaa ristisõda|Liivimaa ristisõja]] ajal, lisaks lahkus neid pärast allajäämist massiliselt põgenikena [[Leedu suurvürstiriik|Leetu]]. Sarnane oli olukord kuralaste aladel, kus alguses mõjutas nende arvukust sõda piiskopi ja ordu vastu, hiljem juba piiskopi ja ordu poolel olles [[žemaidid|žemaitide]] vastu. Ka kuralasi rändas massiliselt Leetu. Samomoodi kahjustasid väiksemate hõimude elujõudu hilisemad sõjad, eriti [[Liivi sõda]] ja [[Põhjasõda]]. Need puudutasid suhteliselt enam liivlasi, kes suures osas elasid tähtsate liiklussoonte ääres. Oluliseks teguriks olid veel katkuepideemiad, mis koos sõdadega jätsid tühjaks paljud paigad. Need taasasustati sageli naaberhõimude liikmete, tihti just latgalite kui arvukama ja sõdades suhteliselt vähem kannatanud rühma poolt.<ref name="latvieši" /><ref name=Koski>Koski, lk 62</ref><ref name=Blum127>Blumberga, lk 127</ref>
Keskajal toimunud uute maade ülesharimine tõi kaasa mitmete seni etnilisi gruppe eraldanud looduslike vahevööndite kadumise ja hõimudevahelise suhtlemise tihenemise, mis omakorda soodustas segaabielusid ja assimileerumist. Veel peetakse oluliseks sulandumisprotsessi osaks kohalike rahvaste taandamist [[talupoeg|talupojaseisusse]] ja sotsiaalse lõhe süvenemist nende ning peamiselt sakslastest koosneva ühiskonna kõrgkihi vahel. Ühine talupoja-identiteet lähendas erinevate hõimude inimesi, kes tihtipeale niigi rääkisid sarnaseid balti keeli, ja lihtsustas assimileerumist. Paljudes piirkondades muutus latgalite keel teistest prestiižikamaks keeleks ja [[lingua franca]]ks, mida erinevad hõimud kasutasid omavaheliseks suhtlemiseks. Selle kõige koosmõjul kadusid eraldiseisvate rahvastena 16. sajandiks semgalid ja 17. sajandiks kuralased. Kuigi märkimisväärsed piirkondlikud erinevused jäid veel püsima, võib alates 17.–18. sajandist rääkida juba enam-vähem ühtsest läti rahvast.<ref name="latvieši" /><ref name=Koski />
Latgalitest/lätlastest erinevat keelt kõnelevate läänemeresoomlaste assimileerumine on võtnud kõige kauem aega, seda eriti suuremale, praeguse Eesti territooriumi hõlmanud läänemeresoome keelealale lähedal asunud kogukondade puhul. Lätlastega ümbritsetud piirkondades elanud [[Vidzeme]] liivlased assimileerusid 18. sajandil, eestlaste asualaga külgnevas [[Salatsi]] piirkonnas aga alles 19. sajandi teiseks pooleks. [[Kuramaa liivlased]] olid 18. sajandiks säilinud vaid Saaremaa vastas oleval rannaalal. See rahvakild assimileerus 21. sajandi alguseks. Nende väheste inimeste, kes tänapäeval end liivlaseks peavad, emakeel on juba läti vm keel. Millal veel 13. sajandil osaliselt Vidzeme kirdeosa asustanud, oletatavalt [[lõunaeesti keel]]ele sarnast keelt kõnelenud läänemeresoomlased lätlastesse sulandusid, on ebaselge. Pole välistatud, et nad säilisid leivudena kuni 20. sajandi alguseni.<ref name=Blum127 /><ref>Zemītis, lk 103</ref><ref>Grünthal</ref><ref>Halling</ref><ref>[[Heiki Valk|Valk, Heiki]]. Siksälä kalme: märk unustatud rahvast. Võrumaa Teataja " 20.01.2007</ref>
17. sajandil sai alguse eriilmelise lätlaste etnilise rühma, tänapäevaste [[latgalid (tänapäev)|latgalite]] (mitte segi ajada vana latgali hõimuga) moodustumine. 1629. aastal sõlmitud [[Altmargi vaherahu]]ga määrati latgalite/lätlaste asuala kaguosa ehk [[Latgale]] [[Poola-Leedu]] riigile, ülejäänud aga [[Rootsi]]le. Poliitiline piir tõi kaasa erinevad suunad ühiskondlikus ja kultuurilises arengus, ennekõike [[katoliiklus]]e kinnistumise Leedu-Poola alal ja [[luterlus]]e kinnistumise Rootsi alal. Samal ajal kui lääne pool balti hõimude keelte kokkusulamisega tekkinud [[läti keel]]e arengut mõjutas tugevasti [[saksa keel]], kujunes Latgales [[poola keel|poola]], [[leedu keel|leedu]] ja [[vene keel]]e mõjusfääris välja sellest erinev [[latgali keel]]. Alates 1918. aastast on latgalid elanud taas koos lätlastega ühe haldusüksuse territooriumil. Kuigi latgalitel on ka tugev läti identiteet, on nad nõudnud oma keelele suuremat ametlikku tunnustust. Seni on riigivõimud sellele vastu olnud ja tänapäeva Läti Vabariik määratleb latgali keelt [[läti keele ülemmurre|läti keele ülemmurde]] osana.<ref>[http://www.letonika.lv/groups/?cid=31569&r=2&lid=31569&q=&h=153 Latgale, Latvijas vēstures enciklopēdija, Letonika.lv]</ref><ref name=latgalelv>[http://www.latgale.lv/lv/about/summary Vispārīgā informācija, latgale.lv]</ref><ref name=mercator>[http://www.mercator-research.eu/fileadmin/mercator/dossiers_pdf/090603.regional_dossier_latgalian_in_latvia.pdf Latgalian. The Latgalian language in education in Latvia. Mercator European Research Centre on Multilingualism and Language Learning, 2009]</ref>
▲==Viited==
▲{{viited|2}}
==Kirjandus==
* Blumberga, Renāte, Liivlased 19-21. sajandil, lk 127-153 koguteoses Liivlased. Ajalugu, keel ja kultuur, koostanud ja toimetanud Renāte Blumberga, Tapio Mäkeläinen ja Karl Pajusalu; Tallinn, Eesti Keele Sihtasutus, 2011.
▲*[[Garlieb Helwig Merkel]],"Die Letten vorzüglich in Liefland am Ende des philosophischen Jahrhunderts, Ein Beytrag zur Völker- und Menschenkunde", 1796
* Grünthal, Riho, Liivi keel uue aja esimestel sajanditel, lk 195–202 koguteoses Liivlased. Ajalugu, keel ja kultuur, koostanud ja toimetanud Renāte Blumberga, Tapio Mäkeläinen ja Karl Pajusalu; Tallinn, Eesti Keele Sihtasutus, 2011.
* Halling, Tiina. [http://www.digar.ee/arhiiv/et/download/8434 ''Liivi keel läti keele mõjusfääris''.] Väljaandes ''Mitmõkeelisüs ja keelevaihtus Õdagumeresoomõ maiõ pääl : konvõrents Põlvan, 20.–22. rehekuu 2005 = Mitmekeelsus ja keelevahetus Läänemeresoome piirkonnas.'' Võro: Võro Instituut, 2006. (Võro Instituudi toimõtisõq ; 18), lk 55–70.
* Koski, Mauno, Mis on Liivimaa erinevatel aegadel olnud?, lk 53-73 koguteoses Liivlased. Ajalugu, keel ja kultuur, koostanud ja toimetanud Renāte Blumberga, Tapio Mäkeläinen ja Karl Pajusalu; Tallinn, Eesti Keele Sihtasutus, 2011.
* Zemītis, Guntis. Liivlased. Vanim ajalugu (10.–16. sajand), lk 75–104 koguteoses Liivlased. Ajalugu, keel ja kultuur, koostanud ja toimetanud Renāte Blumberga, Tapio Mäkeläinen ja Karl Pajusalu; Tallinn, Eesti Keele Sihtasutus, 2011.
[[Kategooria:Läti]]
| |||