Helme ordulinnus: erinevus redaktsioonide vahel

[[Liivi sõda|Liivi sõjas]] jäi Helme linnus imekombel puutumata, kuigi samas lähikonnas toimus [[1560]]. aastal otsustav [[Härgmäe lahing]], mida loetakse Liivi ordu lõpuks (ja vahel koguni keskaja lõpuks Vana-Liivimaal, sh Eestis). Saatus soosis linnust ka Rootsi-Poola sõdade ajal 1600–20ndatel aastatel, mis mitmeid muid Lõuna-Eesti piirkondi vägagi laastas. [[Stefan Bathory]] valitsemise ajal kuulus linnus vendadele [[Stanislaus Nonhard|Stanislaus]] ja [[Peter Nonhard]]ile. [[1624]]. aastal kinkis Rootsi kuningas [[Gustav II Adolf]] linnuse koos ümber asuvate mõisadega [[Liivimaa]] kindralkuberneri ametis olnud krahv [[Jakob De la Gardie]]le. Linnus hävis [[1658]]. aastal, mil parajasti oli käimas [[Vene-Rootsi sõda (1656-1661)|Vene-Rootsi sõda]] (seesama, mis lõpetati [[1661]].a. [[Kärde rahu]]ga) ning rootslastel ei olnud jõudu, et linnust kaitsta. Rootslased lasi linnuse õhku ning taganesid.

 

 

Helme kohta puuduvad kindlamad andmed, kuid võib arvata, et samal mäekünkal võis kunagi seista ka muinaslinn. Arvatakse et [[Helme linnus|Helme]] ja [[Karksi linnus|Karksi]] ongi need kaks [[Sakalamaa]] kantsi, keda [[Kaupo]] [[Läti Henrik]]u järele aastal [[1211]] ära põletas, keda sel ajal Ovele ja Purke nimetati.