Erinevus lehekülje "I tüüpi diabeet" redaktsioonide vahel

resümee puudub
[[Pilt:Blue_circle_for_diabetes.svg|pisi|200px|Diabeedi sümbol]]
'''I tüüpi diabeet''' ehk '''insuliinisõltuv diabeet''' ehk '''1. tüüpi diabeet''' ehk '''noorte suhkurtõbi''' ('''tüüp 1 ''diabetes mellitus''''', või '''T1DM'''; varem tuntud ka kui '''juveniilne diabeet''') on inimestel harilikult lapsepõlves või noorukieas ja mitmetel teistel [[diabeetimetajad|diabeediimetajatel]] vorm,keskeas misalgav põhjustabja terve elu kestev krooniline haigus, [[insuliinsuhkurdiabeet|insuliinisuhkurdiabeedi]] tootvatevorm, kõhunäärmemillele [[β-rakkude]]on iseloomulik [[Autoimmuunsuskõhunääre|autoimmuunsetkõhunäärme]] hävitamist.<ref>Johnsendokriinse Hopkinsosa MedicalLangerhansi Institutions. Autoimmune Disease Research Center{{cite websaarte [[insuliin|url=http://autoimmune.pathology.jhmi.edu/diseases.cfm?systemID=3&DiseaseID=23insuliini]] |title=Type&nbsp;1tootvate Diabetes Mellitus[[β-rakkude]] |accessdate=4 August 2008}}</ref>hävinemine.
Järgnev insuliinipuudus põhjustab veres ja uriinis kõrgenenud [[glükoos|glükoosi]] taseme. Klassikalised sümptomid on tihe urineerimine, suurenenud janu ja näljatunne ning kaalukaotus.
 
==Inimestel==
I tüüpi diabeet on ravi puudusel surmav, aga haigust saab juhtida insuliinivarude täiendamise kaudu. Insuliini manustatakse enamasti perioodiliste süstidega mitu korda päevas, kuigi on olemas ka teised võimalused, nagu näiteks insuliinipumbad.
=== Sümptomid ===
[[Pankreas|Kõhunäärme]] ja kõhunäärme rakkude siirdamine on võimalik ravi mõningatel haigusjuhtumitel.
I tüüpi diabeedi esmasteks sümptomiteks on [[kusi|uriini]] hulga suurenemine, janu, söögiisu tõus ja samal ajal kehakaalu langus. Ravi hilinemise korral võivad tekkida isutus, iiveldus, oksendamine, üldine nõrkus ja isegi teadvusehäired. Selline sümptomaatika on põhjustatud insuliinipuuduse ja kõrgenenud veresuhkru ning kaugelearenenud staadiumis [[ketokehad|ketokehade]] (rasvade lagunemise produktid) poolt.<ref name="Eesti diabeediliit">I tüübi diabeet "[http://www.diabetes.ee/dokument.php?lk=496 Eesti Diabeediliit"] Vaadatud 24.10.2003</ref> I tüüpi diabeet diagnoositakse tihti patsientidel, kellel esineb diabeetiline ketoatsidoos, mille sümptomite hulka kuuluvad kuiv nahk, sügav hingeldamine, unisus, valu kõhus ning oksendamine.<ref name="webmd Symptoms Type I Diabetes">Diabetes Health Center [http://diabetes.webmd.com/guide/type-1-diabetes-symptoms "webmd Symptoms Type I Diabetes]" Vaadatud 17 September, 2008</ref>
 
Järgnev insuliinipuudus põhjustab veres ja uriinis kõrgenenud [[glükoos|glükoosi]] taseme. Klassikalised sümptomid on tihe urineerimine, suurenenud janu ja näljatunne ning kaalukaotus.
Ravi peab jätkuma määramata ajaks ja ei sega igapäevaseid tegevusi. Patsiente treenitakse oma haigust iseseisvalt kontrollima, kuid mõnele inimesele võib olla see raske. Komplikatsioonid võivad tekkida madalast ja kõrgest [[glükoos|veresuhkrust]], mõlemad selle tõttu, et insuliini manustatakse tehislikult. Madal veresuhkur võib põhjustada teadvusekaotust ja krambihooge. Kõrge veresuhkur võib põhjustada väsimustunnet ja pikaajalist kahju organitele.
 
== Sümptomid ==
I tüüpi diabeedi esmasteks sümptomiteks on [[kusi|uriini]] hulga suurenemine, janu, söögiisu tõus ja samal ajal kehakaalu langus. Ravi hilinemise korral võivad tekkida isutus, iiveldus, oksendamine, üldine nõrkus ja isegi teadvusehäired. Selline sümptomaatika on põhjustatud insuliinipuuduse ja kõrgenenud veresuhkru ning kaugelearenenud staadiumis [[ketokehad|ketokehade]] (rasvade lagunemise produktid) poolt.<ref name="Eesti diabeediliit">I tüübi diabeet "[http://www.diabetes.ee/dokument.php?lk=496 Eesti Diabeediliit"] Vaadatud 24.10.2003</ref> I tüüpi diabeet diagnoositakse tihti patsientidel, kellel esineb diabeetiline ketoatsidoos, mille sümptomite hulka kuuluvad kuiv nahk, sügav hingeldamine, unisus, valu kõhus ning oksendamine.<ref name="webmd Symptoms Type I Diabetes">Diabetes Health Center [http://diabetes.webmd.com/guide/type-1-diabetes-symptoms "webmd Symptoms Type I Diabetes]" Vaadatud 17 September, 2008</ref>
== Tekkepõhjused ==
 
IHaiguse patogenees on mitmeteguriline ja arvatakse, et 1. tüüpi diabeeti soodustavad järgmised faktorid: geneetiline vastuvõtlikkus, diabetogeenne esilekutsumine ehk keskkonnateguri mõju või [[Antigeen|antigeeniga]] kokkupuude. Teised kõhunäärme probleemid, näiteks trauma, pankreatiit või kasvaja võib põhjustada insuliini tootmise häireid.
 
=== Geneetika ===
[[Pärilikkustegur|Pärilike]] faktorite tähtsust näitab diabeeti haigestumise sagenemine kui vanem põeb diabeeti. Isa haiguse korral on lapse risk 5%, ema haiguse puhul 2,5%, I tüüpi diabeet mõlemal vanemal tõstab riski 20%-ni. [[Ühemunakaksikud|Ühemunakaksikutel]] haigestub ühe kaksiku haiguse korral 35–50%-l juhtudest ka teine.<ref name="Eesti diabeediliit">[http://www.diabetes.ee/dokument.php?lk=496 Eesti Diabeediliit]
</ref>
 
=== Immunopatoloogia ===
 
Osad uurijad ja osa allikaid liigitavad 1. tüüpi diabeedi [[autoimmuunhaigus]]eks ja arvatakse et suhkruhaigete [[veri|veres]] ringlevad [[T-lümfotsüüdid]] sisenevad kõhunäärmesse ja mitmete tegurite toimel tunnistavad beeta-rakkude valke, ka insuliini kui potentsiialselt ohtlikke ning kutsuvad esile [[immuunvastus]]ed, millede toimel hakkavad kõhunäärme teatud rakud tootma ja eritama [[autoantikeha|autoantikehi]] beeta-rakkude vastu ning selle tulemusel võivad aastate jooksul beeta-rakkude populatsiooni vähenemine viia haiguse sümptomite ilmnemisele.<ref>Taplin CE, Barker JM., [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/18176860 Autoantibodies in type 1 diabetes. Lühikokkuvõte.], Autoimmunity., veebruar 2008;41(1):11-8. doi: 10.1080/08916930701619169., veebiversioon (vaadatud 26.09.2014)<small>(''inglise keeles'')</small></ref><ref>{{netiviide
| URL = http://www.postimees.ee/2913973/who-libeerias-levib-ebola-taksodega | Pealkiri = Autoimmuunhaigused: omad muutuvad võõrasteks | Autor = Pärt Peterson | Väljaanne = Eesti Loodus | Aeg = 09/2003 | Kasutatud = 26.09.2014 | Keel = eesti}}</ref>
 
=== Viirused ===
Ühe teooria kohaselt,<ref>Type 1 diabetes: virus infection or autoimmune disease? "[http://www.nature.com/ni/journal/v3/n4/full/ni0402-338.html Nature Immunology 3", 338 – 340 (2002)]"</ref> on I tüüpi diabeet viiruse põhjustatud [[autoimmuunvastus]], mille tulemusena immuunsüsteem ründab [[Coxackie|Coxackie]]-viiruse perekonnaga või rubella viirusega nakatunud rakke koos kõhunäärme β-rakkudega. Sellist haavatavust ei jaga kõik inimesed, kuna kõigil mainitud viirustega nakatunud inimestel ei kujune I tüüpi diabeeti. See on viidanud geneetilisele vastuvõtlikkusele ning katsed patsientidega on kindlaks teinud, et on olemas geneetiline soodumus I tüüpi diabeedi kujunemisele.<ref>{{cite web |url=http://jcem.endojournals.org/cgi/content/abstract/82/1/143 |title=CTLA4 Alanine-17 Confers Genetic Susceptibility to Graves’ Disease and to type&nbsp;1 Diabetes Mellitus |last="Donner"|first="Horst" |coauthors="Harald Rau, Paul G. Walfish, Jens Braun, Thorsten Siegmund, Reinhard Finke, Jürgen Herwig, Klaus H. Usadel and Klaus Badenhoop" |date="2007" |work="The Journal of Clinical Endocrinology & Metabolism Vol. 82, No. 1 143–146"|publisher="The Journal of Clinical Endocrinology & Metabolism"}}</ref>
 
=== Kemikaalid ja ravimid ===
Mõned [[kemikaalid]] ja [[ravimid]] hävitavad kõhunäärmerakke. Pyrinuron (Vacor), 1976. aastal Ameerika Ühendriikides kasutusele võetud rotimürk hävitab valikuliselt kõhunäärme β-rakke, põhjustades manustamisel I tüüpi diabeeti. Vacor eemaldati USA turult 1979. aastal, kuid on siiamaani kasutusel mõningates riikides. Zanosar on antibiootiline aine, mida kasutatakse [[Kõhunäärmevähk|kõhunäärmevähi]] ravimisel [[kemoteraapia]]s. See tapab β-rakke, põhjustades [[insuliin]]i tootmise langust.<ref>{{ cite journal | author = Vogel, R. P. | title = Poisoning with Vacor Rodenticide | journal = Archives of Pathology and Laboratory Medicine | year = 1982 | volume = 106 | issue = 3 | pages = 153 | pmid = 6895844 }}</ref>
== Diagnoos ==
Diabeeti iseloomustab korduv või püsiv [[hüperglükeemia]] ehk kõrge veresuhkru sisaldus. <ref name="WHO1999-DefDiagClass">{{cite web|author=[[World Health Organisation]] Department of Noncommunicable Disease Surveillance|title=Definition, Diagnosis and Classification of Diabetes Mellitus and its Complications|year=1999|url=http://whqlibdoc.who.int/hq/1999/WHO_NCD_NCS_99.2.pdf|format=PDF}}</ref> Umbes veerandil I tüüpi diabeeti põdevatel inimestel on välja kujunenud diabeetiline [[ketoatsidoos]] selleks ajaks kui haigus diagnoositakse. Erinevaid tüüpi diabeete diagnoositakse tavaliselt muude meetoditega, näiteks regulaarne tervisekontroll või teisejärguliste sümptomite põhjal nagu seletamatu väsimus või nägemisprobleemid. Diabeet avastatakse tihti mingi terviseprobleemi esinemisel, mis võis olla põhjustatud diabeedi poolt, näiteks [[infarkt]], [[insult]], silmaprobleemid, [[seeninfektsioon|seeninfektsioonid]] või lapse sündimine hüperglükeemiaga.
 
== Vältimine==
Praeguse seisuga ei ole teada, mis põhjustab I tüüpi diabeeti ning seda ei ole võimalik ära hoida.<ref name=WHO11>{{cite web|title=Diabetes|url=http://www.who.int/mediacentre/factsheets/fs312/en/index.html|work=World Health Organization|accessdate=24 January 2011}}</ref> Mõned teadlased usuvad, et seda on võimalik ära hoida latentses autoimmuunses faasis, enne kui haigus hakkab hävitama β-rakke.<ref>[https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/20432533]PMID 20432533, J. A.; Herold, K.; Eisenbarth, G. (2010). "Genetics, pathogenesis and clinical interventions in type 1 diabetes". Nature 464 (7293): 1293–1300.</ref>
 
=== Toitumine ===
Uuringud on vihjanud, et rinnaga toitmine vähendab riski haiguse tekkele hilisemas elus.<ref>{{cite journal |author=Borch-Johnsen K, Joner G, Mandrup-Poulsen T, ''et al.'' |title=Relation between breast-feeding and incidence rates of insulin-dependent diabetes mellitus. A hypothesis |journal=Lancet |volume=2 |issue=8411 |pages=1083–6 |year=1984 |month=November |pmid=6150150 |doi=10.1016/S0140-6736(84)91517-4}}</ref><ref>{{cite journal |author=Naim Shehadeh, Raanan Shamir, Moshe Berant, Amos Etzioni |title=Insulin in human milk and the prevention of type&nbsp;1 diabetes |journal=Pediatric Diabetes |volume=2 |issue=4 |pages=175–7 |year=2001 |doi=10.1034/j.1399–5448.2001.20406.x |pmid=15016183}}</ref> Mitmeid teisi toitumisega seotud riskifaktoreid uuritakse, kuid kindlate tulemusteni pole jõutud.<ref>{{cite journal |author=Virtanen SM, Knip M |title=Nutritional risk predictors of beta cell autoimmunity and type 1 diabetes at a young age |journal=The American Journal of Clinical Nutrition |volume=78 |issue=6 |pages=1053–67 |year=2003 |month=December |pmid=14668264 |url=http://www.ajcn.org/cgi/pmidlookup?view=long&pmid=14668264}}</ref> I tüüpi diabeeti nimetatakse ka „suhkrudiabeediks,“ kuna kõrgete suhkrusisaldusega toitude tarvitamine võib olla surmav.
 
== Haiguse kontrollimine ==
 
I tüüpi diabeet ondiabeedi ravi puuduselkäesoleval ajal ei surmav,tunta aga haigust saab juhtida insuliinivarude täiendamise kaudu. Insuliini manustatakse enamasti perioodiliste süstidega mitu korda päevas, kuigi on olemas ka teised võimalused, nagu näiteks insuliinipumbad.
 
[[Pankreas|Kõhunäärme]] ja kõhunäärme rakkude siirdamine on võimalik ravi mõningatel haigusjuhtumitel.
 
=== Insuliiniteraapia ===
I tüüpi diabeeti ravitakse insuliini asendamisega – kas perioodiliste süstidega või insuliinipumbaga. Lisaks peavad patsiendid järgima kindlalt toitumiskava ning tähelepanelikult jälgima veresuhkru taset. Tänapäeval kasutatakse sünteetiliselt valmistatud insuliini sea, lehma või kala insuliinist.<ref>Dr James R Wright, Jr MD, in [http://www.sciencedirect.com/science?_ob=ArticleURL&_udi=B6T1B-45JG4XK-12&_user=10&_coverDate=04/06/2002&_rdoc=1&_fmt=high&_orig=search&_sort=d&_docanchor=&view=c&_searchStrId=1441488132&_rerunOrigin=google&_acct=C000050221&_version=1&_urlVersion=0&_userid=10&md5=b9e7dbc307ee8f8067eca8c54b220e06 The Lancet, Volume 359, Issue 9313] Vaadatud 6 April 2002</ref> Ravimata I tüüpi diabeet viib tavaliselt diabeetilise ketoatsidoosi poolt põhjustatud koomani. Ketoatsidoos põhjustab vedeliku kogunemist ajus, mis on eriti eluohtlik. Selle tõttu on ketoatsidoos peamine surmapõhjus diabeedihaigetel.<ref>[http://ww2.ispad.org/pdf/clin-2.pdf]Arlan L Rosenbloom, Ragnar Hanas.(1996). "Diabetic Ketoacidosis: Treatment Guidelines"</ref>
 
Ravi peab jätkuma määramata ajaks ja ei sega igapäevaseid tegevusi. Patsiente treenitakse oma haigust iseseisvalt kontrollima, kuid mõnele inimesele võib olla see raske. Komplikatsioonid võivad tekkida madalast ja kõrgest [[glükoos|veresuhkrust]], mõlemad selle tõttu, et insuliini manustatakse tehislikult. Madal veresuhkur võib põhjustada teadvusekaotust ja krambihooge. Kõrge veresuhkur võib põhjustada väsimustunnet ja pikaajalist kahju organitele.
 
=== Kõhunäärme siirdamine ===
Kõige ekstreemsematel juhtudel võib [[pankreas|pankrease]] siirdamine taastada normaalse veresuhkru regulatsiooni. Siiski, operatsioon ja kaasnev [[immunosupperssioon]] on paljude arstide arvates ohtlikum kui järjepidev insuliini asendusteraapia. Selle tõttu kasutatakse kõhunäärme siirdamist ainult pärast neerusiirdamist, kuna uus neer nõuab immuunsüsteemi allasuruvate ravimite manustamist. See lubab siirdada patsiendile uus pankreas ilma täiendavate immuunsüsteemi kahjustavate ravimiteta.<ref>{{cite web|author=Jennifer L. Larsen |url=http://edrv.endojournals.org/cgi/content/full/25/6/919 |title=Pancreas Transplantation: Indications and Consequences |publisher=Edrv.endojournals.org |accessdate=29 November 2011}}</ref>
 
=== Saarerakkude siirdamine ===
Eksperimentaalne β-rakkude asendamine on mitmete uurimisprojektide huviobjektiks. Nende rakkude siirdamine on vähem invasiivne kui pankrease siirdamine, mis on hetkel kõige levinum lähenemine inimestel.
Üks variant sellest protseduurist näeb välja selline: saarerakud süstitakse patisendi maksa, kus nad hakkavad elama ning toodavad insuliini. Arvatakse, et maks on kõige mõistlikum koht, kuna see on ligipääsetavam ning rakud toodavad seal hästi insuliini. Samas, patsiendi keha kohtleb uusi rakke samamoodi nagu igat teist võõrkude. Sellepärast peab saarerakke tootma patsiendi enda [[tüvirakk|tüvirakkudest]] või identse kaksiku tüvirakkudest.
Hiljutised uuringud on näidanud, et pärast saarerakkude siirdamist 58% patsientidest suutsid aasta hiljem iseseisvalt insuliini toota.<ref>{{cite web|url=http://www.mayoclinic.com/health/islet-cell-transplant/DA00046|title=Islet cell transplant: Experimental treatment for type&nbsp;1 diabetes |accessdate=4 June 2007|archiveurl = http://web.archive.org/web/20070410214823/http://www.mayoclinic.com/health/islet-cell-transplant/DA00046 |archivedate = 10 April 2007}}</ref>
 
== Psühholoogilised mõjud ==
=== Depressioon ===
Depressioon ja depressivsed sümptomid esinevad tihedamini I tüüpi diabeeti põdevatel inimestel kui tervetel. Ühe artikli kohaselt depressiooni esinemissagedus on rohkem kui 3 korda kõrgem diabeedihaigetel võrreldes mitte-diabeedihaigetega.<ref name="Roy, T. 2012">Roy, T., & Lloyd, C. E. (2012). Epidemiology of depression and Diabetes: A systematic review. Journal of Affective Disorders, 142, 8–21. doi: 10.1016/S0165-0327(12)70004-6.</ref> Naistel I tüüpi diabeediga on suurem tõenäosus sattuda depressiooni kui meestel.
 
=== Söömishäired ===
Uuringud näitavad, et söömishäired on sagedasemad I tüüpi diabeeti põdevatel naistel.<ref>Colton, P. A., Olmsted, M. P., Daneman D., & Rodin, G. M. (2013). Depression, disturbed eating behavior, and metabolic control in teenage girls with Type 1 Diabetes. Pediatric Diabetes, 19 Feb. doi: 10.1111/pedi.12016.</ref> Mõned uuringus osalevad patsiendid muutsid iseseisvalt insuliinidoose, et suurendada kaalukaotust. Kõrge veresuhkru tase on seostatud [[polüuuria|polüuuriaga]] ning vähendunud söögiisuga, mis võib põhjustada kaalukaotust.
 
== Tüsistused ==
Halvasti ravitud I tüüpi diabeedi tüsistuste hulka võivad kuuluda südame veresoonkonna haigused, diabeetiline [[neuropaatia]] ja diabeetiline [[retinopaatia]]. Samas, südame-veresoonkonna haigustel ja ka neuropaatial võib olla ka autoimmuunne põhjus, mis ei sõltu I tüüpi diabeedist.<ref>{{cite web|url=http://care.diabetesjournals.org/cgi/content/full/28/8/1959 |title=Viktoria Granberg, MD, Niels Ejskjaer, MD, PHD, Mark Peakman, MD, PHD and Göran Sundkvist, MD, PHD; "Autoantibodies to Autonomic Nerves Associated With Cardiac and Peripheral Autonomic Neuropathy"; '&#39;Diabetes Care'&#39; 2005 28: 1959–1964 |publisher=Care.diabetesjournals.org |accessdate=29 November 2011}}</ref><ref>{{cite web|url=http://www.nature.com/ng/journal/v42/n1/full/ng.493.html |title=Sridevi Devaraj, Nicole Glaser, Steve Griffen, Janice Wang-Polagruto, Eric Miguelino and Ishwarlal Jialal; "Increased Monocytic Activity and Biomarkers of Inflammation in Patients With Type 1 Diabetes"; '&#39;Diabetes'&#39; 2006 March 55: 774–779 |publisher=Nature.com |accessdate=29 November 2011}}</ref>
 
== Esinemissagedus ==
Geograafiliselt on haigestumuses suured erinevused. Kõige kõrgem on see [[soome|Soomes]] - umbes 50 uut juhtu 100 000 elaniku kohta aastas. [[jaapan|Jaapanis]], [[korea|Koreas]] ja [[hiina|Hiinas]] on haigestumus aga kümneid kordi madalam (0,5–2 juhtu 100 000 elaniku kohta aastas). [[eesti|Eestis]] on vastav näitaja 10–11 juhtu 100 000 elaniku kohta aastas.<ref name="Eesti diabeediliit">[http://www.diabetes.ee/dokument.php?lk=496 Eesti Diabeediliit"]</ref>
== Viited ==
{{viited}}
 
== Veebikirjandus ==
* Tarvo Rajasalu, Liina Salur, Ülle Einberg, Vallo Tillmann, Raivo Uibo,
[http://www.eestiarst.ee/static/files/086/laste_ja_taiskasvanute_1._tyypi_diabeet_eestishla-dqb1_alleelid_ja_haigusseoselised_autoantikehad.pdf Laste ja täiskasvanute 1. tüüpi diabeet Eestis: HLA-DQB1 alleelid ja haigusseoselised autoantikehad], [[Eesti Arst]] 2006; 85 (7): 418–424, veebiversioon (vaadatud 26.09.2014)
 
[[Kategooria:Haigused]]
24 052

muudatust