I tüüpi diabeet: erinevus redaktsioonide vahel

[[Pilt:Blue_circle_for_diabetes.svg|pisi|200px|Diabeedi sümbol]]

 

 

 

== Tekkepõhjused ==

 

=== Geneetika ===

[[Pärilikkustegur|Pärilike]] faktorite tähtsust näitab diabeeti haigestumise sagenemine kui vanem põeb diabeeti. Isa haiguse korral on lapse risk 5%, ema haiguse puhul 2,5%, I tüüpi diabeet mõlemal vanemal tõstab riski 20%-ni. [[Ühemunakaksikud|Ühemunakaksikutel]] haigestub ühe kaksiku haiguse korral 35–50%-l juhtudest ka teine.<ref name="Eesti diabeediliit">[http://www.diabetes.ee/dokument.php?lk=496 Eesti Diabeediliit]

</ref>

=== Viirused ===

Ühe teooria kohaselt,<ref>Type 1 diabetes: virus infection or autoimmune disease? "[http://www.nature.com/ni/journal/v3/n4/full/ni0402-338.html Nature Immunology 3", 338 – 340 (2002)]"</ref> on I tüüpi diabeet viiruse põhjustatud [[autoimmuunvastus]], mille tulemusena immuunsüsteem ründab [[Coxackie|Coxackie]]-viiruse perekonnaga või rubella viirusega nakatunud rakke koos kõhunäärme β-rakkudega. Sellist haavatavust ei jaga kõik inimesed, kuna kõigil mainitud viirustega nakatunud inimestel ei kujune I tüüpi diabeeti. See on viidanud geneetilisele vastuvõtlikkusele ning katsed patsientidega on kindlaks teinud, et on olemas geneetiline soodumus I tüüpi diabeedi kujunemisele.<ref>{{cite web |url=http://jcem.endojournals.org/cgi/content/abstract/82/1/143 |title=CTLA4 Alanine-17 Confers Genetic Susceptibility to Graves’ Disease and to type&nbsp;1 Diabetes Mellitus |last="Donner"|first="Horst" |coauthors="Harald Rau, Paul G. Walfish, Jens Braun, Thorsten Siegmund, Reinhard Finke, Jürgen Herwig, Klaus H. Usadel and Klaus Badenhoop" |date="2007" |work="The Journal of Clinical Endocrinology & Metabolism Vol. 82, No. 1 143–146"|publisher="The Journal of Clinical Endocrinology & Metabolism"}}</ref>

=== Kemikaalid ja ravimid ===

Mõned [[kemikaalid]] ja [[ravimid]] hävitavad kõhunäärmerakke. Pyrinuron (Vacor), 1976. aastal Ameerika Ühendriikides kasutusele võetud rotimürk hävitab valikuliselt kõhunäärme β-rakke, põhjustades manustamisel I tüüpi diabeeti. Vacor eemaldati USA turult 1979. aastal, kuid on siiamaani kasutusel mõningates riikides. Zanosar on antibiootiline aine, mida kasutatakse [[Kõhunäärmevähk|kõhunäärmevähi]] ravimisel [[kemoteraapia]]s. See tapab β-rakke, põhjustades [[insuliin]]i tootmise langust.<ref>{{ cite journal | author = Vogel, R. P. | title = Poisoning with Vacor Rodenticide | journal = Archives of Pathology and Laboratory Medicine | year = 1982 | volume = 106 | issue = 3 | pages = 153 | pmid = 6895844 }}</ref>

== Diagnoos ==

Diabeeti iseloomustab korduv või püsiv [[hüperglükeemia]] ehk kõrge veresuhkru sisaldus. <ref name="WHO1999-DefDiagClass">{{cite web|author=[[World Health Organisation]] Department of Noncommunicable Disease Surveillance|title=Definition, Diagnosis and Classification of Diabetes Mellitus and its Complications|year=1999|url=http://whqlibdoc.who.int/hq/1999/WHO_NCD_NCS_99.2.pdf|format=PDF}}</ref> Umbes veerandil I tüüpi diabeeti põdevatel inimestel on välja kujunenud diabeetiline [[ketoatsidoos]] selleks ajaks kui haigus diagnoositakse. Erinevaid tüüpi diabeete diagnoositakse tavaliselt muude meetoditega, näiteks regulaarne tervisekontroll või teisejärguliste sümptomite põhjal nagu seletamatu väsimus või nägemisprobleemid. Diabeet avastatakse tihti mingi terviseprobleemi esinemisel, mis võis olla põhjustatud diabeedi poolt, näiteks [[infarkt]], [[insult]], silmaprobleemid, [[seeninfektsioon|seeninfektsioonid]] või lapse sündimine hüperglükeemiaga.

== Vältimine==

Praeguse seisuga ei ole teada, mis põhjustab I tüüpi diabeeti ning seda ei ole võimalik ära hoida.<ref name=WHO11>{{cite web|title=Diabetes|url=http://www.who.int/mediacentre/factsheets/fs312/en/index.html|work=World Health Organization|accessdate=24 January 2011}}</ref> Mõned teadlased usuvad, et seda on võimalik ära hoida latentses autoimmuunses faasis, enne kui haigus hakkab hävitama β-rakke.<ref>[https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/20432533]PMID 20432533, J. A.; Herold, K.; Eisenbarth, G. (2010). "Genetics, pathogenesis and clinical interventions in type 1 diabetes". Nature 464 (7293): 1293–1300.</ref>

=== Toitumine ===

Uuringud on vihjanud, et rinnaga toitmine vähendab riski haiguse tekkele hilisemas elus.<ref>{{cite journal |author=Borch-Johnsen K, Joner G, Mandrup-Poulsen T, ''et al.'' |title=Relation between breast-feeding and incidence rates of insulin-dependent diabetes mellitus. A hypothesis |journal=Lancet |volume=2 |issue=8411 |pages=1083–6 |year=1984 |month=November |pmid=6150150 |doi=10.1016/S0140-6736(84)91517-4}}</ref><ref>{{cite journal |author=Naim Shehadeh, Raanan Shamir, Moshe Berant, Amos Etzioni |title=Insulin in human milk and the prevention of type&nbsp;1 diabetes |journal=Pediatric Diabetes |volume=2 |issue=4 |pages=175–7 |year=2001 |doi=10.1034/j.1399–5448.2001.20406.x |pmid=15016183}}</ref> Mitmeid teisi toitumisega seotud riskifaktoreid uuritakse, kuid kindlate tulemusteni pole jõutud.<ref>{{cite journal |author=Virtanen SM, Knip M |title=Nutritional risk predictors of beta cell autoimmunity and type 1 diabetes at a young age |journal=The American Journal of Clinical Nutrition |volume=78 |issue=6 |pages=1053–67 |year=2003 |month=December |pmid=14668264 |url=http://www.ajcn.org/cgi/pmidlookup?view=long&pmid=14668264}}</ref> I tüüpi diabeeti nimetatakse ka „suhkrudiabeediks,“ kuna kõrgete suhkrusisaldusega toitude tarvitamine võib olla surmav.

 

== Haiguse kontrollimine ==

=== Insuliiniteraapia ===

I tüüpi diabeeti ravitakse insuliini asendamisega – kas perioodiliste süstidega või insuliinipumbaga. Lisaks peavad patsiendid järgima kindlalt toitumiskava ning tähelepanelikult jälgima veresuhkru taset. Tänapäeval kasutatakse sünteetiliselt valmistatud insuliini sea, lehma või kala insuliinist.<ref>Dr James R Wright, Jr MD, in [http://www.sciencedirect.com/science?_ob=ArticleURL&_udi=B6T1B-45JG4XK-12&_user=10&_coverDate=04/06/2002&_rdoc=1&_fmt=high&_orig=search&_sort=d&_docanchor=&view=c&_searchStrId=1441488132&_rerunOrigin=google&_acct=C000050221&_version=1&_urlVersion=0&_userid=10&md5=b9e7dbc307ee8f8067eca8c54b220e06 The Lancet, Volume 359, Issue 9313] Vaadatud 6 April 2002</ref> Ravimata I tüüpi diabeet viib tavaliselt diabeetilise ketoatsidoosi poolt põhjustatud koomani. Ketoatsidoos põhjustab vedeliku kogunemist ajus, mis on eriti eluohtlik. Selle tõttu on ketoatsidoos peamine surmapõhjus diabeedihaigetel.<ref>[http://ww2.ispad.org/pdf/clin-2.pdf]Arlan L Rosenbloom, Ragnar Hanas.(1996). "Diabetic Ketoacidosis: Treatment Guidelines"</ref>

=== Kõhunäärme siirdamine ===

Kõige ekstreemsematel juhtudel võib [[pankreas|pankrease]] siirdamine taastada normaalse veresuhkru regulatsiooni. Siiski, operatsioon ja kaasnev [[immunosupperssioon]] on paljude arstide arvates ohtlikum kui järjepidev insuliini asendusteraapia. Selle tõttu kasutatakse kõhunäärme siirdamist ainult pärast neerusiirdamist, kuna uus neer nõuab immuunsüsteemi allasuruvate ravimite manustamist. See lubab siirdada patsiendile uus pankreas ilma täiendavate immuunsüsteemi kahjustavate ravimiteta.<ref>{{cite web|author=Jennifer L. Larsen |url=http://edrv.endojournals.org/cgi/content/full/25/6/919 |title=Pancreas Transplantation: Indications and Consequences |publisher=Edrv.endojournals.org |accessdate=29 November 2011}}</ref>

=== Saarerakkude siirdamine ===

Eksperimentaalne β-rakkude asendamine on mitmete uurimisprojektide huviobjektiks. Nende rakkude siirdamine on vähem invasiivne kui pankrease siirdamine, mis on hetkel kõige levinum lähenemine inimestel.

Üks variant sellest protseduurist näeb välja selline: saarerakud süstitakse patisendi maksa, kus nad hakkavad elama ning toodavad insuliini. Arvatakse, et maks on kõige mõistlikum koht, kuna see on ligipääsetavam ning rakud toodavad seal hästi insuliini. Samas, patsiendi keha kohtleb uusi rakke samamoodi nagu igat teist võõrkude. Sellepärast peab saarerakke tootma patsiendi enda [[tüvirakk|tüvirakkudest]] või identse kaksiku tüvirakkudest.

Hiljutised uuringud on näidanud, et pärast saarerakkude siirdamist 58% patsientidest suutsid aasta hiljem iseseisvalt insuliini toota.<ref>{{cite web|url=http://www.mayoclinic.com/health/islet-cell-transplant/DA00046|title=Islet cell transplant: Experimental treatment for type&nbsp;1 diabetes |accessdate=4 June 2007|archiveurl = http://web.archive.org/web/20070410214823/http://www.mayoclinic.com/health/islet-cell-transplant/DA00046 |archivedate = 10 April 2007}}</ref>

== Psühholoogilised mõjud ==

=== Depressioon ===

Depressioon ja depressivsed sümptomid esinevad tihedamini I tüüpi diabeeti põdevatel inimestel kui tervetel. Ühe artikli kohaselt depressiooni esinemissagedus on rohkem kui 3 korda kõrgem diabeedihaigetel võrreldes mitte-diabeedihaigetega.<ref name="Roy, T. 2012">Roy, T., & Lloyd, C. E. (2012). Epidemiology of depression and Diabetes: A systematic review. Journal of Affective Disorders, 142, 8–21. doi: 10.1016/S0165-0327(12)70004-6.</ref> Naistel I tüüpi diabeediga on suurem tõenäosus sattuda depressiooni kui meestel.

=== Söömishäired ===

Uuringud näitavad, et söömishäired on sagedasemad I tüüpi diabeeti põdevatel naistel.<ref>Colton, P. A., Olmsted, M. P., Daneman D., & Rodin, G. M. (2013). Depression, disturbed eating behavior, and metabolic control in teenage girls with Type 1 Diabetes. Pediatric Diabetes, 19 Feb. doi: 10.1111/pedi.12016.</ref> Mõned uuringus osalevad patsiendid muutsid iseseisvalt insuliinidoose, et suurendada kaalukaotust. Kõrge veresuhkru tase on seostatud [[polüuuria|polüuuriaga]] ning vähendunud söögiisuga, mis võib põhjustada kaalukaotust.

== Tüsistused ==

Halvasti ravitud I tüüpi diabeedi tüsistuste hulka võivad kuuluda südame veresoonkonna haigused, diabeetiline [[neuropaatia]] ja diabeetiline [[retinopaatia]]. Samas, südame-veresoonkonna haigustel ja ka neuropaatial võib olla ka autoimmuunne põhjus, mis ei sõltu I tüüpi diabeedist.<ref>{{cite web|url=http://care.diabetesjournals.org/cgi/content/full/28/8/1959 |title=Viktoria Granberg, MD, Niels Ejskjaer, MD, PHD, Mark Peakman, MD, PHD and Göran Sundkvist, MD, PHD; "Autoantibodies to Autonomic Nerves Associated With Cardiac and Peripheral Autonomic Neuropathy"; '&#39;Diabetes Care'&#39; 2005 28: 1959–1964 |publisher=Care.diabetesjournals.org |accessdate=29 November 2011}}</ref><ref>{{cite web|url=http://www.nature.com/ng/journal/v42/n1/full/ng.493.html |title=Sridevi Devaraj, Nicole Glaser, Steve Griffen, Janice Wang-Polagruto, Eric Miguelino and Ishwarlal Jialal; "Increased Monocytic Activity and Biomarkers of Inflammation in Patients With Type 1 Diabetes"; '&#39;Diabetes'&#39; 2006 March 55: 774–779 |publisher=Nature.com |accessdate=29 November 2011}}</ref>

== Esinemissagedus ==

Geograafiliselt on haigestumuses suured erinevused. Kõige kõrgem on see [[soome|Soomes]] - umbes 50 uut juhtu 100 000 elaniku kohta aastas. [[jaapan|Jaapanis]], [[korea|Koreas]] ja [[hiina|Hiinas]] on haigestumus aga kümneid kordi madalam (0,5–2 juhtu 100 000 elaniku kohta aastas). [[eesti|Eestis]] on vastav näitaja 10–11 juhtu 100 000 elaniku kohta aastas.<ref name="Eesti diabeediliit">[http://www.diabetes.ee/dokument.php?lk=496 Eesti Diabeediliit"]</ref>

== Viited ==

{{viited}}

 

[[Kategooria:Haigused]]