Erinevus lehekülje "Tallinna vallutamine (1944)" redaktsioonide vahel

Täiendatud
P (Velirand teisaldas lehekülje Tallinna hõivamine pealkirja Tallinna hõivamine (1944) alla: Konkreetsem pealkiri)
(Täiendatud)
[[Pilt:WWII. Tallinn Offensive.JPG|pisi|Tallinna pealetungioperatsioon (1944). Nõukogudeaegne kaart.]]
'''Tallinna hõivamine''' oli [[NSV Liit|Nõukogude]] vägede sõjaline operatsioon [[Teine maailmasõda|Teises maailmasõjas]] [[1944]]. aasta septembris.
 
[[8. Eesti Laskurkorpus]]e [[7. Eesti Laskurdiviis]]i [[354. Laskurpolk|354. Laskurpolgu]] eelsalk eesotsas polguülema [[Vassili Võrk|Vassili Võrguga]] jõudis [[22. september|22. septembril]] [[Kolmas Riik|Saksa]] vägedest maha jäetud [[Tallinn]]a. Viimased suured põgenikelaevadTänavad olid Tallinnasttühjad. lahkunud [[20. september|20.Leitnant]] J. Lumiste ja [[21jefreitor]] E. septemberNagelman kõrvaldasid [[Pikk Hermann|21.Pika septembrilHermanni]] ningtornis mõnedlehvinud väikesed[[Eesti sõjalaevad,Vabariik|Eesti kuhuVabariigi]] ka[[Eesti põgenikkelipp|sinimustvalge pealelipu]] võeti,ja veelheiskasid 22.asemele septembri[[Nõukogude hommikul.<refLiit|Nõukogude name="Grabbi">HellarLiidu]] Grabbi[[Nõukogude Liidu lipp|punalipu]].
 
[http://www.eesti.ca/suur-pogenemine-markmeid-motteid-malestusi-1/article15810 Suur põgenemine: märkmeid, mõtteid, mälestusi] [[Estonian World Review]], 30 märts, 2007.</ref> [[Leitnant]] J. Lumiste ja [[jefreitor]] E. Nagelman kõrvaldasid [[Pikk Hermann|Pika Hermanni]] tornis lehvinud [[Eesti Vabariik|Eesti Vabariigi]] [[Eesti lipp|sinimustvalge lipu]] ja heiskasid asemele [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] [[Nõukogude Liidu lipp|punalipu]]. Vassili Võrk oli kolm päeva Tallinna komandant. 22. septembril läks 8. Eesti Laskurkorpus [[Leningradi rinne|Leningradi rinde]] [[8. armee (NSV Liit)|8. armee]] koosseisu.
Viimased suured põgenikelaevad olid Tallinnast lahkunud [[20. september|20.]] ja [[21. september|21. septembril]] ning mõned väikesed sõjalaevad, kuhu ka põgenikke peale võeti, veel 22. septembri hommikul.<ref name="Grabbi">Hellar Grabbi.
[http://www.eesti.ca/suur-pogenemine-markmeid-motteid-malestusi-1/article15810 Suur põgenemine: märkmeid, mõtteid, mälestusi] [[Estonian World Review]], 30 märts, 2007.</ref> Viimane Saksa väeüksus, mis Tallinnast sel hommikul lahkus, oli 531. mereväe suurtükipataljon. Enne laevaleminekut hävitati kõik suurtükid ja muu relvastus, erivarustus, relvad, mida polnud võimalik evakueerida, laskemoon, telefonikeskjaam, raadiomaja, vedurid, vagunid ja raudtee. Tallinna elektrijaamale avati tuli merelt ja sadam purustati.
 
[[18. september|18. septembril]] ametisse nimetatud ja 20. septembril ametisse astunud põhiseaduslikul [[Otto Tiefi valitsus|Eesti valitsusel]] puudusid märkimisväärsed sõjalised jõud Tallinnale pealetungivate Nõukogude vägede tagasilöömiseks. [[Narva rinne|Narva]] ja [[Tartu lahing (1944)|Emajõe]] rinnetelt taganevaid eesti sõdureid ei õnnestunud koondada, sest üksused olid laiali pillatud ja segunenud [[Läti]] poole taanduvate saksa väesalkadega. Praktiliselt ainsaks relvajõuks oli [[Löögiüksus Admiral Pitka]]. Pitka mehed pidasid Tallinna kaitstes mitu lahingut, tuntumad neist toimusid [[Soodla sild|Soodla silla]] juures [[Vaida]]s, [[Kose]]l, [[Kehra]]s, [[Rapla]]s. Seejärel taganeti Tallinna ja [[Keila]] kaudu [[Läänemaa]]le.
 
==Vaata ka==
Anonüümne kasutaja