Erinevus lehekülje "Moskva vürstiriik" redaktsioonide vahel

Linna esmamainimese aastaks loetakse aastat [[1147]]<ref>[http://his95.narod.ru/doc00/mosk_1.htm Ipatjevi letopiss]</ref> ([[Bütsantsi ajaarvamise järgi|Baj]] 6655. aastal), kui [[Kiievi suurvürst]] [[Juri Dolgoruki]] pärast piirkonna vallutamist [[Novgorodi vürstiriik|Novgorodi vürstirii]]gilt, kutsus sinna oma venna {{kas|[[Severski]]}} vürsti [[Svjatoslav Vladimirovitš]]i kohtumisele, et tähistada nende poolt Moskva ja [[Smolensk]]i piirkonnas läbiviidud edukat sõjakäiku. 1156. alustati [[Moskva jõgi|Moskva]] ja [[Neglinka|Neglinnaja jõ]]e ühinemiskohale ühele 7-st Moskva kõrgendikule [[Borovitski kõrgendik]]ule kindlustatud linnuse ehitamist, millest kujunes aja jooksul välja Moskva vürstide residents - [[Moskva Kreml]]. Vaatamata linnuse rajamisele ei omandanud Moskva asustatud punktina suurt tähendust ning oli vaid üks kindlustatud punktidest [[Suzdali vürstiriik|Suzdali vürstirii]]gis, mida juhtisid suurvürsti asehaldurid.
{{vaata|Moskva}}
Moskva vürstiriigi tähtsus tõusis alles pärast osalisvürstiriigi [[vürst]]i [[Daniil (Moskva)|DaniilAleksandrovitš]]i, [[Aleksander Nevski]] pojalepoja valitsemisajal (1263–1303), kui [[1277]]. aastal Kuldhordi khaan kinnitas [[DaniilMoskva Aleksandrovitšvürst]]i (1261-1303)õigusi vürstiriigi valitsemisele. [[Juri Danilovitš]]i (''Юрий Данилович Московский'') valitsemisajal (1303–1325), liitis Moskva vürstiriigiga [[14. sajand]]i algul pärast järglasteta onupoja [[Joann Dmitrevitš]]i surma ühe vanima ning suuremat tähtsust omava Põhja-Venemaa linna [[Perejaslavl-Zalessk]]i ja [[Perejaslavli vürstiriik|Perejaslavli vürstiriigi]], vallutas [[Rjazani vürstiriik|Rjazani vürstiriigilt]] [[Kolomna]], saavutades nii kogu kontrolli üle kogu [[Moskva jõgi|Moskva jõe]]. Daniili poeg [[Juri Danilovitš]] (Juri III Danilovitš) vallutas juba [[Smolenski vürstirii|Smolenski vürstiriigilt]] [[Možaisk]]i piirkonna.
 
Aastatel 1304–1328 toimusid vürstiriigi laienemiseks vallutussõjad Moskva ja [[Tveri vürstiriik|Tveri vürstiriigi]] vahel, mida juhtisid algselt Juri Danilovitš ja pärast tema surma ta vend [[Joann Danilovitš]] ehk [[Ivan Kalita]]. Pärilussõja aluseks oli pärast [[Kiievi suurvürst]]i [[Andrei Aleksandrovitš]]i surma mõlema osapoole taotlused Kiievi suurvürsti[[suurvürst]]i tiitlile, nii Moskva vürstiriigi vürsti Juri Danilovitši, kui ka tema onu tugeva Tveri vürsti Mihhail Jaroslavitši (''Михаил II Ярославович (Тверской)'') poolt, kellele pärilusjärgnevuse kohaselt, kui vanemale oleks pidanud minema suurvürsti tiitel.
 
Esmaetapil pöörduti vahekohtuniku - [[Kuldhord]]i poole, kelle otsusega määrati Kuldhordi vasalliks ja Kiievi suurvürstiks Tveri Mihhail.
 
===Moskva vürstiriigi vürstid ja valitsejad===
[[Vladimiri-Suzdali vürstiriik|Vladimiri-Suzdali vürstiriigi]] poolt määratud asevalitsejad (1212 - 13631212–1363).
*umbes 1212–1217, Vladimir Vsevolodovitš
*Vladimir Vsevolodovitš ( umbes 1212 - 1217);
*1237–1238, Vladimir Jurjevitš (1237 - 1238);
*[[1238]]. aastal toimus mongolite [[Kuldhord]]i rüüsteaegrüüsteretked [[Vladimiri-Suzdali vürstiriik]]i;
*1238–1246, Jaroslav Vsevolodovitš (1238 - 1246);
*1246–1248, Mihhail Jaroslavitš (''Михаил Ярославич Хоробрит'' )(1246 - 1248);
Alates*1263–1303, [[1328Daniil Aleksandrovitš]]. aastasti, [[Moskva suurvürstvürst]]id
*1303–1325, [[Juri Danilovitš]], Moskva vürst
*1325–1340, [[Ivan Kalita]], Moskva vürst ja alates [[1328]]. aastast [[Moskva suurvürst]]
{{vaata|Moskva suurvürst}}
 
{{algus}}
{{eelnev-kiievi-vene|eelnev=||nimi=Moskva vürstiriik|aeg=|järgnev=[[Moskva suurvürstiriik]]}}
{{lõpp}}
 
== Vaata ka ==
69 105

muudatust