Merisiga: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
45. rida:
[[Hispaania]], [[Holland]]i ja [[Inglismaa|Inglise]] kaupmehed tõid merisigu üsna ruttu pärast Lõuna-Ameerika lääneranniku vallutamist Euroopasse. Nende pidamine levis ülemklassi seas, näiteks pidas merisigu [[Elizabeth I]].
Tänapäeval on merisiga üle maailma levinud [[koduloom]], keda harilikult ei peeta [[liha]] saamiseks, vaid [[ilu]] pärast.
Merisigu peetakse ka [[katseloom]]adena. <ref name="Loomade elu"/> [[Pilt:Riems-5_WT2005.jpg|thumb|Mälestusmärk katseloomadena hukkunud merisigadele Riemsis.]]
Merisigadega uuritakse kõige rohkem [[nakkushaigus]]i: [[brutselloos]]i, [[difteeria]]t, [[koolera]]t, [[suu- ja sõrataud]]i, [[tuberkuloos]]i, [[tüüfus]]t ja teisi. Merisiga ei suuda ise sünteesida [[C-vitamiin]]i nagu inimenegi ja sellepärast sobib ta [[skorbuut|skorbuudi]] uuringuteks. [[1960. aastad|1960-ndatel]] peeti [[USA]] [[laboratoorium]]ides 2,5 miljonit merisiga, aga hiljem on nende arv hiirte ja rottide arvel vähenenud, sest hiirte ja rottide [[DNA]] on märksa paremini uuritud ja nende haiguste uuringud, milles DNA-d vaja pole, on viimasel ajal vähenenud. [[1990. aastad|1990-ndatel]] oli USA laborites 375 tuhat merisiga, mis moodustas kõigist katseloomadest üksnes 2%.
== Heraldikas ==
Merisiga on väga haruldane tavaskujund, kuna teda keskajal Euroopas ei esinenud. Merisiga võib vapikirjeldustes tähendada ka delfiini või okassiga.
Elsassi perekonna Merswin (kirjutatud ka Morschwein, Mörswin, Meerschwein, Delphinus jms) vapil on kujutatud püstitõusnud merisiga punase äärisega kuldsel kilbil.
== Viited ==
|