Redaktsioon: 23. september 2014, kell 10:28 redigeeri Estopedist1 (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 189 067 muudatust P HC: lisatud Kategooria:Eesti demograafia ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 23. september 2014, kell 17:33 redigeeri eemalda 88.196.28.229 (arutelu) Parandatud Uuem muudatus →
1. rida: {{See artikkel\|on kodumaa sunnitud mahajätmisest; filmi kohta vaata artiklit [[Suur põgenemine (film)\|Suur põgenemine]].}} '''Suur põgenemine''' oli massiline põgenemine sissetungivate [[Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991)\|Nõukogude okupatsioonivägede]] eest [[Eesti]]st [[1944]]. aasta hilissuvel ja sügisel. Suurt põgenemist on nimetatud ka ''paadipõgenemiseks'' (sest mindi ju peamiselt meritsi, paatidega) ja põgenenuid ''paadipõgenikeks''. Eestist põgenes umbes 80 000 inimest, kellest teel hukkus 6–9%.<ref name="">[http://stage.estonica.ee/et/1944_a_suur_p%C3%B5genemine_l%C3%A4%C3%A4nde/ 1944. a suur põgenemine läände] Estonica.ee (Vaadatud 22.09.2014)</ref> Lahkuti omateada ajutiselt, mõneks kuuks või kõige enam aastaks. Kui ~~siis~~ aja möödudes sai selgeks, et tagasiteed enam ei ole, jäädi paikseks või asuti ümber uutele asukohamaadele üle maailma. Suuremad eestlaste kogukonnad kujunesid välja [[Rootsi]]s, [[USA]]-s, [[Kanada]]s, [[Suurbritannia]]s ja [[Austraalia]]s. Põgenemine algas juba augustis ja saavutas haripunkti [[19. september\|19.]]-[[23. september\|23. septembril]], kuid [[Saaremaa]]lt lahkus laevu [[Saksamaa]]le ning paate ja vanu rannasõidupurjekaid [[Rootsi]] veel oktoobri alguses. Põgenikke ja taanduvaid sõdureid lahkus Eestist ka maitsi, aga neistki osa pandi hiljem laevadele [[Kuramaa]] sadamates.<ref name="Grabbi">Hellar Grabbi. 10. rida: ==Ajalugu== Nõukogude vägede 1944. aasta [[:en:Narva Offensive (July 1944)\|suvine Narva pealetung]] lõppes linna vallutamisega [[26. juuli]]l ja sundis [[Kolmas riik\|Saksa]] vägesid taanduma [[Tannenbergi liin\|Tannenbergi kaitseliinile]] [[Vaivara]] [[Sinimäed\|Sinimägedes]]. Järgnenud erakordselt veristes [[Sinimägede lahing\|Sinimägede lahingutes]] ei suutnud [[~~Leningrad]]i~~Leningradi rinne\|Leningradi rinde]] väed kaitseliini murda. Suutmata läbi murda [[Virumaa]]l, alustas [[Punaarmee]] augustis [[Tartu lahing (1944)\|Tartu pealetungi]] ja vallutas linna [[25. august]]il. Saksa [[Oberkommando des Heeres\|armee ülemjuhatus]] otsustas Eesti maha jätta. Septembri teisel poolel alustasid sakslased oma vägede Eestist väljatõmbamist, sakslaste taandumisest võtsid osa ka eesti üksused. Tekkinud ''[[interregnum]]it'' ära kasutades püüdsid rahvuslikult meelestatud iseseisvuslased taastada Eesti riiklikku iseseisvust. [[18. september\|18. septembril]] [[1944]], kui [[Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)\|Saksa okupatsiooniväed]] olid Eestist lahkumas, nimetas [[Peaminister Vabariigi Presidendi ülesandeis]] [[Jüri Uluots]] [[Eesti Vabariigi Põhiseadus (1938)\|kehtiva põhiseaduse]] alusel ametisse [[Otto Tiefi valitsus]]e. Kuigi äsjaloodud valitsus deklareeris neutraalsust [[Teine maailmasõda\|Teises maailmasõjas]], sai [[Eesti lipp\|sinimustvalge lipp]] [[Pikk Hermann\|Pika Hermanni]] tornis lehvida vaid mõne päeva: [[22. september\|22. septembril]] [[Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991)\|okupeerisid]] Eesti pealinna [[NSV Liit\|Nõukogude Liidu]] väed. Vaid mõni tund enne seda, kui Punaarmee väeüksused [[Tallinn]]a jõudsid, lahkusid pealinnast viimased valitsusliikmed. 18. rida: ===Põgenemine Soome ja sealt Rootsi=== Põgeneti peamiselt ~~kaluri mootorpaatide~~kalurimootorpaatide ja väiksemate laevadega. Soomlased abistasid Soome saabunud Eesti põgenikke. Pärast vaherahu sõlmimist [[Soome]] ja NSV Liidu vahel [[19. september\|19. ~~septembri~~septembril]] soovitati kõigil [[Eesti Vabariik\|Eesti Vabariigi]] kodanikel Soomest lahkuda, sest NSV Liit käsitas eestlasi Nõukogude kodanikena ja nõudis neid tagasi. Eestlaste transpordi eest Soomest [[Rootsi]] hoolitses Soome kaitsepolitsei ohvitser Otto Kumenius. Korralduse selleks sai ta Soome sõjaväe vastuluure ülemalt [[kolonel]] J. S. Walldenilt. Põgenike kogunemiskohaks oli määratud [[Põhjalaht\|Põhjalahe]] sadamalinn [[Rauma]]. Üks suurematest laevadest, mis Raumast [[25. september\|25. ~~septembri~~septembril]] teele asus, oli [[Venu]]s, mille pardal oli 863 inimest. Põgenikke ootasid Rootsis abivalmis inimesed, soe toit ja majutamine [[rahvamaja]]des ja [[Kirik (pühakoda)\|kirikutes]].<ref name="Haukka" /> ==Kriitika== 24. rida: ==Mälestuse jäädvustamine== * [[22. oktoober\|22. oktoobril]] [[2004]] toimus [[Tartu Ülikooli Raamatukogu]] konverentsisaalis teaduskonverents "Suur põgenemine 1944. Eestlaste lahkumine läände ning selle mõjud.", meenutamaks 60 aastat tagasi toimunud põgenemist läände. * [[2014]]. aastal korraldas [[Väliseesti Muuseum\|VEMU]]/Eesti Õppetöö Keskus [[Toronto]]s [[Kanada]]s kogumisvõistluse "70 aastat suurest põgenemisest" põgenike mälestuste, päevikute, kirjavahetuse, dokumentide, fotode ja põgenemisteekonna kaasa teinud esemete kogumiseks.<ref>[http://vemu.ca/index.php/et/#.VBxD8ON_srX 70 aastat suurest põgenemisest] vemu.ca (Vaadatud 19.09.2014)</ref><ref>[http://kogumelugu.ee/2014/03/kogumisvoistlus-70-aastat-suurest-pogenemisest/ Kogumisvõistlus – 70 aastat suurest põgenemisest] kogumelugu.ee (Vaadatud 19.09.2014)</ref> * [[19. september\|19. septembril]] 2014 oli [[Okupatsioonide Muuseum]]is ~~loengusarjas~~loengusarja "Ründed ja ränded" raames ajaloolase Andres Adamsoni loeng "Sundränded, küüditamised ja suur põgenemine" * [[13. juuni]]st – [[5. oktoober\|5. oktoobrini]] 2014 on [[Eesti Rahva Muuseum]]i näitusemajas näitus "1944: Mälupildid suurest põgenemisest". Kuraatorid [[Riina Reinvelt]] ja Maido Selgmäe, kunstnikud [[Liina Unt]] ja Katre Rohumaa. ==Vaata ka== 48. rida: [[Kategooria:Eesti ajalugu]] [[Kategooria:Eesti Teises maailmasõjas]] [[Kategooria:Demograafia]] [[Kategooria:Eesti demograafia]]

Suur põgenemine: erinevus redaktsioonide vahel