Südamepuudulikkus: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Mariina (arutelu | kaastöö)
P Millede > mille.
9. rida:
===Südamepuudulikkust põhjustavad haigused===
 
Levinumad südamepuudulikkuse põhjused on [[südame isheemiatõbi]], [[müokardi infarkt]], [[kõrgvererõhutõbi]], krooniline südamelihase [[hüpoksia]], [[äge koronaarsündroom]], [[Südameklapp|südameklapi]] haigused, [[aordiklapp|aordiklapi]] [[stenoos]],<ref name="Südamehai" /> [[AIDS]], [[mitraalklapp|mitraalklapi]] puudulikkus jpt teised haiguslikud seisundid.<ref>[[G. Barbaro]], [[F. Boccara]]. ''Cardiovascular Disease in AIDS'', [[Springer]], 2nd ed, [[2008]], ISBN 978-8847007604. [http://books.google.ee/books?id=dAEiMBS6-m0C&pg=PA182&dq=heart+failure+and+aids&hl=et&sa=X&ei=pxqeUb3kI-Oq4ATx-IDAAQ&ved=0CC0Q6AEwAA#v=onepage&q=heart%20failure%20and%20aids&f=false Google`i raamatu osaline veebiversioon (vaadatud 23.05.2013)]</ref>
 
Harvemini on südamepuudulikkuse põhjuseks: kaasasündinud [[südamerike|südamerikked]] ja/või [[pulmonaalhüpertensioon]], kroonilised [[kopsuhaigus]]ed, [[kardiomüopaatia]] ehk südamelihasehaigestumus, [[müokardiit]], [[tahhükardia]], [[hüpertüreoos]], rindkerepiirkonna [[kiiritusravi]].<ref name="Südamehai" />
30. rida:
Patsiendi poolt kirjeldatud sümptomite alusel klassifitseeritakse südamepuudulikkust [[NYHA südamepuudulikkuse funktsionaalne klassifikatsioon|NYHA südamepuudulikkuse funktsionaalse klassifikatsiooni]] alusel, mis on välja töötatud New Yorgi Südamearstide Assotsiatsiooni (''[[NYHA]]'') poolt.<ref>[[Laine Trapido]]. "Meditsiiniterminite lühendeid". AS Medicina, Tallinn, lk 170, 2007, ISBN 978-9985-829-79-0</ref>
 
Nimetatud klassifikatsiooni kasutatakse [[kardioloogia]] vallas kardioloogide jpt eriarstide poolt, määratlemaks patsiente memde endi poolt kirjeldatavate sümptomite alusel NYHA klassidesse: I (patsient sümptomiteta) kuni IV (sümptomid ka voodis olles).<ref name="Südamehai" />
 
==Südamepuudulikkuse rahvusvaheline klassifikatsioon==
Südamepuudulikkused klassifitseeritakse Eesti Tervishoiusüsteemis töötavate arstide poolt RHK-10 alusel, peatüki IX: [[Vereringeelundite haigused]] erinevates alamjaotistes, mida vajadusel täpsustatakse.<ref name="medsõn" />
 
'''Südamepuudulikkuse rahvusvaheline klassifikatsiooni kohandused RHK-10 alamjaotistena'''
72. rida:
* [[aordiklapp|aordiklapi]] [[stenoos]]
* [[diabeet]]
* [[Goodpasture`i sündroom|Goodpasture'i sündroom]]
* [[hingamisseiskus]]
* [[hüpertüreoos]]
104. rida:
 
===Diagnostilised protseduurid===
Diagnoosi kinnitamiseks viiakse kliinilises meditsiinis läbi mitmeid laboratoorseid analüüse, teste ningja diagnostilisi protseduure.<ref>Südamehaigused 2010. Tõlkinud [[Eve Sooba]], [[Katrin Luts]], [[Katrin Rehemaa]], [[Margit Riit]], [[Maret-Heda Beznossova]], [[Helle Lippmaa]], toimetanud [[Piibe Kohava]], [[AS Medicina]], lk 257, 258,260–264,284, 2010, ISBN 978-9985-829-94-3</ref>
====Mitteinvasiivne südamepuudulikkuse diagnostika====
* [[EKG]] e kardiogramm
152. rida:
==Ravimeetodid==
===Südame- ja veresoonkonna haiguste ravimid===
Südamepuudulikkuse raviks kasutatakse ka medikamentoosset ravi, mille otstarbekuse ja vajaduse üle otsustab arst. Eestis kuuluvad südamepuudulikkuse ravimid [[anatoomilis-terapeutiline keemiline kood|ATC-kood]]ipuul, C- ehk Kardiovaskulaarsüsteemikardiovaskulaarsüsteemi rühma.<ref>[[Ravimiamet]]. [[Koodikeskus]].[http://koodikeskus.ravimiamet.ee/Default.aspx?pv=Pakendid.ATCPuu&ot=C&l=et Veebiversioon (vaadatud 19.05.2013)]</ref>
*[[Südameglükosiidid]]- [[Sõrmkübraraglükosiidid]]: [[digitoksiin]], [[atsetüüldigitoksiin]], [[atsetüüldigoksiin]],[[lanatosiid]], [[deslanosiid]], [[metüüldigoksiin]], [[gitoformaat]] jpt ;
*[[Angiotensiini konverteeriva ensüümi inhibiitorid]] (AKE-inhibiitorid)- [[kaptopriil]], [[enalapriil]], [[enalaprilaat]], [[fosinopriil]], [[ramipriil]];
*[[Angiotensiin II antagonistid]]- [[losartaan]], [[valsartaan]];
*[[Aldosterooni antagonistid]]
*[[Beeta-adrenoblokaatorid]]- [[propranolool]], [[atenolool]], [[metoprolool]], [[labetalool]], [[esmolool]], [[atsebutolool]], [[betaksolool]], [[bevantolool]], [[bisoprolool]], [[tseliprolool]], [[epanolool]], [[nebivolool]], [[talinolool]] ;
*[[Kaltsiumikanalite blokaatorid]] e [[kaltsiumiantagonistid]] – [[nifedipiinum]], [[diltiaseem]], [[verapamil]],[[amlodipiin]], [[felodipiin]];
*[[Diureetikumid]]- [[furosemidum]], [[mannitolum]], [[hüdroklorotiasiidum]];
*[[Nitropreparaadid]]- [[glütserüültrinitraat]] jpt.
 
===Südamesiirdamine===
Südamesiirdamine on üks südamepuudulikkuse ravimeetodeid, mida saab erandjuhtudel kasutada. Kui südamehaiguse medikamentoosne ravi ei anna soovitud tulemusi ja abiseadmete paigaldus pole edukas ning kirurgilised protseduurid pole aidanud ja patsient on südamepuudulikkuse ravile vaatamata eluohtlikus seisundis ning patsiendil ei ole kaasuvaid haigusi, mis takistaksid [[südamesiirdamine|südamesiirdamise]] järgset eluaegset ravi, võivad arstid kaaluda südamesiirdamist (Eestis, 2012. a. seisuga südamesiirdamisi läbi ei viida).<ref name="Südamehai" />
 
===Toitumuslik nõustamine===
Südamepuudulikkuse korral nõustatakse patsiente ka toitumuse osas. Südamepuudulikkus on [[katabolism|kataboolne]] seisund, kus südame erinevad rakkude, kudede signalisatsioonimolekulid aktiveerivad neuroendokriinseid (reniin-angiotensiin-aldosteroon-süsteem jt ) ja põletikulisi protsesse, milledemille kulgemisel kulutab organism palju energiat ja mis panevad südamele ja organismile lisakoormuse. Osalt lisakoormuse aga ka sissevõetavate ravimite toime tõttu, võib südamepuudulikkus põhjustada rasvkoe kiirenenud metabolismi (koos sellega [[rasvlahustuvad vitamiinid|rasvlahustuvate vitamiinide]] varude ning omastatavuse vähenemist) ja [[vitamiinid]]e ning [[mineraalid]]e ja [[elektrolüüdid|elektrolüütide]] nagu kaalium ja magneesium vähenemist (ka [[diureetikumid]]e toimel).
 
==Südamebiopsia==
218. rida:
 
====Südamepuudulikkuse ravimid====
Südamepuudulikkuse raviks kasutatakse ka medikamentoosset ravi, mille otstarbekuse ja vajaduse üle otsustab loomaarst.<ref>E. A. Chandler, R. M. Gaskell, C. J. Gaskell, [http://books.google.ee/books?id=jMSMaL8UnlQC&pg=PA520&dq=heart+failure+medication++in+cats&hl=et&sa=X&ei=u20MUuOAEs35sgaH_YDACA&redir_esc=y#v=onepage&q=heart%20failure%20medication%20%20in%20cats&f=false, ”Feline Medicine and Therapeutics”], Blackwell Publishing, 3 ed, lk 519, 2004, ISBN 1-4051-0032-X, Google`i raamatu osaline veebiversioon (vaadatud 15.08.2013)</ref> Eestis kuuluvad südamepuudulikkuse ravimid [[Anatoomilis-terapeutiline keemiline kood veterinaarravimitele|ATCvet-kood]]i [[QC]] ehk Kardiovaskulaarsüsteemi rühma.
 
*[[Angiotensiini konverteeriva ensüümi inhibiitorid]] (AKE-inhibiitorid)- [[enalapriil]], [[ramipriil]];
*[[Beeta-adrenoblokaatorid]]- [[propranolool]], [[atenolool]];
*[[Kaltsiumikanalite blokaatorid]] e [[kaltsiumiantagonistid]] – [[diltiaseem]];
*[[Diureetikumid]]- [[furosemidum]] jpt.
 
===Südamepuudulikkus koertel===
Koerad on olnud aluseks inimese südamepuudulikkuse mudeli (meetodid, ravimid,klassifikatsioon, prognoos, kulg jms) väljatöötamisel ja juurutamisel.<ref name="OxfordJ" /><ref>K.R.Walley, M. Grover, G. L. Raff, J. W. Benge, B .Hannaford and S. A.''Glantz Left ventricular dynamic geometry in the intact and open chest dog.''Circ Res. 1982;50:573–589, doi: 10.1161/01.RES.50.4.573, Online ISSN: 1524-4571. [http://circres.ahajournals.org/content/50/4/573.full.pdf Veebiversioon (vaadatud 18.05.2013)]</ref> Sarnaselt inimesteleinimestega ravitakse [[veterinaaria]]s koerte südamepuudulikkust mh ka [[veterinaarravim]]itega (näiteks Prilocard koertele ([[AKE inhibiitor]]).<ref>[[Eesti veterinaarravimite register]]. [http://193.40.10.165/SPC/Vet/SPC_28075.pdf Prilocard koertele (AKE inhibiitorid)], Ravimiameti veebiversioon saidil www.ravimiamet.ee (vaadatud 17.05.2013)</ref>
 
{{pooleli}}
250. rida:
*[[Sunao Tawara]], ''Das Reizleitungssystem des Säugetierherzens. Eine anatomisch-histologische Studie über das Atrioventrikularbündel und die Purkinjeschen Fäden'', [[Jena]], [[1906]], [http://ia600300.us.archive.org/24/items/dasreizleitungs00tawagoog/dasreizleitungs00tawagoog_djvu.txt] Google`i raamat veebiversioon, vaadatud 17.05.2013]
*Martin A. Samuels, ''The Brain–Heart Connection'', Contemporary Reviews in Cardiovascular Medicine, ''Circulation'', 2007; 116: 77–84, doi: 10.1161/CIRCULATIONAHA.106.678995, [http://circ.ahajournals.org/content/116/1/77.full]
*Arnold Katz. ''Physiology of the heart''. 5 ed, Wolters Kluwer /Lippincott Williams & Wilkins, 2011, ISBN 978-1-60831-171-2. [http://books.google.ee/books?id=24CcilHdzC4C&printsec=frontcover&dq=On+the+Heart&hl=en&sa=X&ei=Hs-hUKX9JezP0AWe8IDgBg&ved=0CCwQ6AEwAjg8#v=onepage&q=On%20the%20Heart&f=false Google`i raamatu osaline veebiversioon (vaadatud 31.05.2013)]
*David S. Jones , ''Broken Hearts: The Tangled History of Cardiac Care'' , The Johns Hopkins University Press; 1 ed, 2012, ISBN: 978-1421408019.
[http://www.amazon.com/Broken-Hearts-Tangled-History-Cardiac/dp/1421408015 Amazon`i raamatu osaline veebiversioon (vaadatud 06.06.2013)]
 
==Välislingid==
*Larry P. Tilley, Francis, W. K.Smith Jr., Meg M. Sleeper,[http://books.google.ee/books?id=nggxUPtJsAYC&printsec=frontcover&dq=Manual+of+Canine+and+Feline+Cardiology&hl=en&sa=X&ei=8oaxUPL9IYKd0QX71YDoBA&ved=0CCcQ6AEwAA Manual of Canine and Feline Cardiology], Saunders; 4 ed. 2007, ISBN 978-1416023982 Google`'i raamatu osaline veebiversioon (vaadatud 28.05.2013)], <small> (''inglise keeles'')</small>
*Bertram Pitt, Michael Givertz, Ragavendra Baliga, [http://books.google.ee/books?id=yTbvPowhrx4C&pg=PA13&dq=neurohormones&hl=et&sa=X&ei=EXJaUdqVKceK0AWks4CQBg&ved=0CDAQ6AEwATgU#v=onepage&q=neurohormones&f=false Management of Heart Failure: Volume 1: Medical], Springer, Google'i raamat veebiversioon (vaadatud 16.03.2014)<small> (''inglise keeles'')</small>
* HEART FAILURE SOCIETY OF AMERICA. (HFSA) 2010, ''Comprehensive Heart Failure Practice Guideline''.[http://www.heartfailureguideline.org/_assets/document/2010_heart_failure_guideline_exec_summary.pdf], Veebiversioon (vaadatud 07.06.2013) <small> (''inglise keeles'')</small>(pdf)