Must maavits: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Robot: de:Schwarzer Nachtschatten is a good article |
P Grammatika. |
||
26. rida:
==Levik ja kasvupaigad==
Must maavits kasvab mägedes, [[karjamaa]]del, [[aed]]ades ja [[põõsas]]tikes peaaegu kõikjal [[Euraasia]]s ja [[Ameerika]]s<ref name=Maavits>Eesti taimede määraja (toim. M. Leht). EMÜ, Eesti Loodusfoto, [[Tartu]] [[2010]], lk. 242</ref>.
==Välimus==
36. rida:
Varred on [[püstine vars|püstised]], [[rohtjas vars|rohtjad]], [[harunenud vars|harunenud]]<ref name=Nielsen>H. Nielsen, "Mürktaimed". [[Tallinn]], "[[Valgus (kirjastus)|Valgus]]" [[1990]], lk. 124</ref>. Kasvab 15–70 cm pikkuseks<ref name=Maavits/>.
[[Leht|Lehed]] on [[munajas leht|munajad]], tihedalt [[saagjas leheserv|saagja servaga]]<ref name=Maavits/>. Lehed on 4–7,5 cm pikad ja 2–5 cm laiad. Lehed võivad olla nii karvased kui ka karvutud. [[Leheroots]] on 1–3 cm pikk.
Õied on valged, 10 mm läbimõõduga. [[Õieleht]]i on 5. Äsjapuhkenud õie õielehed on rohkem torus, hiljem kaarduvad nad tagasi ja paljastavad õie keskel asuvad ere[[kollane|kollased]] [[tolmukapea]]d. Õied asuvad [[ebasarikas|ebasarikais]]<ref name=Nielsen/>. Eestis õitseb must maavits juunist septembrini <ref name=Maavits/>.
44. rida:
== Mürgisus ==
Taim sisaldab [[solaniin]]i ja võib olla ohtlik karjamaal söövatele loomadele. Küpsed marjad sisaldavad solaniini vähe, kuid lastel on siiski esinenud
Mitmel pool maailmas süüakse musta maavitsa marju ja neid valmistatakse toiduks mitmel moel. Süüakse ka lehti, kuid üksnes pärast keetmist. Siiski on kõikjal maailmas must maavits peamiselt näljaaja toit või toit, mida süüakse siis, kui paremad viljad pole veel küpseks saanud.
| |||