Erinevus lehekülje "PzKpfw IV" redaktsioonide vahel

Eemaldatud 102 baiti ,  6 aasta eest
P
Grammatika
P (Valikulised grammatikaparandused.)
P (Grammatika)
Ideega luua Saksamaale oma tankivägi tuli välja 1930. aastate algul Saksa kindral [[Heinz Wilhelm Guderian]] ning tema idee järgi pidid sinna kuuluma ka nn jalaväe tuletoetustankid (PzKpf IV).
 
[[1934]]. aastal tellis Saksa Relvastusamet mitmelt firmalt jalaväe tuletoetustanki projekti, mis oleks relvastatud 75 mm lühikeseraudse [[suurtükk|suurtükiga]]. Projekti koondnimeks sai BW (Bataillonsführewagen – pataljoniülema sõiduk). Uue masina loomisega hakkasid tegelema [[Rheinmetall-Borsig AG]] [[Düsseldorf]]is ja [[Krupp AG|Friedrich Krupp AG]] [[Essen]]is, kuid oma projektid esitasid ka [[Daimler-Benz]] ja [[MAN AG|MAN]]. Kõikide firmade projektidel, väljaarvatudv.a Rheinmetall, oli kasutanud veermikuks suuri nn malekorras kanderattaid, mille oli välja töötanud saksa insener [[Heinz Kniepkamp]]. Kruppi prototüübi nimeks sai VK 2001(K), Daimler-Benzil VK 2001(D) ja MAN-il VK 2002(MAN). Ainuke projekt, mis ka lõplikult valmis ehitati oli Rheinmetalli mudel VK 2001(Rh). Selle prototüübi veermik oli sarnane tanki [[NbFz]] (Neubaufahrzeug) omaga, mida aastatel 1934–[[1935]] oli ehitatud mõningadmõni masinadmasin. Sellise konstruktsiooniga [[veermik]]ku eelistati ka uue masina loomisel, ning 1935. aastal sai firma Krupp ülesande luua 75 mm suurtükiga masin Geschutz-Panzerwagen (Vs.Kfz.618 – soomustatud masin 618). [[1936]]. aasta aprillis sai see masin endale nimeks Panzerkampfwagen IV (Sd.Kfz.161). Mõningad masinad 0-seeriast valmistati Kruppi tehases Essenis, kuid juba 1937. aasta [[oktoober|oktoobris]] lasti seeriatootmisse [[Magdenburg]]is ''F. Krupp Grusonwerk AG'' Panzer IV Ausf. A.
 
== Panzer IV konstruktsioon ja tehniline lahendus ==
Panzer IV nurgelisel tornil oli kuus külge, mis toetus oma ümmarguse põhjaga korpuse laele. Torni esiküljel oli suurtükimaskiga suurtükk ning sellega paaris kuulipilduja ja sihik. Suurtükimaskist paremal ja vasakul olid väikesed tripleksklaasiga kaetud vaatlusavad. Avasid sai lahinguolukorras torni seestpoolt sulgeda välimiste soomusluukidega. Alates G-mudelist kaotati suurtükist parempoolne vaatlusava.
 
Torni pöörav elektrimehaaniline ajam pööras torni kiirusega 14 kraadi sekundis ningja terve ringi (360 kraadi) tegemiseks kulus 26 sekundit. Rattad, millest sai torni käsitsi pöörata olid nii sihturi, kui ka laaduri töökoha juures.
 
Torni tagumise osa lael oli komandöri torn, millel oli viis tripleksklaasiga kaetud vaatluspilu, pilusid sai sulgeda soomustatud siibritega. Torni lael olev luuk oli väljapääsuks tanki [[komandör]]ile. Esialgu oli komandöriluuk kahepoolne, hiljem aga ühepoolne. Komandöri tornis oli ka pööratav sihik, teine selline sihik oli sihturi käsutuses, sest saanud komandörilt käsu suutis ta suunata suurtüki toru sihtmärgile. Juht-mehaaniku kohal olid kaks lampi (v.a J-mudelil), mille järgi sai ta kindlaks teha torni asendi ning millises suunas paikneb suurtükitoru (see oli eriti vajalik liikumisel [[mets]]as ja asustatud punktides).
 
=== Relvastus ===
Mudelitel A-st F1-ni oli põhirelvaks 75 mm firma Rheinmetall-Borsig suurtükk KwK37, mille pikkusekspikkus oli 24 [[kaliiber (sõjandus)|kaliibrit]] (1765,3 mm) ningja kaalu 490 kg. Vertikaalselt oli võimalik seda kahurit liigutada elektrilise ajamiga −10 kuni +20 [[kaarekraad|kraadi]] ning suurtükk oli varustatud vertikaalselt paigal hoidva lukuga.
 
Kasutusel olid mürsud:
*7.5cm Sprgr. 34 algkiirus 420 m/s, lennukaugus 4500 m kaal 5,74 kg ja lõhkelaengu kaal 0,69 kg.
 
Mudelid F2 ningja osa G-mudelitest olid relvastatud 75 mm suurtükiga KwK 40, millel pikkusekspikkust 43 kaliibrit (3473 mm) ja kaalu 670 kg.
Teine osa G-mudelitest ning H- ja J-mudelid olid relvastatud 75 mm suurtükiga KwK 40, rauapikkusega 48 kaliibrit (3855 mm) ning kaaluga 750 kg. Vertikaalselt sai suurtükki liigutada −8 kuni +20 kraadi. Suurtükil oli ülimalt pikk tagasijooks, 520 mm. Rännakul ja transportimisel fikseeriti suurtükk liikumatuks +16-kraadise nurga all.
 
Kasutusel olid mürsud:
*PzGr39 (soomustläbistav) kaalus 6,8 kg ning, selle algkiirus oli 740 m/s, 500 m pealt läbistas see soomust 91mm91 mm ningja 1000 m pealt 81 mm.
*PzGr40 (alakaliibriline) 4,1 kg, algkiirus 990 m/s ning, läbistas 500 m pealt 108 ningja 1000 m pealt 87 mm soomust.
*Gr38HI/B (kumulatiivne) 4,57 kg, algkiirus 450 m/s ning, nii 500 kui ka 1000 m pealt läbistas ta 75 mm soomust.
*Gr38HI/C (kumulatiivne) 4,8 kg, algkiirus 450 m/s ning, nii 500 kui ka 1000 m pealt läbistas ta 100 mm soomust.
*7.5cm Sprgr.Patr.34 (kildfugass) algkiirus 548 m/s, lennukaugus 7680 m, kaal 5,8 kg ja lõhkelaengu kaal 0,64 kg.
 
=== Mootor ja transmissioon ===
[[Pilt:Maybach HL120.jpg|thumb|275px|Mootor Maybach HL120]]
Panzer IV-del kasutati kolme tüüpi mootorit Maybach HL108TR, HL120TR ja HL120TRM, mis olid 12 -silindrilised ningja V-kujulised (silindrid paiknesid 60-kraadise nurga all) neljataktilised [[karburaatormootor]]id. Mootorite võimsuseks olid 250 (HL108) ningja 300 (HL120) hobujõudu, silindrite läbimõõt 100 ja 105 mm, kolvikäik 115 mm ning mootori töömaht vastavalt 10 838 ja 11 867 cm<sup>3</sup>. Mõlemad mootorid olid ehituselt sarnased.
 
Kütuseks kasutati etüleen [[bensiin]]i oktaanarvuga mitte alla 74. Bensiini paagidBensiinipaagid mahutasid 420 liitrit ning neid oli kolm (140+110+170 liitrit), J-mudelile oli lisatud ka neljas paak mis mahutas veel 189 liitrit. Kütust kulus 100 km läbimiseks maanteel keskmiselt 330 liitrit ja maastikul 500 liitrit. Kütuse etteandmine toimus kahe kütusepumbaga Solex, [[karburaator]]eid oli kaks (Solex 40JFF II).
 
Mootori jahutuseks kasutati vedelikjahutust. Mootorist vasakul paiknes radiaator, paremal olidoli aga kaks ventilaatorit.
 
Torni pöörav mootor DKW PZW600 (Ausf.A – Е) või ZW500 (Ausf.E – Н) asus tanki mootori paremal küljel, selle võimsus oli 11 hobujõudu ning silindri maht 585 cm3cm<sup>3</sup>. Kütusena kasutati bensiini ja [[õli]] segu, paak mahutas 18 liitrit segu.
 
Transmissioon koosnes kardaanülekandest, kolmekettalisest kuiv hõõrdsidurist, käigukastist, planetaarsest pöördemehhanismist ning külgmistest ülekannetest ja piduritest.
 
=== Sideaparatuur ===
Kõik Panzer IV-d olid varustatud raadioaparatuuriga Fu 5, mille tegevusraadius [[telefon]]ina oli 6,4 km ningja [[telegraaf]]ina 9,4 km.
 
== Modifikatsioonid ==
===PzKpfw IV Ausf. A (Sdkfz 161).===
 
PzKpfw IV esimene mudel Ausf. A oli Panzer IV katsepartii, mida toodeti 35 masinat,. millestNendest 5 saadeti täiendavatele katsetustele, 30 aga võeti relvastusse ningja neid osalesidkasutati sõjategevuses kuni [[1941]]. aastani.
 
Tanki korpuse, [[radist]]i ja juhi esine soomusplaat oli radisti ees tagasiastega ning radisti ja juhi peade kohal olevad luugid olid ehitatud kahepoolsed. Korpuse esiseina radisti ette oli paigutatud kuulkinnitusega liikuv [[kuulipilduja]]. Soomus korpuse esiküljel oli 15 mm ja torni esiküljel 20 mm.
 
A-mudeli [[mootor]] oli V-kujuline 12 silindriline-silindrine karburaatormootor Maybach HL108TR, mis oli tanki taguossatagaossa paigutatud ebasümmeetriliselt (veidi korpuse parema külje poole). Tanki torn oli aga paigutatud keskteljest 51,7 mm vasakule, et tanki siseehitused ei segaks torni pööramist. Torni pöörasid kahetaktiline [[bensiinimootor]], [[elektrigeneraator|generaator]] ja [[elektrimootor]]. Torni tagaosas paiknes silindrikujuline komandöritorn kuue vaatepiluga.
 
*Meeskond: 5 meest
*Tootjafirma: Krupp-Gruson
 
===PzKpfw IV Ausf. B (Sdkfz 161).===
Võrreldes A-mudeliga kaotati B-mudelil korpuse esiseinast, radisti eest kuulipilduja, selle asemel jäeti luuk, millest radist sai tulistada oma isikliku relvaga. Radisti ja juhi peade kohal olevad luugid tehti ühepoolsed (A-mudelil kahepoolsed) ning radisti ja juhi nägude ees olev soomusplaat oli sirge (A-mudelil radisti ees tagasiastega). Tanki sai uue [[periskoop|periskoobiga]] varustatud komandöritorni ning muudeti ka tanki kõiki teisi soomustatud vaatepilusid.
 
*Tootjafirma: Krupp-Gruson
 
===PzKpfw IV Ausf. C (Sdkfz 161).===
Alates 40-ndast masinast sai C-mudel endale uue 12-silindrise silindrilise ningja 300 -hobujõulise mootori Maybach HL120TRM, see mootor jäigijäi Panzer IV jõuseadmeks ka kõigil järgmistel mudelitel.
C-mudelit toodeti 134 tanki ja 6 veermikku insenervägedele.
 
A-/B-/C-mudelid olid peamiselt ehitatud katsemasinateks ja neid kasutati enamjaolt õppemasinatena, kuid mõned masinad saadeti väeosadesse, kus neid kasutati sõjategevuses kuni [[1943]]. aastani.
 
===PzKpfw IV Ausf. D (Sdkfz 161).===
[[Pilt:PzKpfwIVD.Aberdeen.000a0gpe.jpeg|thumb|275px|PzKpfw IV Ausf. D]]
Alates D-mudelist hakati uuesti, nagu A-mudelilgi korpuse esiküljele radisti ette paigutama kuuliga kinnituvat liikuvat 7,92 mm kuulipildujat MG 34, ka soomusplaat juhi ja radisti ees oli sarnaselt A-mudeliga radisti ees tagasiastega. Muudeti ka torni [[suurtükimask]]i konstruktsioone. Aastatel 1940–1941 lisati korpuse ette veel 20 mm lisasoomusplaadid. Sellest mudelist sai esimene tõeline lahingumasin võrreldes esimeste A-, B- ja C-mudelitega, mis enamjaolt täitsid õppe-lahingumasinate rolli. D-mudelit kasutati otseses sõjategevuses kuni [[1944]]. aastani ning see osales lahingutegevuses [[Prantsusmaa]]l, [[Põhja-Aafrika]]s, [[Balkani poolsaar|Balkanil]] ja [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidus]].
Veebruaris 1942 ehitati kaks masinat ümber [[liikursuurtükk]]ideks ning relvastati 105 mm [[haubits]]a K18-ga.
 
===PzKpfw IV Ausf. E (Sdkfz 161).===
Alates E-mudelist hakati esisoomusele lisama 30 millimeetriseid lisasoomusplaate, mis kinnitati poltidega. Korpuse esisoomuse paksuseks oli nüüd 60 mm. Sellest mudelist hakati torni tagaküljele kinnitama tööriistade ja muuks tarbeks spetsiaalset kasti, Rommel Kiste – Rommeli kast (nimelt, 40 E-mudeli masinat saadeti Põhja-Aafrikasse ning just nendel masinatel kasutatigi esmakordselt neid kaste ja arvatavasti sealt said nad ka omale nime saidki). Tankile paigaldati uut tüüpi komandöritorni, millel oli 50–95 mm soomus ning vaatepilusid sulgevad luugid, veel lisati torni ventilaator ning tanki juht-mehhaanikule paigaldati uus vaatepilu. Radisti ees olev kuuliga kinnituv kuulipilduja sai uue kinnitusmehhanismi Kugelblende 30. Lihtsustati veo- ja juhtratast, muudeti torni tagakülge ning tehti veel teisigi pisimuudatusi. Soomuse lisamine ja teised muudatused tõstsidsuurendasid tanki kaalu 21 tonnini.
 
*Meeskond: 5 meest
1940. aasta lõpul valmis firmas [[FAMO]] E-mudeli baasil ehitatud katsemasin PzKpfw IV Ausf. E mit Schachtellaufwerk, mille kanderattad olid paigutatud nn malekorras ning ülevalt toetasid roomikuid neli väikest tugirullikut.
 
===PzKpfw IV Ausf. F1 (Sdkfz 161).===
[[Pilt:Bundesarchiv Bild 146-1979Anh.-001-10, Panzer IV, Ausf. F-1.jpg|thumb|275px|PzKpfw IV Ausf F1]]
Prantsusmaa ja [[Poola]] kampaania näitasid kätte Panzer IV puudused ning järgmise F-mudeliga (hilisem F1) püüti neid vigu parandada. Suurendati soomust, korpuse ja torni esisoomust kuni 50 ning külgi 30 millimeetrini. Torni külgedel olevad luugid tehti kahepoolsed ning juhi ja radisti ees olev soomusplaat sai jällegi sirge nagu B- ja C-mudelitel (nii jäi see ka kõigil järgmistel mudelitel). Radisti ees olev kuuliga kinnituv kuulipilduja sai uue kinnitusmehhanismi Kugelblende 50. Kuna tanki kaalu oli suurendatud, suurendati ka roomikute laiust 400 millimeetrini (eelmistel mudelitel 360 mm). Korpuse esiosas olevatele veoülekande luukidele ja korpuse taguosastagaosas olevatele mootori luukidele tehti ventilatsiooniavad. Muudeti tanki mootori ning torni pöörava mootori [[summuti]]te paigutust ja konstruktsiooni.
 
Aprillist 1941 kuni märtsini 1942 liitusid Krupp-Grusoni kõrval Panzer IV tootmisse ka [[VOMAG]] (Vogtiandische Maschinenfabrik AG) ja [[Nibelungenwerke]].
Lõpuks mõisteti, et 75 mm lühikeseraudne suurtükk, mille mürsu algkiirus oli kõigest 385 m/s, oli vastasolevate inglise "[[Mathilda]]de" ja venelaste [[T-34]]-de ja [[KV]]-de vastu võimetu ning pärast 462 F-mudeli valmimist selle tootmine katkestati.
 
===PzKpfw IV Ausf. F2 (Sdkfz 161/1).===
[[Pilt:Panzer IV 1.jpg|thumb|275px|PzKpfw IV Ausf. F2]]
Kuu aega pärast F-mudeli tootmise katkestamist jätkati selle tootmist, kuid muudetud oli tanki pearelv, milleks nüüd oli 75 mm pikaraudne suurtükk KwK40L/43. Selle suurtükki töötasid välja firmade Krupp ja Rheinmetall konstruktorid ning selle suurtüki mürsu algkiiruseks oli 770 m/s. Mürsuvaru tõstetisuuendati 87 mürsuni, milledestmillest 32 paiknesid tornis. Tank sai ka uue suurtükimaski ning uue sihtimisseadme TZF 5f.
 
Uue relvaga masinad said tähiseks PzKpfw Ausf. F2, esimesed 462 masinat aga PzKpfw Ausf. F1. Hiljem relvastati 25 masinat F1-seeriast ümber sarnaselt F2-ga.
*Tootjafirma: Krupp-Gruson, VOMAG ja Nibelungenwerke
 
===PzKpfw IV Ausf. G (Sdkfz 161/1 ja Sdkfz 161/2).===
[[Pilt:Pz-IVG-latrun-2.jpg|thumb|275px|PzKpfw IV Ausf. G]]
1942. aasta mais alustati G-mudeli tootmist. Esialgu mingeid erilisi muudatusi võrreldes F2-mudeliga ei tehtud, kuid esmavaatlusel jääb kohe silma suurtüki uus kahekambriline [[suudmepidur]]. Peale selle puudus paljudel G-mudeli masinatel torni esiseinast suurtükist paremalt ning torni külgedelt soomustatud vaatepilud.
Ühest G-mudeli masinast valmistati prototüüp liikursuurtükile "[[Hummel]]".
 
===PzKpfw IV Ausf. H (Sdkfz 161/2).===
[[Pilt:PzIV.Saumur.000a5s6s.jpg|thumb|275px|PzKpfw IV Ausf. H]]
Alates H-mudelist sai Panzer IV 80 mm esisoomuse, raadioantenn viidi tanki tagaossa, tanki külgedele ja torni ümber paigutati 5 mm ekraanid kumulatiivsete mürskude vastu ning muudeti veoratta konstruktsiooni. H-mudel sai ka uue käigukasti Zahnradfabrik ZFSSG77, mis oli analoogne Panzer III kasutatava käigukastiga. Komandöri tornile paigutati seadeldis Fliegerbeschussgerat 41 või 42, mille külge kinnitati [[õhutõrjekuulipilduja]] MG42. Viimastel masinatel sellest mudelist oli muudetud ka tanki korpuse tagaseina, mis nüüd langes vertikaalselt otse alla (eelmistel mudelitel langes tagasein 30-kraadise nurga all). Torni lae soomust tõstetipaksendati 18 millimeetrini ningja tankide soomuspindu hakati katma [[zimmeriitpasta]]ga, mis kaitsesid kumulatiivse laenguga magnetmiinide eest. H-mudelist sai kõige massilisemalt toodetud mudel Panzer IV-dest, selle veermikku toodeti 1943. aasta aprillist kuni 1944. aasta maini 3960 tükki, millest 121 ehitati liikur- või [[ründesuurtükk]]ideks ja ülejäänud tankideks.
Teistel andmetel ehitati 3934 veermikku, milledestmillest 3774 ehitati tankideks, 30 ründesuurtükkideks [[StuG IV]] ningja 130 liikursuurtükkideks "[[Brummbar]]".
 
*Meeskond: 5 meest
*Tootjafirma: Krupp-Gruson, VOMAG, Nibelungenwerke
 
===PzKpfw IV Ausf. J (Sdkfz 161/2).===
[[Pilt:Panzer IV Ausf J Parola 2.jpg|thumb|275px|PzKpfw IV Ausf. J Soomes Parola tankimuuseumis]]
J-mudelil, mis oli Panzer IV viimaseks mudeliks likvideeriti torni pöörav elektrimootor, nüüd pöördus torn vaid käsiajamiga. Muudeti ka luukide konstruktsiooni ning kere külgedelt kaotati evakuatsiooni luugid (ekraanidega osutusid need luugid kasutuks). Viimastel, selle mudeli masinatel jäi roomikuid kandma vaid kolm tugirullikut (kõigil eelmistel mudelitel neli) ning muudeti ka juhtratta konstruktsiooni. Tankidele pandi peale lisakütusepaagid, tänu millele suurenes masina tegevusraadius 320 kilomeetrini. Kütusepaagid mahutasid kokku 680 liitrit (teistel mudelitel 470 liitrit). Kere kaitsvate ekraanidena hakati laialdaselt kasutama metallvõrku. Osadele masinatele paigutati vertikaalsed väljalasketorud, nagu neid kasutati "[[PzKpfw V Panther|Panthritel]]".
90 masinat ehitati luuretankideks (Panzerbeobachtungswagen IV Ausf. J) ning mõningad masinad komandöritankideks (Panzerbefehlswagen IV).
 
== Muud Panzerkampfwagen IV veermikule ehitatud teised masinad ==
 
===Seeriamasinad===
Panzer IV ehitati tunduvalt rohkem ekspordiks, kui ühtegi teist Saksa tanki Teises maailmasõjas. Saksa statistika andmetel said tema liitlased, [[Türgi]] ja [[Hispaania]] aastatel 1942–1944 kokku 490 seda tüüpi lahingumasinat.
 
Esimesed Panzer IV sai kõige ustavam Saksamaa liitlane [[Ungari]]. Mais 1942 saadeti sinna 22 F1-mudelit ningja septembris veel 10 F2-mudelit. Kõige suurem partii anti üle sügisest 1944 kuni kevadeni 1945, mil erinevatel andmetel sai Ungari 42 kuni 7242–72 Ausf. H ja Ausf. J masinat.
 
Oktoobris 1942 sai oma esimesed 11 Panzer IV Ausf. G masinat [[Rumeenia]]. Hiljem, 1943–1944 sai Rumeenia veel 131 seda tüüpi masinat. Need masinad võtsid osa lahingutegevusest [[Nõukogude Liit|nõukogude]] vägede vastu, kuid pärast Rumeenia üleminekut Hitleri-vastase koalitsiooni poole, ka [[Wehrmacht]]i vastu.
 
Ajavahemikul septembristSeptembrist 1943 kuni veebruarini 1944 anti 97 Ausf. G- ja H-mudelit [[Bulgaaria]]le. 1944. aasta septembris osalesid need masinad aktiivselt lahingutegevuses, osutudes võimsaks löögijõuks ainsa Bulgaaria tankibrigaadina. Kuni [[1950]]. aastani olid 11 seda tüüpi masinat kasutusel Bulgaaria armees.
 
1943. aastal sai mõned F1- ja G-mudeli masinad ka [[Horvaatia]].
 
1944. aastal anti 14 Ausf. J tanki [[Soome]]le, kus neid kasutati kuni 1960. aastate alguseni. Tankidel kasutatud kuulipilduja MG34 vahetati aga välja nõukogude päritolu [[kuulipilduja DT|kuulipildujatega DT]]. Aastatel [[1949]]–[[1950]] seadistasid soomlased oma Panzer IV ümber sapöörmasinateks, kuid aastatel [[1951]] kuni [[1962]] kasutati neid vaid treeningmasinatena.
 
AjavahemikulAastatel 1941 kuni 19431941–1943 sattus [[Punaarmee]] kätte üsna palju [[Panzer III]]-sid, [[StuG III]]-sid ja Panzer IV-sid. Osa masinaid võeti ajutiselt ka kasutusele, kuid osadest ehitati liikursuurtükid nagu näiteks [[SU-76i]] ja [[SG-122A]]. Pärast Saksamaa kapituleerumist anti 165 Panzer IV [[Tšehhoslovakkia]]le, kus mõningase remondi järel kasutati neid masinaid kuni 1950. aastate alguseni. Peale Tšehhoslovakkia kasutati pärastneid pärast Teist maailmasõda PzKpfw IV Hispaania, Türgi, [[Prantsusmaa]], Soome, Bulgaaria ja [[Süüria]] armees.
 
Pz. IV saabusid Süüriasse 1940. aastate lõpus sõjalise abina Prantsusmaalt, kohalike tankistide väljaõppeks olid aga kohal endised Panzerwaffe ohvitserid. Täpne Süüria armees kasutatud tankide arv on teadmata, kuna sinna saabus 1950. aastatel Hispaaniast veel 17 Ausf. H masinat ning 1953. aastal teadmata arv tanke H- ja J-modifikatsioonist ka Tšehhoslovakkiast. Lahingutegevuses osalesid need masinad [[1964]]. aasta novembris, kus Süüria Pz.lV Ausf. H-id olid paigutatud [[Golani kõrgendikud|Golani kõrgendikele]]. Järgmises, [[1965]]. aasta konfliktis [[Iisrael]]i poolel osalenud 105 mm suurtükiga [[Centurion]]id hävitasid mitu Panzer IV. [[1967]]. aasta [[Kuuepäeva sõda|Kuuepäeva sõjas]] kaotas Süüria aga ka oma viimase Panzer IV.
116 066

muudatust