PzKpfw IV: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Xqbot (arutelu | kaastöö)
P Robot: he:פאנצר סימן 4 is a featured article
P Valikulised grammatikaparandused.
5. rida:
| pikkus= 7,02
| laius= 2,88
| kõrgus= 2.,68
| kaal= 25
| kiirus= 16 ja maanteel 38
| käiguvaru= 210 ja maanteel 320
| suurtükk= 75 mm KwK40L/48; laskemoona 87 mürsku
| kuulipildujad= 2×7.,92 mm MG 34; laskemoona 3150 padrunit
| soomus=kuni 80
| mootor=12 silindriline Maybach HL120TRM112
17. rida:
}}
 
'''PzKpfw IV''' ehk '''Panzerkampfwagen IV''' (tänapäevaselt ka '''Panzer IV''') olid [[Saksamaa]]l, aastatel [[1937]]–[[1945]] tootmises olnud [[keskmine tank|keskmised tankid]]. See oli arvukaim [[tank]] [[Wehrmacht]]is (erinevatel andmetel kas 8584 või 8519 masinat ning, sellele lisaks 263 Panzer IV veermikule ehitatud muud eriotstarbelist masinat) ning ainus Saksa tank, mis oli tootmises [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] algusest kuni lõpuni. Panzerkampfwagen IV sarnanes omanii välimuselt, kui ka mõõtmetelt [[PzKpfw III]]-lega (Panzer IV korpus oli veidi pikem ja torni läbimõõt veidi suurem), ka selle nurgeline torn asus koos suurtüki ja laskemoonaga keskel, mootor oli taga, käigukast koos veoülekandega aga ees. Meeskonda kuulus 5 meest ningja tank oli relvastatud 75 mm [[kahur]]iga.
 
== Eellugu ==
Ideega luua Saksamaale oma tankivägi tuli välja 1930-ndate. aastate algul Saksa kindral [[Heinz Wilhelm Guderian]] ning tema idee järgi pidid sinna kuuluma ka nn. jalaväe tuletoetustankid (PzKpf IV).
 
[[1934]]. aastal tellis Saksa Relvastusamet mitmelt firmalt jalaväe tuletoetustanki projekti, mis oleks relvastatud 75 mm lühikeseraudse [[suurtükk|suurtükiga]]. Projekti koondnimeks sai BW (Bataillonsführewagen – pataljoniülema sõiduk). Uue masina loomisega hakkasid tegelema [[Rheinmetall-Borsig AG]] [[Düsseldorf]]is ja [[Krupp AG|Friedrich Krupp AG]] [[Essen]]is, kuid oma projektid esitasid ka [[Daimler-Benz]] ja [[MAN AG|MAN]]. Kõikide firmade projektidel väljaarvatud Rheinmetall oli kasutanud veermikuks suuri nn. malekorras kanderattaid, mille oli välja töötanud saksa insener [[Heinz Kniepkamp]]. Kruppi prototüübi nimeks sai VK 2001(K), Daimler-Benzil VK 2001(D) ningja MAN-il VK 2002(MAN). Ainuke projekt, mis ka lõplikult valmis ehitati oli Rheinmetalli mudel VK 2001(Rh). Selle prototüübi veermik oli sarnane tanki [[NbFz]] (Neubaufahrzeug) omaleomaga, mida aastatel 1934–[[1935]] oli ehitatud mõningad masinad. Sellise konstruktsiooniga [[veermik]]ku eelistati ka uue masina loomisel, ning 1935. aastal sai firma Krupp uue ülesande, luua 75 mm suurtükiga masin Geschutz-Panzerwagen (Vs.Kfz.618 – soomustatud masin 618). [[1936]]. aasta aprillis sai see masin endale nimeks Panzerkampfwagen IV (Sd.Kfz.161). Mõningad masinad 0-seeriast valmistati Kruppi tehases Essenis, kuid juba 1937. aasta [[oktoober|oktoobris]] lasti seeriatootmisse [[Magdenburg]]is ''F. Krupp Grusonwerk AG'' Panzer IV Ausf. A.
 
== Panzer IV konstruktsioon ja tehniline lahendus ==
=== Korpus ===
Korpus oli kokku keevitatud valtssoomusplaatidest, mille pealispind oli tsementeeritud.
Esiosa peal torni ees paiknesid juht-mehhaaniku ja radist-kuulipilduri ristkülikukujulised luugid. A-mudelil olid need luugid kahepoolsed, ülejäänud mudelitel aga ühepoolsed. Kõikidele luukidele oli ettenähtud väike luuk [[signaalrakett]]ide laskmiseks (väljaarvatudv.a H- ja J -mudelid).
Korpuse esiküljel vasakus osas oli juht-mehhaanikumehaaniku vaatepilu, mida kattis tripleksklaas ningja mida sai sulgeda kokkulükatavate soomusplaatidega või pööratavate siibritega Sehklappe 30 või 50 (sõltumatult korpuse esisoomusest). Juht-mehhaanik oli varustatud veel binokulaarperiskoobiga KFF2 (A -mudelil KFF1), mida sai vajadusel kõrvale lükata ja kasutada ainult vaatepilu (В-, С-, D-, Н- ja J -mudelitel see periskoop puudus).
 
=== Torn ===
Panzer IV nurgelisel tornil oli kuus külge, mis toetus oma ümmarguse põhjaga korpuse laele. Torni esiküljel oli suurtükimaskiga suurtükk ning sellega paaris kuulipilduja ja sihik. Suurtükimaskist paremal ja vasakul olid väikesed tripleksklaasiga kaetud vaatlusavad. Avasid sai lahinguolukorras torni seestpoolt sulgeda välimiste soomusluukidega. Alates G -mudelist kaotati suurtükist parempoolne vaatlusava.
 
Torni pöörav elektrimehaaniline ajam pööras torni kiirusega 14 kraadi sekundis ning terve ringi (360 kraadi) tegemiseks kulus 26 sekundit. Rattad, millest sai torni käsitsi pöörata olid nii sihturi, kui ka laaduri töökoha juures.
 
Torni tagumise osa lael oli komandöri torn, millel oli viis tripleksklaasiga kaetud vaatluspilu, pilusid sai sulgeda soomustatud siibritega. Torni lael olev luuk oli väljapääsuks tanki [[komandör]]ile. Esialgu oli komandöriluuk kahepoolne, hiljem aga ühepoolne. Komandöri tornis oli ka pööratav sihik, teine selline sihik oli sihturi käsutuses, sest saanud komandörilt käsu suutis ta suunata suurtüki toru sihtmärgile. Juht-mehaaniku kohal olid kaks lampi (väljaarvatudv.a J -mudelil), mille järgi sai ta kindlaks teha torni asendi ning millises suunas paikneb suurtükitoru (see oli eriti vajalik liikumisel [[mets]]as ja asustatud punktides).
 
Torni külgedel asusid sihturi ja laaduri sisse-väljapääsu luugid, esialgu ühepoolsed ja alates F1 -mudelist kahepoolsed. Luukidel ja torni külgedel olid vaatluspilud. Torni tagumisel küljel olid kaks väikest luuki millest sai vajadusel tulistada käsirelvadest. Osadel masinatel H- ja J -mudelitest tänu ümber torni paigutatud ekraanidele vaatluspilud ja väikesed luugid puudusid.
 
=== Relvastus ===
49. rida:
*7.5cm Sprgr. 34 algkiirus 420 m/s, lennukaugus 4500 m kaal 5,74 kg ja lõhkelaengu kaal 0,69 kg.
 
Mudelid F2 ning osa G -mudelitest olid relvastatud 75 mm suurtükiga KwK 40, millel pikkuseks 43 kaliibrit (3473 mm) ja kaalu 670 kg.
Teine osa G -mudelitest ning mudelid H- ja J-mudelid olid relvastatud 75 mm suurtükiga KwK 40, rauapikkusega 48 kaliibrit (3855 mm) ning kaaluga 750 kg. Vertikaalselt sai suurtükki liigutada −8 kuni +20 kraadi. Suurtükil oli ülimalt pikk tagasijooks, 520 mm. Rännakul ja transportimisel fikseeriti suurtükk liikumatuks +16 -kraadise nurga all.
 
Kasutusel olid mürsud:
*PzGr39 (soomustläbistav) kaalus 6,8 kg ning selle algkiirus oli 740 m/s. 500m500 m pealt läbistas see soomust 91mm ning 1000 m pealt 81 mm.
*PzGr40 (alakaliibriline) 4,1 kg, algkiirus 990 m/s ning läbistas 500 m pealt 108 ning 1000 m pealt 87 mm soomust.
*Gr38HI/B (kumulatiivne) 4,57 kg, algkiirus 450 m/s ning nii 500, kui ka 1000 m pealt läbistas ta 75 mm soomust.
*Gr38HI/C (kumulatiivne) 4,8 kg, algkiirus 450 m/s ning nii 500, kui ka 1000 m pealt läbistas ta 100 mm soomust.
*7.5cm Sprgr.Patr.34 (kildfugass) algkiirus 548 m/s, lennukaugus 7680 m, kaal 5,8 kg ja lõhkelaengu kaal 0,64 kg.
 
Suurtüki kõrval, torni esiseinas oli 7,92 mm kuulipilduja MG 34. Korpuse esiseinas, radisti ees oli aga kuuliga kinnituv liigutatav 7,92 mm kuulipilduja MG 34 (B- ja C -mudelitel see puudus), millel oli sihikuks 1,8 korda suurendav optiline sihtimisseade KZF2.
Hilisematel Panzer IV-dele oli komandöri torni külge kinnitatud spetsiaalne seade Fliegerbeschfflzgerat 41 või 42, mille külge oli võimalik kinnitada õhutõrjekuulipilduja MG 34 või MG 42. Esimesed masinad olid varustatud optilise sihtimisseadmega TZF5b, alates E -mudelist aga TZF5f või TZF5f/1, millel oli 2,5 kordne suurendus.
 
=== Mootor ja transmissioon ===
[[Pilt:Maybach HL120.jpg|thumb|275px|Mootor Maybach HL120]]
Panzer IV-del kasutati kolme tüüpi mootorit Maybach HL108TR, HL120TR ja HL120TRM, mis olid 12 silindrilised ning V-kujulised (silindrid paiknesid 60 -kraadise nurga all) neljataktilised [[karburaatormootor]]id. Mootorite võimsuseks olid 250 (HL108) ning 300 (HL120) hobujõudu, silindrite läbimõõt 100 ja 105 mm, kolvikäik 115 mm ning mootori töömaht vastavalt 10 838 ja 11 867 cm<sup>3</sup>. Mõlemad mootorid olid oma ehituselt sarnased.
 
Kütuseks kasutati etüleen [[bensiin]]i oktaanarvuga mitte alla 74. Bensiini paagid mahutasid 420 liitrit ning neid oli kolm (140+110+170 liitrit), J-mudelile oli lisatud ka neljas paak mis mahutas veel 189 liitrit. Kütust kulus 100 km läbimiseks maanteel keskeltläbikeskmiselt 330 liitrit ningja maastikul 500 liitrit. Kütuse etteandmine toimus kahe kütusepumbaga Solex, [[karburaator]]eid oli kaks (Solex 40JFF II).
 
Mootori jahutuseks kasutati vedelikjahutust. Mootorist vasakul paiknes radiaator, paremal olid aga kaks ventilaatorit.
74. rida:
Transmissioon koosnes kardaanülekandest, kolmekettalisest kuiv hõõrdsidurist, käigukastist, planetaarsest pöördemehhanismist ning külgmistest ülekannetest ja piduritest.
 
Kasutusel olid käigukastid viiekäiguline Zahnradfabrik SFG75 (Ausf.A) ja kuuekäigulised SSG76 (Ausf.B – G) ja SSG77(Ausf.H ja J) – sarnane,selline misnagu Panzer III-del.
 
=== Veermik ===
Panzer IV [[veermik]] oli mõlemal küljel sarnane. Ühel küljel oli kaheksast paaris kanderattast diameetriga 470 mm, paaris rattad olid omakorda kokku monteeritud neljaks paariks mis omavahel olid ühendatud ellipsvedrulehtedega. [[roomik|Roomikuid]] toetas ülevalt poolt neli (viimastel J -mudeli masinatel kolm) paaris tugirullikut (J- ja osadel H -mudeli masinatel olid ühekordsed tugirullikud). Taga paiknes paaris juhtratas, millel oli varustatud roomikuid pingutava mehhanismiga. Ees olevad veorattad koosnesid kahest vahetatavast hambulisest rattast, kummalgi 20 hammast, mis haakusid roomikutega. Terasroomikud koosnesid 101 (alates F1 -mudelist 99) lülist. Roomikute laius kuni E -mudelini oli 360 ningja sealt edasi 400 mm.
 
=== Elektriseadmed ===
Panzer IV kasutatud voolutugevus oli 12 [[volt]]i ning vooluallikateks olid Boschi [[elektrigeneraator|generaator]] GTLN600/12-1500 võimsusega 600 [[vatt]]i (A -mudelil kaks generaatorit [[Bosch]] GQL300/12) ja neli Boschi [[aku]]t mahtuvusega 105 [[ampertund]]i. Tarbijateks olid elektristarter Bosch BPD4/24 (A -mudelil kaks starterit), süütesüsteem, torni ventilaator, kontrollmõõteriistad, sihtimisseadmete valgustus, heli- ja valgussignalisatsioon, ülemine ja alumine valgustus, helisignaal, sideaparatuur ning suurtüki ja kuulipilduja päästik.
 
=== Sideaparatuur ===
90. rida:
PzKpfw IV esimene mudel Ausf. A oli Panzer IV katsepartii, mida toodeti 35 masinat, millest 5 saadeti täiendavatele katsetustele, 30 aga võeti relvastusse ning osalesid sõjategevuses kuni [[1941]]. aastani.
 
Tanki korpuse, [[radist]]i ja juhi esine soomusplaat oli radisti ees tagasiastega ning radisti ja juhi peade kohal olevad luugid olid ehitatud kahepoolsed. Korpuse esiseina radisti ette oli paigutatud kuulkinnitusega liikuv [[kuulipilduja]]. Soomus korpuse esiküljel oli 15 mm ningja torni esiküljel 20 mm.
 
A -mudeli [[mootor]] oli V-kujuline 12 silindriline karburaatormootor Maybach HL108TR, mis oli tanki taguossa paigutatud ebasümmeetriliselt (veidi korpuse parema külje poole). Tanki torn oli aga paigutatud keskteljest 51,7 mm vasakule, et tanki siseehitused ei segaks torni pööramist. Torni pöörasid kahetaktiline [[bensiinimootor]], [[elektrigeneraator|generaator]] ja [[elektrimootor]]. Torni tagaosas paiknes silindrikujuline komandöritorn kuue vaatepiluga.
 
*Meeskond: 5 meest
100. rida:
*Kõrgus: 2,68 meetrit
*Mootor: Maybach-Vergaser HL108TR võimsusega 230 hobujõudu
*Kiirus: maanteel 30 km/h ning, maastikul 17 km/h
*Läbisõit: maanteel 140 km ning, maastikul 90 km
*Veoülekanne: Synchromesh ZFSFG75
*Käigud: 5 edasi ja 1 tagasi
*Relvastus: 75 mm suurtükk KwK 37L/24 (122 mürsku) ja kaks 7,92mm92 mm kuulipildujat [[MG 34]] (3000 padrunit)
*Toodang: 35 masinat ([[oktoober]] 1937 – [[märts]] [[1938]])
*Tootjafirma: Krupp-Gruson
 
===PzKpfw IV Ausf. B (Sdkfz 161).===
Võrreldes A -mudeliga kaotati B -mudelil korpuse esiseinast, radisti eest kuulipilduja, selle asemel jäeti luuk, millest radist sai tulistada oma isikliku relvaga. Radisti ja juhi peade kohal olevad luugid tehti ühepoolsed (A -mudelil kahepoolsed) ning radisti ja juhi nägude ees olev soomusplaat oli sirge (A -mudelil radisti ees tagasiastega). Tanki sai uue [[periskoop|periskoobiga]] varustatud komandöritorni ning muudeti ka tanki kõiki teisi soomustatud vaatepilusid.
 
*Meeskond: 5 meest
117. rida:
*Kõrgus: 2,85 meetrit
*Mootor: Maybach-Vergaser HL120TR võimsusega 265 hobujõudu
*Kiirus: maanteel 32 km/h ning, maastikul 17 km/h
*Läbisõit: maanteel 140 km ning, maastikul 90 km
*Veoülekanne: Synchromesh ZFSSG76
*Käigud: 5 edasi ja 1 tagasi
*Relvastus: 75 mm suurtükk KwK 37L/24 (80 mürsku) ja üks 7,92mm92 kuulipildujatmm kuulipilduja MG 34 (2700 padrunit)
*Toodang: 42 masinat ([[aprill]]–[[september]] 1938)
*Tootjafirma: Krupp-Gruson
 
===PzKpfw IV Ausf. C (Sdkfz 161).===
Alates 40-ndast masinast sai C -mudel endale uue 12 silindrilise ning 300 hobujõulise mootori Maybach HL120TRM, see mootor jäigi Panzer IV jõuseadmeks ka kõigil järgnevateljärgmistel mudelitel.
C -mudelit toodeti 134 tanki ja 6 veermikku insenervägedele.
 
*Meeskond: 5 meest
135. rida:
*Kõrgus: 2,85 meetrit
*Mootor: Maybach-Vergaser HL120TR võimsusega 265 hobujõudu ja Maybach HL120TRM 300 hobujõudu
*Kiirus: maanteel 42 km/h ning, maastikul 20 km/h
*Läbisõit: maanteel 235 km ning, maastikul 157 km
*Veoülekanne: Synchromesh ZFSSG76
*Käigud: 6 edasi ja 1 tagasi
*Relvastus: 75 mm suurtükk KwK 37L/24 (122 mürsku) ja üks 7,92mm92 kuulipildujatmm kuulipilduja MG 34 (2300 padrunit)
*Toodang: 134 masinat ([[oktoober]] 1938 – [[august]] [[1939]])
*Tootjafirma: Krupp-Gruson
 
A-/B-/C -mudelid olid peamiselt ehitatud katsemasinateks ningja neid kasutati enamjaolt õppemasinatena, kuid mõningadmõned masinad saadeti väeosadesse, ningkus osalesidneid kasutati sõjategevuses kuni [[1943]]. aastani.
 
===PzKpfw IV Ausf. D (Sdkfz 161).===
[[Pilt:PzKpfwIVD.Aberdeen.000a0gpe.jpeg|thumb|275px|PzKpfw IV Ausf. D]]
Alates D -mudelist hakati uuesti, nagu A -mudelilgi korpuse esiküljele radisti ette paigutama kuuliga kinnituvat liikuvat 7,92 mm kuulipildujat MG 34, ka soomusplaat juhi ja radisti ees oli sarnaselt A mudelile-mudeliga radisti ees tagasiastega. Muudeti ka torni [[suurtükimask]]i konstruktsioone. Aastatel 1940–1941 lisati korpuse ette veel 20 mm lisasoomusplaadid. Sellest mudelist sai esimene tõeline lahingumasin võrreldes esimeste A-, B- ja C -mudelitega, mis enamjaolt täitsid õppe-lahingumasinate rolli. D -mudelit kasutati otseses sõjategevuses kuni [[1944]]. aastani ning tasee osales lahingutegevuses [[Prantsusmaa]]l, [[Põhja-Aafrika]]s, [[Balkani poolsaar|Balkanil]] ja [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidus]].
 
*Meeskond: 5 meest
155. rida:
*Kõrgus: 2,68 meetrit
*Mootor: Maybach HL120TRM 300 hobujõudu
*Kiirus: maanteel 42 km/h ning, maastikul 20 km/h
*Läbisõit: maanteel 200 km ning, maastikul 130 km
*Veoülekanne: Synchromesh ZFSSG76
*Käigud: 6 edasi ja 1 tagasi
*Relvastus: 75 mm suurtükk KwK 37L/24 (80 mürsku) ja üks 7,92mm92 kuulipildujatmm kuulipilduja MG 34 (2700 padrunit)
*Toodang: 229 masinat (oktoober 1939 – [[mai]] [[1941]])
*Tootjafirma: Krupp-Gruson
 
Osa D -mudeleid valmistati [[Aafrika]]sse saatmiseks (variant Tp (tropen) – troopika), neile oli paigaldatud [[õhkjahutus]] ja erilise [[ventilatsioon]].
 
[[Juuli]]st oktoobrini 1940 ehitati 42 Panzer IV Ausf.D-d ümber veealusteks tankideks, masinad tehti hermeetiliseks ning neile lisati 6–15 meetri pikkused õhutorud, hiljem asendati need 3,5 meetristega.
169. rida:
Aprillis 1940 ehitati 16 D-mudelit ümber sillapaigaldajaks.
 
1941. aastal relvastati üks masin D-mudelist 50 mm suurtükiga KwK39, millel raua pikkust 60 kaliibrit. Otsustati ümber relvastada ka kõik ülejäänud D-mudelid, kuid 1942. aastal tootmisse läinud F2 -mudeli 75 mm suurtükk osutus tunduvalt efektiivsemaks ja see plaan jäigi teostamatta. 1942–1943 saadeti mõningad Pz. lV Ausf.D-d kapitaalremonti ning needki relvastati sarnaselt Pz. lV Ausf.F2-ga.
 
Veebruaris 1942 ehitati kaks masinat ümber [[liikursuurtükk]]ideks ning relvastati 105 mm [[haubits]]a K18-ga.
182. rida:
*Kõrgus: 2,68 meetrit
*Mootor: Maybach HL120TRM 300 hobujõudu
*Kiirus: maanteel 42 km/h ning, maastikul 20 km/h
*Läbisõit: maanteel 200 km ning, maastikul 130 km
*Veoülekanne: Synchromesh ZFSSG76
*Käigud: 6 edasi ja 1 tagasi
*Relvastus: 75 mm suurtükk KwK 37L/24 (80 mürsku) ja üks 7,92mm92 kuulipildujatmm kuulipilduja MG 34 (2700 padrunit)
*Toodang: 223 masinat (september 1940 – aprill 1941)
*Tootjafirma: Krupp-Gruson
 
1940. aasta lõpul valmis firmas [[FAMO]] E-mudeli baasil ehitatud katsemasin PzKpfw IV Ausf. E mit Schachtellaufwerk, mille kanderattad olid paigutatud nn. malekorras ning ülevalt toetasid roomikuid neli väikest tugirullikut.
 
===PzKpfw IV Ausf. F1 (Sdkfz 161).===
[[Pilt:Bundesarchiv Bild 146-1979Anh.-001-10, Panzer IV, Ausf. F-1.jpg|thumb|275px|PzKpfw IV Ausf F1]]
Prantsusmaa ja [[Poola]] kampaania näitasid kätte Panzer IV puudused ning järgnevajärgmise F-mudeliga (hilisem F1) püüti neid vigu parandada. Suurendati soomust, korpuse ja torni esisoomust kuni 50 ning külgi 30 millimeetrini. Torni külgedel olevad luugid tehti kahepoolsed ning juhi ja radisti ees olev soomusplaat sai jällegi sirge nagu B- ja C -mudelitel (nii jäi see ka kõigil järgnevateljärgmistel mudelitel). Radisti ees olev kuuliga kinnituv kuulipilduja sai uue kinnitusmehhanismi Kugelblende 50. Kuna tanki kaalkaalu oli tõusissuurendatud, suurendati ka roomikute laiust 400 millimeetrini (eelnevateleelmistel mudelitel 360 mm). Korpuse esiosas olevatele veoülekande luukidele ja korpuse taguosas olevatele mootori luukidele tehti ventilatsiooniavad. Muudeti tanki mootori ning torni pöörava mootori [[summuti]]te paigutust ja konstruktsiooni.
 
Aprillist 1941 kuni märtsini 1942 liitusid Krupp-Grusoni kõrval Panzer IV tootmisse ka [[VOMAG]] (Vogtiandische Maschinenfabrik AG) ja [[Nibelungenwerke]].
204. rida:
*Kõrgus: 2,68 meetrit
*Mootor: Maybach HL120TRM 300 hobujõudu
*Kiirus: maanteel 42 km/h ning, maastikul 20 km/h
*Läbisõit: maanteel 204 km ning, maastikul 138 km
*Veoülekanne: Synchromesh ZFSSG76
*Käigud: 6 edasi ja 1 tagasi
*Relvastus: 75 mm suurtükk KwK 37L/24 (80 mürsku) ja üks 7,92mm92 kuulipildujatmm kuulipilduja MG 34 (3100 padrunit)
*Toodang: 462 masinat (aprill 1941 – märts 1942)
*Tootjafirma: Krupp-Gruson, VOMAG ja Nibelungenwerke
 
Lõpuks mõisteti, et 75 mm lühikeseraudne suurtükk, mille mürsu algkiirus oli kõigest 385 m/s, oli vastasolevate inglise "[[Mathilda]]de" ja venelaste [[T-34]]-de ja [[KV]]-de vastu võimetu ning pealepärast 462 F-mudeli valmimist temaselle tootmine katkestati.
 
===PzKpfw IV Ausf. F2 (Sdkfz 161/1).===
[[Pilt:Panzer IV 1.jpg|thumb|275px|PzKpfw IV Ausf. F2]]
Kuu aega hiljem pealepärast F-mudeli tootmise katkestamist jätkati selle tootmist, kuid muudetud oli tanki pearelv, milleks nüüd oli 75 mm pikaraudne suurtükk KwK40L/43. Selle suurtükki töötasid välja firmade Krupp ja Rheinmetall konstruktorid ning selle suurtüki mürsu algkiiruseks oli 770 m/s. Mürsuvaru tõsteti 87 mürsuni, milledest 32 paiknesid tornis. Tank sai ka uue suurtükimaski ning uue sihtimisseadme TZF 5f.
 
Uue relvaga masinad said tähiseks PzKpfw Ausf. F2, esimesed 462 masinat aga PzKpfw Ausf. F1. Hiljem relvastati 25 masinat F1 -seeriast ümber sarnaselt F2-lega.
 
*Meeskond: 5 meest
226. rida:
*Kõrgus: 2,68 meetrit
*Mootor: Maybach HL120TRM 300 hobujõudu
*Kiirus: maanteel 40 km/h ning, maastikul 16 km/h
*Läbisõit: maanteel 210 km ning, maastikul 130 km
*Veoülekanne: Synchromesh ZFSSG76
*Käigud: 6 edasi ja 1 tagasi
*Relvastus: 75 mm suurtükk KwK 40L/43 (87 mürsku) ja üks 7,92mm92 kuulipildujatmm kuulipilduja MG 34 (3100 padrunit)
*Toodang: 175 masinat (märts – juuli 1942)
*Tootjafirma: Krupp-Gruson, VOMAG ja Nibelungenwerke
236. rida:
===PzKpfw IV Ausf. G (Sdkfz 161/1 ja Sdkfz 161/2).===
[[Pilt:Pz-IVG-latrun-2.jpg|thumb|275px|PzKpfw IV Ausf. G]]
1942. aasta mais alustati G-mudeli tootmist. ning esialguEsialgu mingeid erilisi muudatusi võrreldes F2-mudeliga ei tehtud, kuid esmavaatlusel jääb kohe silma uus suurtüki uus kahekambriline [[suudmepidur]]. Peale selle puudus paljudel G-mudeli masinatel torni esiseinast suurtükist paremalt ning torni külgedelt soomustatud vaatepilud.
 
PealePärast 412 masina tootmist hakati G -mudelile paigutama veelgi pikema rauaga suurtükisuurtükki KwK40, millel oli pikkust 48 kaliibrit. Hilisemad G-mudeli masinatmasinad said endale uued, 1450 kg kaaluvad nn. "Idaroomikud"idaroomikud (Ostketten). Viimastele,Umbes umbes700 700-leviimasel masinalemasinal lisati korpuse esisoomusele veel 30 mm lisasoomusplaadid ning peale selle hakati lisama, külgedele ja torni ümber aga hakati lisama 5 mm ekraane.
 
*Meeskond: 5 meest
246. rida:
*Kõrgus: 2,68 meetrit
*Mootor: Maybach HL120TRM 300 hobujõudu
*Kiirus: maanteel 40 km/h ning, maastikul 16 km/h
*Läbisõit: maanteel 210 km ning, maastikul 130 km
*Veoülekanne: Synchromesh ZFSSG76
*Käigud: 6 edasi ja 1 tagasi
*Relvastus: 75 mm suurtükk KwK40L/43 (viimased KwK40L/48) (87 mürsku) ja üks 7,92mm92 kuulipildujatmm kuulipilduja MG 34 (2250 padrunit)
*Toodang: 1687 masinat (mai 1942 – juuni 1943)
*Tootjafirma: Krupp-Gruson, VOMAG ja Nibelungenwerke
258. rida:
===PzKpfw IV Ausf. H (Sdkfz 161/2).===
[[Pilt:PzIV.Saumur.000a5s6s.jpg|thumb|275px|PzKpfw IV Ausf. H]]
Alates H -mudelist sai Panzer IV omale 80 mm esisoomuse, raadioantenniraadioantenn viidi tanki taguossatagaossa, tanki külgedele ja torni ümber paigutati 5 mm ekraanid kumulatiivsete mürskude vastu ning muudeti veoratta konstruktsiooni. H-mudel sai ka uue käigukasti Zahnradfabrik ZFSSG77, mis oli analoogne Panzer III-edel kasutatava käigukastiga. Komandöri tornile paigutati seadeldis Fliegerbeschussgerat 41 või 42, mille külge kinnitati [[õhutõrjekuulipilduja]] MG42. Viimastel masinatel sellest mudelist oli muudetud ka tanki korpuse tagaseina, mis nüüd langes vertikaalselt otse alla (eelmistel mudelitel langes tagasein 30 -kraadise nurga all). Torni lae soomust tõsteti 18 millimeetrini ning tankide soomuspindu hakati katma [[zimmeriitpasta]]ga, mis kaitsesid kumulatiivse laenguga magnetmiinide eest. H-mudelist sai kõige massilisemalt toodetud mudel Panzer IV-dest, selle veermikku toodeti 1943 a. aasta aprillist kuni 1944 a. aasta maini 3960 tükki, millest 121 ehitati liikur- või [[ründesuurtükk]]ideks ningja ülejäänutestülejäänud tankidtankideks.
Teistel andmetel ehitati 3934 veermikku, milledest 3774 ehitati tankideks, 30 ründesuurtükkideks [[StuG IV]] ning 130 liikursuurtükkideks "[[Brummbar]]".
 
267. rida:
*Kõrgus: 2,68 meetrit
*Mootor: Maybach HL120TRM 300 hobujõudu
*Kiirus: maanteel 38 km/h ning, maastikul 16 km/h
*Läbisõit: maanteel 210 km ning, maastikul 130 km
*Veoülekanne: Synchromesh ZFSSG77
*Käigud: 6 edasi ja 1 tagasi
*Relvastus: 75 mm suurtükk KwK40L/48 (87 mürsku) ja kolm 7,92mm92 mm kuulipildujat (3150 padrunit)
**Kaks kuulipildujat MG34 ja üks MG42
*Toodang: 3774 või 3839 masinat (aprill 1943 – mai 1944)
278. rida:
===PzKpfw IV Ausf. J (Sdkfz 161/2).===
[[Pilt:Panzer IV Ausf J Parola 2.jpg|thumb|275px|PzKpfw IV Ausf. J Soomes Parola tankimuuseumis]]
J-mudelil, mis oli Panzer IV viimaseks mudeliks likvideeriti torni pöörav elektrimootor, nüüd pöördus torn vaid käsiajamiga. Muudeti ka luukide konstruktsiooni ning kere külgedelt kaotati evakuatsiooni luugid (ekraanidega osutusid need luugid kasutuks). Viimastel, selle mudeli masinatel jäi roomikuid kandma vaid kolm tugirullikut (kõigil eelnevateleelmistel mudelitel neli) ning muudeti ka juhtratta konstruktsiooni. Tankidele pandi peale lisa kütusepaagidlisakütusepaagid, milletänu millele tulemusenasuurenes masina tegevusraadius tõusis 320 kilomeetrini. Kütusepaagid mahutasid kokku 680 liitrit (teistel mudelitel 470 liitrit). Kere kaitsvate ekraanidena hakati laialdaselt kasutama metall võrkumetallvõrku. Osadele masinatele paigutati vertikaalsed väljalasketorud, sarnaseid nagu neid kasutati "[[PzKpfw V Panther|Panthritel]]".
 
*Meeskond: 5 meest
286. rida:
*Kõrgus: 2,68 meetrit
*Mootor: Maybach HL120TRM 300 hobujõudu
*Kiirus: maanteel 38 km/h ning, maastikul 16 km/h
*Läbisõit: maanteel 320 km ning, maastikul 210 km
*Veoülekanne: Synchromesh ZFSSG77
*Käigud: 6 edasi ja 1 tagasi
*Relvastus: 75 mm suurtükk KwK40L/48 (87 mürsku) ja kolm 7,92mm92 mm kuulipildujat (3150 padrunit)
**Kaks kuulipildujat MG34 ja üks MG42
*Toodang: 1758 masinat (juuni 1944 – märts 1945)
323. rida:
*PzKpfw IV Ausf F2/H mit 75mm KwK 42 L/70 – 75 mm kahuriga KwK 42 L/70 relvastatud Panzer IV (eksperimentaalmasin)
*PzKpfw IV Ausf D mit 50mm KwK 39 L/60 – 50 mm kahuriga KwK 39 L/60 relvastatud Panzer IV (eksperimentaalmasin)
*Panzer IV Ausf H – nn. kitsa torniga Panzer IV (projekt)
*Sturmpanzer IV – 305mm305 mm suurtükiga Morser M 16 relvastatud liikursuurtükk (projekt)
*PzKpfw IV Ausf C mit Minenrollern – PzKpfw IV miinide vastase rulliga masin
 
339. rida:
 
== Eksport ja kasutus teistes riikides ==
Panzer IV ehitati tunduvalt rohkem ekspordiks, kui ühtegi teist Saksa tanki Teises maailmasõjas. Saksa statistika andmetel said tema liitlased, kui ka [[Türgi]] ja [[Hispaania]] aastatel 1942–1944 kokku 490 seda tüüpi lahingumasinat.
 
Esimesed Panzer IV sai kõige ustavam Saksamaa liitlane [[Ungari]]. Mais 1942 saadeti sinna 22 F1 -mudelit ning septembris veel 10 F2 -mudelit. Kõige suurem partii anti üle sügisest 1944 kuni kevadeni 1945, mil erinevatel andmetel sai Ungari 42 kuni 72 Ausf. H ja Ausf. J masinat.
 
Oktoobris 1942 sai oma esimesed 11 Panzer IV Ausf. G masinat [[Rumeenia]]. Hiljem, 1943–1944 sai Rumeenia veel 131 seda tüüpi masinat. Need masinad võtsid osa lahingutegevusest [[Nõukogude Liit|nõukogude]] vägede vastu, kuid pealepärast Rumeenia üleminekut hitlerivastaseHitleri-vastase koalitsiooni poole, ka [[Wehrmacht]]i vastu.
 
Ajavahemikul septembrist 1943 kuni veebruarini 1944 anti 97 Ausf. G- ja H -mudelit [[Bulgaaria]]le. 1944. aasta septembris osalesid need masinad aktiivselt lahingutegevuses, osutudes võimsaks löögijõuks ainsa Bulgaaria tankibrigaadina. Kuni [[1950]]. aastani olid 11 seda tüüpi masinat kasutusel Bulgaaria armees.
 
1943. aastal sai mõningadmõned F1- ja G -mudeli masinad ka [[Horvaatia]].
 
1944. aastal anti 14 Ausf. J tanki [[Soome]]le, kus neid kasutati kuni 60-ndate1960. aastate alguseni. Tankidel kasutatud kuulipilduja MG34 vahetati aga välja nõukogude päritolu [[kuulipilduja DT|kuulipildujatega DT]]. Aastatel [[1949]]–[[1950]] seadistasid soomlased oma Panzer IV ümber sapöörmasinateks, kuid aastatel [[1951]] kuni [[1962]] kasutati neid vaid treeningmasinatena.
 
Ajavahemikul 1941 kuni 1943 sattus [[Punaarmee]] kätte üsna palju [[Panzer III]]-sid, [[StuG III]]-sid ja Panzer IV-sid. Osa masinaid võeti ajutiselt ka kasutusele, kuid osadest ehitati liikursuurtükid nagu näiteks [[SU-76i]] ja [[SG-122A]]. PealePärast Saksamaa kapituleerumist anti 165 Panzer IV [[Tšehhoslovakkia]]le, kus pealemõningase mõningastremondi remontijärel kasutati neid masinaid kuni 50-ndate1950. aastate alguseni. Peale Tšehhoslovakkia kasutati pealepärast Teist maailmasõda PzKpfw IV-id Hispaania, Türgi, [[Prantsusmaa]], Soome, Bulgaaria ja [[Süüria]] armees.
 
Pz. IV saabusid Süüriasse 40-ndate1940. aastate lõpus sõjalise abina Prantsusmaalt, kohalike tankistide väljaõppeks olid aga kohal endised Panzerwaffe ohvitserid. Täpne Süüria armees kasutatud tankide arv on teadmata, kuna sinna saabus 50-ndatel1950. aastatel Hispaaniast veel 17 Ausf. H masinat ning 1953. aastal teadmata arv tanke H- ja J -modifikatsioonist ka Tšehhoslovakkiast. Lahingutegevuses osalesid need masinad [[1964]]. aasta novembris, kus Süüria Pz.lV Ausf. H-id olid paigutatud [[Golani kõrgendikud|Golani kõrgendikele]]. Järgmises, [[1965]]. aasta konfliktis [[Iisrael]]i poolel osalenud 105 mm suurtükiga [[Centurion]]id hävitasid mitu Panzer IV. [[1967]]. aasta [[Kuuepäeva sõda|Kuuepäeva sõjas]] kaotas Süüria aga ka oma viimase Panzer IV.
 
== Välislingid ==