Linnugripp: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Mariina (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
Mariina (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
35. rida:
Enamik hospitaliseeritud A (H5N1) patsientidest on vajanud 48 tunni jooksul pärast [[haigla]]sse saabumist [[hingamisaparaat]]i ja [[multiorganpuudulikkus]]e ja [[hüpotensioon]]i tõttu ka [[intensiivravi]].
 
Suremus, (enamasti mitte viiruse vaid hüpertsütokineemia ja täiskasvanu respiratoorse distressi sündroomi tõttu) on kõrge ka haiglaravil olnud patsientide puhul, kelle vereanalüüsis oli [[leukotsüüt]]ide hulk, eriti [[lümfotsüüt]]ide osas, kahanenud. A (H5N1) grippi surnud patsientidel on tuvastatud kõrgem [[põletik]]u[[tsütokiinid]]e (interleukiin-6, interleukiin-8, interleukiin-1 ([[monotsüüt]]e keemiliselt ligitõmbav proteiin]]) ja plasma [[interferoon]]i tase (umbes kolm korda kõrgem).
 
===Arstiabi Eestis===
49. rida:
Viirus kutsub esile immuunvastusena tsütokiinide düsregulatsiooni põhjustades seega [[lümfisüsteem|lümfoid]](-[[immuunsüsteem|immuun]])süsteemi ülereageerimise ('äkkrünnaku') - [[hüpertsütokineemia]] mille korral sünteesitakse ja eritatakse suurel hulgal põletikutsütokiine ja kemokiine, olulisemad neist TNF-alfa, IL-6 ja IFN-gamma.
 
HüperstsütokineemiagaHüpertsütokineemiaga seostatakse potentsiaaselt eluohtlikke kliinilisi sümptomeid ja seisundeid, nagu [[kopsuödeem]], akuutne [[bronhopneumoonia]], [[alveolaarne verejooks]], [[hemofagotsütaarne sündroom]] ja [[täiskasvanu respiratoorse distressi sündroom]], mille kutsuvad esile talitlevate [[kude]]de (näiteks talitlevate [[kopsu]]kudede) [[nekroos]] ja hävinemine.<ref>Us D., [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/18697437 Cytokine storm in avian influenza], Mikrobiyol Bul., aprill 2008;42(2):365-80., veebiversioon (vaadatud 17.09.2014)<small>(''inglise keeles'')</small></ref>
 
== Vaata ka ==