Silver Meikar: erinevus redaktsioonide vahel

Ta on silma paistnud poliitilise tegevusega, mis hõlmab [[inimõigused|inimõiguste]] kaitsmist [[Valgevene]]s, [[Birma]]s, [[Hiina]]s, [[Venemaa|Venemaal]] ja mujal, [[arengumaad]]e keerulise olukorra teadvustamist ning [[Ukraina]] ja [[Gruusia]] reformide edendamist. Ta on võtnud korduvalt sõna [[kodanikuvabadused|kodanikuvabaduste]] kaitseks Eestis. Ta on olnud [[elektrooniline hääletamine|elektroonilise hääletamise]] ja e-demokraatia eestkõneleja. Ta on esimene Eesti poliitik, kes lõi isikliku [[ajaveeb]]i.

 

 

Meikar andis 2006. aastal välja raamatu "Oranži revolutsiooni päevik", mis kirjeldab sündmusi Ukrainas 2004. aasta novembrist kuni 2005. aasta jaanuarini. Ta viibis seal esialgu Ukraina presidendivalimiste vaatlejana ja hiljem [[Oranž revolutsioon|oranži revolutsiooni]] osalisena.

Ta avaldas artikli Valgevene ja [[Venemaa]] suhete kohta Akadeemilise Balti-Vene Uuringute Keskuse kogumikus "Vene Föderatsioon 2011: lühiprognoos". Ta on avaldanud arvukalt artikleid Eesti [[ajakirjandus]]es ning teeb sageli kaastööd päevalehetedele [[Postimees]], [[Eesti Päevaleht]] ja nädalalehele [[Sirp (ajaleht)|Sirp]].

 

 

2012. aastal andis president [[Toomas Hendrik Ilves]] Silver Meikarile [[Valgetähe IV klassi teenetemärk|Valgetähe IV klassi teenetemärgi]] järjekindla inimõiguste, kodanikuvabaduste, [[demokraatia]] ja [[õigusriik|õigusriigi]] põhimõtete kaitsmise eest.