Ava peamenüü

Muudatused

Eemaldatud 16 baiti ,  5 aasta eest
P
Valikulised grammatikaparandused.
! <span style="font-weight:normal;">2005</span>
|- bgcolor="#EEEEEE"
| align="left" | [[Aafrika]] || 1. 240. 993 || 481. 204 || 520. 102 || 316. 224
|- bgcolor="#EEEEEE"
| align="left" | [[Ameerika]] || 257. 790 || 218. 579 || 1. 755 || 19
|- bgcolor="#EEEEEE"
| align="left" | ''Östliches Mittelmeer'' || 341. 624 || 59. 058 || 38. 592 || 15. 069
|- bgcolor="#EEEEEE"
| align="left" | [[Euroopa]] || 851. 849 || 234. 827 || 37. 421 || 37. 332
|- bgcolor="#EEEEEE"
| align="left" | [[Kagu-Aasia]] || 199. 535 || 224. 925 || 61. 975 || 83. 627
|- bgcolor="#EEEEEE"
| align="left" | [[Vaikne ookean|Vaikse ookeani]] lääneosas|| 1. 319. 640 || 155. 490 || 176. 493 || 128. 016
|- bgcolor="#EEEEEE"
| align="left" | Maailmas kokku || 4. 211. 431 || 1. 374. 083 || 836. 338 || 580. 287
|}
 
{{Vaata|Leetriviirus}}
 
Leetriviirus ([[Edmonstoni tüvi]]) eraldati (korjati) [[1954]]-ndal. aastal neerurakkudest [[John F. Enders]]'i ja tema kaastöötajate poolt.
 
==Nakatumine ja paljunemine==
Leetriviirus levib inimeselt inimesele hingatava õhu kaudu, kavõi nakatunu nina- ningka suueritistega kokku puutudes. LeetrviirusLeetriviirus siseneb ülemiste hingamisteede kaudu.
Viiruse [[transkriptsioon]] elusrakkudes, toimub [[lümfisüsteem]]i [[kude]]des ja [[elund]]ites ning lümfisüsteemi rakkude (näit dendriitrakud, monotsüüdid,[[T-lümfotsüüdid]]) [[tsütoplasma]]s ja [[rakumembraan]]is. Edasi paljuneb leetriviirus peremeesorganismi teistes vastuvõtlikes ja koostööaltites elundites nagu [[nahk]], [[silm]]a [[sidekest]], [[kops]]ud, [[seedekulgla]], [[maks]], [[neerud]], [[suguelund]]ite [[limaskest]] ja [[peaaju]].
 
===Immunopatoloogia===
 
Leetriviirus põhjustab nakatunul raskekujulist [[immunosupressioon]]i, mis kujuneb 10ndal10. peiteperioodi päeval ja kestab 3 kuni 43–4 nädalat pealepärast lööbe kadumist. Leetrite indutseeritud immunosupressiooni tekkemehhanisme käesoleval ajal hästi ei tunta kuid arvatakse, et viirus nakatab:
*a) dentriitrakke ja monotsüüte takistades neil antigeenide presenteerimist;
*b) ringlevate T-lümfotsüütide arv väheneb ligi 50% võrra, nii [[apoptoos]]i kui ka paljunemisraskuste tõttu;
*c) toimub [[lümfisüsteem|lümfoid]](-[[immuunsüsteem|immuun]])süsteemi düsbalanseerimine - T<sub>H</sub>1 nihkub T<sub>H</sub>2-le.<ref>Neal Nathanson ''et al.'', [http://books.google.ee/books?id=suFRboHkEUIC&pg=PA99&dq=immunosuppression+mechanism&hl=et&sa=X&ei=Rwe4U8OeMqOO7Qaz54DwDg&ved=0CCIQ6AEwAQ#v=onepage&q=immunosuppression%20mechanism&f=false Viral Pathogenesis and Immunity], 2. trükk, Academic Press, lk 106, 2007, Google'i raamatu veebiversioon (vaadatud 05.07.2014)<small> (''inglise keeles'')</small></ref>
 
==Sümptomaatika==
Infektsioonnakkuse asümptomaatiline peiteaeg pealepärast leetriviirusega kokkupuutumist on 8 – 148–14 päeva. Harilikult alates 10-ndast. päevast tekib nakkushaigusele iseloomulik väliste ilmingutega periood, mis kestab 3 kuni 53–5 päeva. Seda perioodi iseloomustab [[valguspelgus]], [[anoreksia]], [[silmasidekest]]a põletik, [[ninapõletik]], [[kurgupõletik]] ja kuiv [[köha]]. Nimetatud perioodi lõppedes, enne leetrite lööbe ilmnemist, ilmuvad suu limaskestale helepunased [[Kopliki laigud]]. Keskmiselt 5 päeva jooksul pealepärast Kopliki laikude ilmumist tõuseb kõrge palavik (40 <sup>0</sup>°C javõi kõrgem) ja [[nahk|nahale]] ilmub [[lööve]], mis algab [[kõrv]]ade tagant ja levib [[nägu|näole]], [[kael]]ale, [[silmalaug]]udele, [[käsi|kätele]], rinnale, [[selg|seljale]], kintsudele ja [[jalg]]adele. Lööve on algul [[roosa]], hiljem [[punetus|punetav]], kestab 5 päeva taandudes pea samas järjekorras kui levis. PealePärast lööbe ilmumimistilmumist ei ole patsient enam nakkuseallikaks.
 
===Asümptomaatilised leetrid===
 
==Ravi==
Leetrite ravi käesoleval ajalsiiani puudub. Patsiendil soovitatakse palju vedelikku juua, puhata. Arsti soovitusel võib pakkuda palavikualandavaid ja valuvaigistavaid vahendeid.
 
Uuringud (sh [[metaanalüüs]]) on tuvastanud, et suuremates kogustes [[A-vitamiin]]i manustamine võib vähendada alla 2-aastaste laste pneumooniat ja suremust.<ref>Huiming Y, Chaomin W, Meng M.,[http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/16235283 Vitamin A for treating measles in children.], Cochrane Database Syst Rev. 2005 Oct 19;(4):CD001479, Veebiversioon (vaadatud 07.02.2014)<small> (''inglise keeles'')</small></ref><ref>Christopher R Sudfeld, Ann Marie Navar ja Neal A Halsey, [http://ije.oxfordjournals.org/content/39/suppl_1/i48.full Effectiveness of measles vaccination and vitamin A treatment], Int. J. Epidemiol. (2010) 39 (suppl 1): i48-i55.doi: 10.1093/ije/dyq021, Veebiversioon (vaadatud 07.02.2014)<small> (''inglise keeles'')</small></ref>
 
==Tüsistused==
Leetride nähtavad haigusilmingud kaovad harilikult 10 päeva jooksul. Komplikatsioonideks on [[keskõrvapõletik]], [[kopsupõletik]], kaela [[lümfisõlmepõletik]], [[entsefaliit]] ningja [[surm]].
 
Mitme aasta jooksul leetrite põdemisest võib välja areneda ohtlik [[kesknärvisüsteem]]i viirusnakkus - [[subakuutne skleroseeruv panentsefaliit]] ([[RHK-10]] - kood [A81.1]).
 
=== [[RHK-10]] klassifikatsioon ===
*[B05.0] - Entsefaliidigaentsefaliidiga tüsistunud leetrid
*[B05.1] - Meningiidigameningiidiga tüsistunud leetrid
*[B05.2] - Pneumooniagapneumooniaga tüsistunud leetrid
*[B05.3] - Keskkõrvapõletikugakeskkõrvapõletikuga tüsistunud leetrid
*[B05.4] - Sooletüsistustegasooletüsistustega leetrid
*[B05.8] - Muudemuude tüsistustega leetrid
*[B05.9] - Tüsistustetatüsistusteta leetrid.
 
 
==Epideemiad==
 
[[Eesti]]s on leetrite epideemiad olnud aastatel 1965-19661965–1966 (haigusjuhtude arv 42 665 ja surmajuhtude arv 3) ning aastail 1981-19821981–1982 (haigusjuhtude arv 99485 485ja surmajuhtude arv 0). <ref>Terviseamet, [http://rahvatervis.ut.ee/bitstream/1/4748/1/Terviseamet2011.pdf Epideemia hädaolukorra riskianalüüs], Tallinn 2011, lk 4, veebiversioon (08.08.2014)</ref>
 
==MMR vaktsiin==
 
==Välisallikad==
* Jane E. Libbey ja Robert S. Fujinami., [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/books/NBK2487/ Chapter 19 Virus-induced Immunosuppression], toimetajad Brogden KA ja Guthmiller JM, Polymicrobial Diseases., Washington (DC): ASM Press; 2002., veebiversioon (vaadatud 088.07.2014)<small> (''inglise keeles'')</small>
*Lippincott Williams and Wilkins,[http://books.google.ee/books?id=R_ihveiNZFkC&pg=PA885&lpg=PA885&dq=professional+guide+to+disease+measles&source=bl&ots=2PkBwyy92L&sig=6_g5Xxgt76UUhhVBKcuG76zbCMk&hl=et&sa=X&ei=L4r0Upq-BeKy7AbCzYCYDA&redir_esc=y#v=onepage&q=professional%20guide%20to%20disease%20measles&f=false Professional Guide to Diseases], 10. trükk, lk 884 – 886884–886, 2013, Google'i raamatu veebiversioon (vaadatud 077.02.2014)<small> (''inglise keeles'')</small>
 
<small>''Selles artiklis on kasutatud saksakeelset artiklit [[:de:Masern]] seisuga 07.02.2014.''</small>