Redaktsioon: 21. jaanuar 2014, kell 18:19 redigeeri IFrank (arutelu \| kaastöö) 6819 muudatust →‎Vürstide kolleegium ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 17. september 2014, kell 16:12 redigeeri eemalda NOSSER (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 89 960 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
2. rida: {{keeletoimeta}}{{ToimetaAeg\|kuu=veebruar\|aasta=2013}} '''Reini Liit''' (saksa ''Rheinbund'', prantsuse ''États confédérés du Rhin'' ja ''Confédération du Rhin'') oli riikide liit, [[Prantsuse Esimene Keisririik\|Prantsuse Esimese Keisririigi]] protektoraat. See moodustati [[Napoleon I]] poolt alguses 16 [[Püha Rooma Riik\|Püha Rooma Riigi]] osastisriigist pärast seda, kui ta alistas [[Austerlitzi lahing]]us Austria ja Venemaa. [[Pressburgi rahu]] viis tegelikult Reini Liidu loomiseni. See eksisteeris aastatel 1806 kuni 1813. Reini Liit moodustati [[Napoleon I]] poolt alguses 16 [[Saksa Rahvuse Püha Rooma keisririik\|Saksa Rahvuse Püha Rooma keisririigi]] osastisriigist pärast seda, kui ta alistas [[Kolmanda koalitsiooni sõda\|Kolmanda koalitsiooni sõja]] [[Austerlitzi lahing]]us [[Saksa-Rooma riik\|Saksa-Rooma riigi]] [[Habsburgid-Lotringid\|Habsburgide-Lotringite]]est valitseja ja [[Venemaa keisririik\|Venemaa keisririigi]] väed. Liidu liikmed olid Saksa vürstid Pühast Rooma Riigist. Hiljem liitus veel 19 vürsti, kes kõik koos valitsesid kokku üle 15 miljoni kodaniku, pakkudes Prantsuse Keisririigile tähtsat strateegilist eelist idarindel.▼ [[Pressburgi rahu]] viis tegelikult Reini Liidu loomiseni, mis eksisteeris aastatel 1806 kuni 1813. ▲Liidu liikmed olid Saksa ~~vürstid~~[[vürst]]id ~~Pühast~~Saksa Rahvuse Püha Rooma ~~Riigist~~keisririigist. Hiljem liitus veel 19 vürsti, kes kõik koos valitsesid kokku üle 15 miljoni ~~kodaniku~~elanikku, pakkudes Prantsuse Keisririigile tähtsat strateegilist eelist idarindel. {{Sisukord paremale}} ==Moodustamine== 12. juulil 1806, allkirjastades ''Reini Liidu lepingu'' (saksa ''Rheinbundakte''), lahkusid 16 riiki ametlikult ~~Pühast~~Saksa Rahvuse Püha Rooma ~~Riigist~~keisririigist ja ühinesid liitu (lepingu järgi ''états confédérés du Rhin'', viitega [[Reini Liit (1658-1667)\|Reini Liidule]]). Napoleon oli selle "protektor". 6. augustil, pärast Napoleoni ultimaatumit, loobus [[Austria keiser]] [[Franz II]] oma keisritiitlist ja kuulutas Saksa Rahvuse Püha Rooma ~~Riigi~~keisririigi lõppenuks. Järgnevatel aastatel ühines liiduga veel 23 Saksa riiki; Franz II [[Habsburgid-Lotringid\|~~Habsburgi~~Habsburgide-Lotringite]] dünastiast valitses järelejäänud riiki kui Austriat. Ainult Austria, Preisimaa, Taani Holstein ja Rootsi Pommeri jäidki väljapoole, arvestamata Reini läänekallast ja [[Erfurti ~~vürstiriiki~~vürstiriik]]i, mis annekteeriti Prantsuse Keisririigi poolt. Vastavalt lepingule pidid liidus toimima ühised konstitutsioonilised organid, kuid üksikud riigid (eriti suuremad) tahtsid piiramatut iseseisvust. Monarhist riigipea asemel, nagu ~~Pühas~~Saksa Rahvuse Püha Rooma ~~Riigis~~keisririigis, valdas kõrgeimat ametit [[Karl Theodor von Dalberg]], endine peakantsler, kes nüüd kandis tiitlit liidu esimene vürst (saksa ''Fürstprimas''). Sellisena oli ta kuningate kolleegiumi president ja liidu assamblee eesistuja, mis pidi olema parlamendisarnane organ, mida kunagi tegelikult kokku ei kutsutud. Vürstide nõukogu president oli [[Nassau-Usingen]]i vürst. Liit oli enne kõike sõjaline liit: liikmed pidid andma Prantsusmaale suurel arvul sõdureid. Vastutasuks koostöö eest said mõned riigipead kõrgema staatuse: Baden, Hessen, Kleve ja Berg tehti suurhertsogkondadeks ning [[Württemberg]] ja [[Baieri]] said kuningriikideks. Riike tehti ka väikeriikide liitmisega suuremaks. 233. rida ⟶ 237. rida: [[Kategooria:Euroopa ajalugu]] [[Kategooria:Napoleoni sõjad]] [[Kategooria:Kolmas koalitsioonisõda]] {{Link GA\|de}}

Reini Liit: erinevus redaktsioonide vahel