Ava peamenüü

Muudatused

P
Valikulised grammatikaparandused.
 
===Plantagenet' dünastia===
1154-14851154–1485 valitses Inglismaad viisteist Plantagenet'de monarhi. Dünastia vanem haru valitses [[Henry II]]-st kuni [[Richard II]] kukutamiseni 1399. aastal.
 
[[13. sajand]]il ühendati kuningriigiga [[Wales]].
 
[[Inglismaa kuningas|Inglismaa kuninga]], [[Anjou krahv]]i ja [[Normandia hertsog]]i [[Henry II]] valitsusajal (1154–1189) muutus Inglismaa kuningriik [[Euroopa]] üheks võimsamaks riigiks, jäädes alla vaid [[Friedrich Barbarossa]] [[Saksa-Rooma riik|Saksa-Rooma riigile]]. Henry käes oli peaaegu pool [[Prantsusmaa]]d, Normandia ja [[Akvitaania]], mis alates [[Plantagenetite dünastia]]sse kuuluva [[Henry II]] võimulesaamisest oli noile kuulunud.
 
[[Prantsusmaa kuningas|Prantsusmaa kuninga]] [[Philippe II]] valitsusajal ([[1180]]–[[1223]]) õnnestus tal [[John Maata]] valitsusajal pärast [[Bouvinesi lahing]]u võitmist [[1214]]. aastal, kus prantslased võitsid inglasi ja Saksa-Rooma keisrit [[Otto IV (Saksa-Rooma keiser)|Otto IV]]-t, piirata Inglise kuningate valdusi Euroopa mandril.
====Ristisõjad====
{{Vaata|Ristisõjad}}, ''[[Kolmas ristisõda]]''
[[Kolmas ristisõda|Kolmandas ristisõjas]] ([[1189]]–[[1192]]), katses tagasi vallutada [[Püha Maa]]d [[Saladin]]i käest osalesid [[Inglismaa kuningas]] [[Richard I|Richard Lõvisüda]] ja [[Prantsusmaa kuningas]] [[Philippe II]], [[Saksa-Rooma riik]]gi [[Saksa-Rooma keiser|keiser]] [[Friedrich I Barbarossa]]. [[Austria hertsogkond|Austria]] [[Austria hertsog|hertsog]] [[Leopold V (Austria)|Leopold V Vooruslik]] ja Philippe lahkusid Pühalt maalt, Richard jäi Pühale maale ning sõlmis rahulepingu Saladiniga, millega Jeruusalemm jäi moslemite kontrolli alla, aga mille järgi oli lubatud kristlikel palveränduritel Püha maa külastamine.
 
Kuningas (1199–1216) [[John Maata]] poolt kinnitatud [[konstitutsiooniõigus]] [[Magna Carta]]l oli pikaajaline mõju [[riigiõigus]]e arengule, samast perioodist pärineb ka [[Inglismaa parlament|Inglismaa parlamendi]] institutsioon.
====Šotimaa vallutamine====
[[1296]]. aastal anastas Inglismaa kuningas [[Edward I]] [[Suurbritannia]] saare põhjaosas asuva [[Šotimaa]], kuid juba [[1297]]. aastal lõid šotlased [[William Wallace]]'i juhtimisel [[Stirling Bridge'i lahing]]us inglise vägesid. 1305. aastal alustasid šotlased Robert Bruce juhtimisel mässu Inglise võimu vastu Šotimaal ja [[1307]]. aastal Loudun Hillis ja [[1314]]. aastal lõid šotlased [[Bannockburni lahing]]us [[Robert Bruce]] juhtimisel inglasi, keda juhtis Inglismaa kuningas (1307–1327) [[Edward II]]. [[1316]]. aastal sai [[Iirimaa kuningas|Iirimaa kuningaks]] Robert Bruce'i vend Edward
Rooside sõja järel valitses kuningriiki pool sajandit noorem haru, [[Lancasteri dünastia|Lancasterid]], kuni see põrkus Rooside sõjas [[Yorki dünastia|Yorki haruga]]. Kolme Lancasteri kuninga järel läks kroon kolme Yorki kuninga kätte, kellest viimane, [[Richard III]], langes [[Bosworthi lahing]]us 1485.
 
Plantagenet'de ajal kujunes Inglismaal eripärane Ingliseinglise kultuur ja kunst. Seda edendasid mõned kuningad, kes olid "Inglise luule isa" [[Geoffrey Chaucer]]i patroonid. Tollane populaarseim arhitektuuristiil oli [[gooti arhitektuur]]. Igapäevaelu ja kultuuri mõjutas [[Must Surm]].
 
===Saja-aastane sõda (1337-14531337–1453)===
[[Pilt:King Edward III from NPG.jpg|pisi|[[Edward III]].]]
{{Vaata|Saja-aastane sõda}}
Aastatel [[1337]]-[[1453]] [[Prantsusmaa kuningriik‎|Prantsusmaa kuningriigi]] ja Inglismaa vahel toimunud pikaajalise sõja põhjuseks oli Inglismaa nõudmine Prantsusmaa trooni järele, mis oli tekkinud kuninglike abielude tagajäreltagajärjel. Saja-aastase sõja algataja oli kuningas [[Edward III]], kelle arvates oli pealepärast [[Kapetingid]]e pealiini (1328. aastal Prantsusmaa kuningas [[Charles IV]]) väljasuremist Prantsusmaal temal suurim õigus troonile, kuna tema ema Isabella oli Charles’iCharlesi õde, mitte aga [[Valois' dünastia]]l, mis tegelikult valitsema asus. Prantslased olid lähtunud [[Saali õigus]]est ja pannud troonile lähima meessoost sugulase, Edward taotles trooni aga [[Philippe IV]] tütrepojana. Tegelikult ei oleks tal olnud õigust Prantsusmaa troonile ka naisliini kaudu, kuna sel juhul oleks edestanud teda pärimisjärgluses [[Navarra kuningriik|Navarra]] kuninganna [[Jeanne II]], [[Louis X]] ainus tütar.
 
Sõja esimene pool oli inglastele edukas ja seda eelkõige tänu inglise amburitele, kes prantsuse rüütlid juba kaugelt kahjutuks tegid. Kuid inglased ei suutnud sõda enda kasuks ära lõpetada, hoopis prantslased hakkasid edu saavutama. [[Jeanne d'Arc]] juhtis mitmes edukas lahingus Prantsusmaa väeüksusi. [[1429]] krooniti [[Charles VII]] [[Reims]]is Prantsusmaa kuningaks.
 
1436–1441 vallutasid prantslased tagasi [[Île-de-France]]'i. 1451 vallutasid nad tagasi [[Bordeaux]], [[Cherbourg]]i ja [[Bayonne]]'i. Prantslased lõpetasid sõja 1453 [[Castilloni lahing]]uga, milles inglased kaotasid 4000 meest. Vaid [[Calais]] linn ja selle lähiümbrus jäi [[1559]]. aastani inglaste valdusessevaldusse.
 
[[Pilt:Hans Holbein d. J. 049.jpg|thumb|Inglismaa kuningas (1509–1547) [[Henry VIII]] [[1537]]. aasta paiku]]
====Reformatsioon====
{{Vaata|Reformatsioon}}, ''[[Protestantism]]'', ''[[Anglikaani kirik]]'', ''[[Westminster Abbey]]''
Inglismaa kuningas Henry VIII (1509–1547) ei pooldanud [[Martin Luther]]i õpetust, kuid pooldas reformatsiooni isiklikel põhjustel, kuna paavst keeldus lahutamast tema abielu. Inglismaal moodustatimoodustas Henry VIII pooltanglikaani Anglikaanikiriku kirik, Inglise riigikirikriigikiriku, mille peakspea oli kuningas. Kuninga ettepanekul keeldus [[Inglismaa parlament]] paavsti [[kuuria]]le makse tasumast, kirikupeaks kinnitati kuningas. Suleti kõik kloostrid, maad ja varad konfiskeeriti ja kirikuteenistus muudeti sisuliselt protestantlikuks ja ingliskeelseks.
 
===Inglise-Hispaania sõjad===
{{Vaata|Inglise-Hispaania sõda}}
Osana [[16. sajand]]i ja [[17. sajand]]il Euroopas toimunud vastasseisust protestantide ja katoliiklaste vahel pidasid katoliiklik Hispaania ja [[protestantism|protestantlik]] Inglismaa kuningriik sõdu: [[Inglise-Hispaania sõda (1585–1604)]], mille käigus hävines Inglismaa protestandist kuninganna [[Elizabeth I]] ja Hispaania [[rooma-katoliku kirik]]u pooldaja kuninga [[Felipe II]] vahelises vastasseisus Hispaania [[Võitmatu Armaada]] [[1588]]. aastal. Eelnevalt olid inglise piraadid ([[Francis Drake]] jt.) olid juba aastaid Hispaania ja [[Hispaania koloniaalimpeerium]]i vahel kurseerinud laevu rüüstanud, lisaks toetas Inglise kuninganna Elizabeth aktiivselt [[Madalmaad]]e [[Madalmaade ülestõus|ülestõusu]] Hispaania ülemvõimu vastu.
 
Järgnesid veel ka [[Inglise-Hispaania sõda (1625–1630)]], osana [[Kolmekümneaastane sõda|Kolmekümneaastaseste sõjast]] ja [[Inglise-Hispaania sõda (1654–1660)]].
===Inglise–Šoti personaalunioon===
[[1603]]. suri lastetu [[Elizabeth I]] ning Inglismaa troonile tõusis James I nime all [[Šotimaa kuningas]] [[James VI]], mis tähendas, et Inglismaa ja [[Šotimaa kuningriik|Šotimaa]] moodustasid [[personaalunioon]]i.
===Stuartite Inglismaa===
{{Vaata|Stuartid}}, ''[[James I (Inglismaa)|James I ja VI]] (1603–1625), [[Charles I (Inglismaa)|Charles I]] (1625–1649)''
===Inglise Vabariik===
{{Vaata|Inglise Vabariik}} (1649–1660).
Pärast [[Inglise kodusõda]] ja [[Inglismaa kuningas|Inglismaa kuninga]] [[Charles I]] hukkamist kuulutas [[Päraparlament]] [[19. mai]]l 1649 välja vabariigi, mille täidesaatev võim oli juba varem antud [[Inglismaa riiginõukogu]]le. Aastatel 1653–1659 valitses isiklikult ja otseselt [[lordprotektor]] [[Oliver Cromwell]] ja pärast tema surma ta poeg [[Richard Cromwell]].
 
===Inglise restauratsioon===
===Kuulus revolutsioon===
{{Vaata|Kuulus revolutsioon}}
1688. aastal toimunud revolutsioon oli parlamentlik [[riigipööre]], mille tulemusena tõugati troonilt viimane [[Stuartid|Stuartite]] soost [[Inglise kuningas|kuningas]], [[Katoliiklus|katoliiklane]] [[James II (Inglismaa)|James II]] (Šoti kuningana James VII) ning Inglise kuningakroon läks [[Holland]]i päritoluga [[Protestantlus|protestantliku]] valitsejapaari, [[William III]] (Oranje Willem) ja James II tütre [[Mary II]] kätte.
 
===Inglismaa ja Šotimaa ühendkuningriikÜhendkuningriik===
[[1707]]. aasta ''[[Act of Union]]''-iga ühendati [[Šotimaa kuningriik]] ja Inglismaa kuningriik, mis alates [[1603]]. aastast olid olnud [[personaalunioon]]is ([[Inglismaa ja Šotimaa monarhide loend#Inglismaa ja Šotimaa monarhid|Inglismaa ja Šotimaa monarhid]]: [[James I (Inglismaa)|James I]], [[Charles I]], [[Charles II]], [[James II (Inglismaa)|James II]], [[Mary II]], [[William III]], [[Anne (Suurbritannia)|Anne]] ) -, [[Suurbritannia kuningriik|Suurbritannia kuningriigiks]] (1707–1801).
 
==Vaata ka==