Erinevus lehekülje "BRCA1" redaktsioonide vahel

Lisatud 15 baiti ,  5 aasta eest
P
resümee puudub
P
P
'''BRCA1''' (inglise keeles ''Breast Cancer'' 1) on inimese [[tuumorsupressorgeen]], mida kutsutakse ka kasvajavastaste geenide jaotuse järgi niinimetatud ''caretaker''-[[Geen|geeniks]], ning millelt toodetud valgu ülesanne on parandada kahjustunud [[DNA|DNA-d]] või hävitada rakke, kui DNA-d ei saa parandada. Kui see geen ise on kahjustunud, siis DNA-d pole võimalik õigesti parandada ja see suurendab riski [[Vähk (haigus)|vähi]] tekkeks.<ref name=''WU''>WU, J., LU, L. Y. & YU, X. (2010) The role of BRCA1 in DNA damage response. Protein Cell, 1, 117-23117–23.</ref>
 
1990. aastal identifitseerisid ja kaardistasid aheldusanalüüsi abil Mary-Claire King ja tema kollegidkolleegid BRCA1 kui esimese vähitekke eelsoodumusega seotud geeni.<ref name=''Hall,1990''>HALL, J. M., LEE, M. K., NEWMAN, B., MORROW, J. E., ANDERSON, L. A., HUEY, B. & KING, M. C. (1990) Linkage of early-onset familial breast cancer to chromosome 17q21. Science, 250, 1684-91684–9.</ref> Neli aastat hiljem [[Kloonimine|kloonisid]] geeni [[Utah' Ülikool]]i teadlased koos riikliku keskkonnaterviseteaduste instituudi (inglise keeles ''NIEHS – National Institute of Environmental Health Sciences'') ja ettevõttega [[Myriad Genetics]].<ref name=''Skolnick''>Skolnick HS, Goldgar DE, Miki Y, Swenson J, Kamb A, Harshman KD, Shattuck-Eidens DM, Tavtigian SV, Wiseman RW, Futreal PA, "7Q-linked breast and ovarian cancer susceptibility gene", issued 1998-05-05, assigned to Myriad Genetics, Inc., The United States of America as represented by the Secretary of Health and Human Services, and University of Utah Research Foundation.</ref>
BRCA1 kodeerib valku, mis interakteerub teiste tuumorsupressoritega, DNA kahjustuste sensorite ja signaali edastajatega, moodustades suure valgukompleksi nimega BASC (inglise keeles ''BRCA1-Associated Genome Surveillance Complex'') ehk BRCA1 seotud [[genoom]]i järelevalve kompleks. BRCA1 valk seostub [[Ribonukleiinhape|RNA]] [[polümeraas II]]-ga ja C-terminuse abil ka histoondeatsetülaasidega.<ref>{{netiviide | URL = http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC316544/ | Pealkiri = ''BASC, a super complex of BRCA1-associated proteins involved in the recognition and repair of aberrant DNA structures'' | Autor = Wang Y, Cortez D, Yazdi P, Neff N, Elledge SJ, Qin J | Väljaanne = ncbi | Aeg = aprill 2000 | Väljaandja = ''Genes & Development'' | Kasutatud = 8.10.2013| Keel = inglise keeles }}</ref>
*C-terminuses olev [[seriin|seriini]] klaster (aminohapped 1280–1524) ning
*spiraalne domeen (aminohapped 1364–1437) koos üksteise järel olevate identsete BRCT ehk BRCA1 C-terminuse domeeni kordustega.
Need domeenid mängivad BRCA1 valgus väga tähtsat rolli, võimaldades interakteeruda teiste valkudega, osaledes DNA kahjustuse vastuse tekkel, [[rakutsükkel|rakutsükli]] kontrollpunkide aktivatsioonil ning DNA kaksikahelalise katke ehk DSB parandamises.<ref name=''Donovan''>O'DONOVAN, P. J. & LIVINGSTON, D. M. (2010) BRCA1 and BRCA2:breast/ovarian cancer susceptibility gene products and participants in DNA double-strand break repair.Carcinogenesis, 31, 961-7961–7.</ref>
 
===Tsinksõrme (RING) domeen===
 
==Mutatsioonid ja vähirisk==
Teatud variatsioonid BRCA1 geenis võivad suurendada rinnavähi tekke riski, mis on seotud päriliku rinna- ja munasarjavähi sündroomiga. BRCA1 geenis on leitud kokku üle 1500 mutatsiooni. Lisaks [[punktmutatsioonid|punktmutatsioonidele]] esineb BRCA1 geenis ka suuremaid genoomseid muutusi: nii [[deletsioonid|deletsioone]] kui [[duplikatsioonid|duplikatsioone]]. Esmakordselt tuvastati BRCA1 geeni deletsioon 17. eksonis. Need mutatsioonid on muutused ühes või mõnes DNA aluspaaris. Mutatsioone saab tuvastada [[Polümeraasi ahelreaktsioon|polümeraasi ahelreaktsiooniga(PCR-ga)]] või DNA [[sekveneerimine|sekveneerimisega]].<ref name=''Nordling''>NORDLING, M., KARLSSON, P., WAHLSTROM, J., ENGWALL, Y., WALLGREN, A. & MARTINSSON, T. (1998) A large deletion disrupts the exon 3 transcription activation domain of the BRCA2 gene in a breast/ovarian cancer family. Cancer Res, 58, 1372-51372–5.</ref>
 
Muteerunud BRCA1 geen kodeerib valgu, mis ei funktsioneeri korralikult, kuna see on ebanormaalselt lühike. Teadlased usuvad, et defektne BRCA1 geen ei suuda parandada DNA kahjustusi, mille tagajärjeks on teiste geenide mutatsioonide teke. Need mutatsioonid võivad koguneda ja lasevad rakkudel kasvada ning jaguneda kontrollimatult, mille tagajärjeks on kasvaja moodustumine. Seega viivad BRCA1 geeni mutatsioonid, mis inaktiveerivad selle toime, vähi eelsoodumuse tekkeni.<ref>{{netiviide | URL = http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/19048628 | Pealkiri = ''Novel genetic variants in microRNA genes and familial breast cancer'' | Autor = Shen J, Ambrosone CB, Zhao H | Väljaanne = ncbi | Aeg = märts 2009 | Väljaandja = ''International journal of cancer'' | Kasutatud = 8.10.2013 | Keel = inglise keeles }}</ref>
 
Umbes 80% naistel, kellel on ebanormaalne BRCA1 või BRCA2 geen, võib areneda rinnavähk enne 90. eluaastat. BRCA1 ja BRCA2 geenide mutatsioonide korral on tõenäosus elu jooksul rinnavähki haigestumiseks umbes 65–74%. BRCA1 geeni mutatsiooniga naistel on risk haigestuda munasarjavähki umbes 39–46%, aga BRCA2 mutatsiooni kandmise korral jääb risk vahemikku 12–20%.<ref>{{netiviide | URL = http://www.breastcancer.org/risk/factors/genetics | Pealkiri = ''Genetics'' | Kasutatud = 8.10.2013 | Keel = inglise keeles }}</ref>
Rinnavähiga naistel on tõenäosus kümne aasta jooksul munasarjavähki tekkeks BRCA1 mutatsiooni korral 12,7% ning BRCA2 mutatsiooni korral vastavalt 6,8%.<ref name=''Metcalfe''>METCALFE, K. A., LYNCH, H. T., GHADIRIAN, P., TUNG, N., OLIVOTTO, I. A., FOULKES, W. D., WARNER, E., OLOPADE, O., EISEN, A., WEBER, B., MCLENNAN, J., SUN, P. & NAROD, S. A. (2005) The risk of ovarian cancer after breast cancer in BRCA1 and BRCA2 carriers. Gynecol Oncol, 96, 222-6222–6.</ref>
 
BRCA1 geeni mutatsioonid suurendavad ka riski munasarja-, munajuha- ja eesnäärmevähi tekkeks. [[Patogeensus|Patogeensed]] mutatsioonid, ükskõik kus BRCA1 või BRCA2 geeni rajal, suurendavad riski [[leukeemia]] ja lümfoomi tekkeks.<ref>{{netiviide | URL = http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC1959234/ | Pealkiri = ''The BRCA1/2 pathway prevents hematologic cancers in addition to breast and ovarian cancers'' | Autor = Friedenson B | Väljaanne = ncbi | Aeg = 2007 | Väljaandja = ''BMC Cancer'' | Kasutatud = 8.10.2013 | Keel = inglise keeles }}</ref>
 
==BRCA1 ja BRCA2 geeni seos==
'''BRCA2''' (inglise keeles ''Breast Cancer'' 2) on teine rinna- ja munasarjavähi kõrge riskiga seotud geen, mis avastati 1994. aastal.<ref name=''Wooster,94''>WOOSTER, R., NEUHAUSEN, S. L., MANGION, J., QUIRK, Y., FORD, D., COLLINS, N., NGUYEN, K., SEAL, S., TRAN, T., AVERILL, D. & ET AL. (1994) Localization of a breast cancer susceptibility gene, BRCA2, to chromosome 13q12-13. Science, 265, 2088-902088–90.</ref> BRCA1 ja BRCA2 geenide valgud pole omavahel homoloogsed ja ei sarnane ka teiste teadaolevate valkudega. Nimetatud geenid ekspresseeruvad paljudes kudedes, sealhulgas näiteks rinna- ja munasarjakudedes, munandites ja [[tüümus]]es.<ref name=''Wooster,95''>WOOSTER, R., BIGNELL, G., LANCASTER, J., SWIFT, S., SEAL, S., MANGION, J., COLLINS, N., GREGORY, S., GUMBS, C. & MICKLEM, G. (1995) Identification of the breast cancer susceptibility gene BRCA2. Nature, 378, 789-92789–92.</ref>
 
Tuumorsupressorgeenid BRCA1 ja BRCA2 on väga tähtsad genoomi stabiilsuse säilitamisel, osaledes paljudes rakulistes protsessides ning kontrollides rakkude kasvu. BRCA1 ja BRCA2 funktsiooni kahjustavad mutatsioonid on siiani teadaolevalt kõige olulisemad perekondliku rinna- ja munasarjavähi riskifaktorid. Võrreldes sporaadiliste vähijuhtudega, haigestutakse nende geenide mutatsioonide korral nooremas eas, sageli mõlemapoolselt ning neis perekondades esineb ka meeste rinnavähki.
75 777

muudatust