Trühvel: erinevus redaktsioonide vahel

==Tüübid==

===Valge trühvel===

 

Valge tühvel (''[[Tuber magnatum]]'') on pärit [[Itaalia]] põhjaosast [[Langhe]]' piirkonnast, mis asub [[Piemont]]e regioonis [[Alba (Itaalia)|Alba]] linna lähedal. [[Itaalia]]s leiab valget trühvlit veel [[Molise]]'i regioonist [[Lõuna-Itaalia]]s ning [[San Miniato mäed|San Miniato mägedest]] [[Toscana]]s. Samuti on tuvastatud valge trühvli olemasolu [[Horvaatia]]s, [[Istria poolsaar]]el asuvast [[Motovun]]i metsast [[Mirna jõgi|Mirna jõe]] kaldal.<ref>[http://gastro.croatia.hr/Gastronomija/Regije/Jelo.aspx?idRegion=6&idMeal=45 ''Croatian National Tourist Board'']</ref>

 

===Must trühvel===

 

Must tühvel või must [[Périgord]]i trühvel (''T. melanosporum'') on saanud nime [[Prantsusmaa]]l asuva [[Périgord]]i regiooni järgi. Must trühvel kasvab peamiselt [[tamm]]e ja [[sarapuu]]de juurtel. Liigi viljakehasid leiab pinnasest hilissügisel ja talvel. Nende diameeter võib ulatuda kuni 7 sentimeetrini ja kaal 100 grammini.<ref name="Carluccio03"/>

Ligikaudu 80% [[Prantsusmaa]] saagist tuleb riigi kaguosast: [[Provence]]'i regioonist ([[Vaucluse]]' ja [[Alpes-de-Haute-Provence]]'i allüksus), [[Dauphiné]]'st ([[Drôme]]' allüksus) ja [[Languedoc]]'st ([[Gard]]i allüksus). 20% saagist tuleb [[Edela-Prantsusmaa]]lt: [[Quercy]]' ([[Loti departemang|Lot]]i allüksus) ja [[Périgord]]i regioonist.

[[Prantsusmaa]] suurim tühvliturg (arvatavasti ka maailma suurim) asub [[Richerenches]]' [[vald|vallas]], [[Vaucluse]]'is. [[Edela-Prantsusmaa]] suurim trühvliturg aga [[Lalbenque]]'i vallas, [[Quercy]]' regioonis. Nende kahe turu jaoks on kõige kiirem kuu jaanuar, kuna sellel perioodil eritavad mustad trühvlid kõige enam liigiomast lõhna. 2009. aasta detsembrist alates on musti trühvleid turul müüdud 1000-eurose kilohinnaga.<ref>Jean-Michel Fabre:[http://www.ladepeche.fr/article/2009/12/23/742355-Lalbenque-1-000-le-kg-la-truffe-de-Noel-au-prix-du-diamant.html "Lalbenque. 1 000 € le kg: la truffe de Noël au prix du diamant"], Ladepeche.fr, 23. detsember 2009</ref> [[Périgord]]'i musta trühvli genoomisekveneering avaldati märtsis 2010.<ref>[http://www.nature.com/nature/journal/v464/n7291/full/nature08867.html "Périgord black truffle genome uncovers evolutionary origins and mechanisms of symbiosis"] Nature 464, 15. aprill 2010</ref>

 

===Teised liigid===

 

Kaks vähem kasutatud trühvliliiki on must trühvel (''[[Tuber macrosporum]]'') ja Scorzone'i trühvel (''[[Tuber aestivum]]''). [[Ameerika Ühendriigid|USA]] looderannikul kultiveeritakse mitmeid trühvliliike nii liigi säilimise seisukohast kui ka kaubanduslikel eesmärkidel. Tähelepanuväärsema osa moodustavad oregoni valged trühvlid (''[[Tuber oregonense]]'') ja ''[[Tuber gibbosum]]''.

 

==Kultiveerimine==

 

[[Jean-Anthelme Brillat-Savarin]] ([[1825]]) märkis iseloomuliku skeptitsismiga:

 

==Otsimine==

 

Vabas looduses otsitakse trühvleid spetsiaalselt treenitud [[siga]]de (trühvlisigade) või [[koer]]te abil. Praegu on ainsaks tunnustatud tõuks [[romagna veekoer]], kuigi praktiliselt on võimalik selleks otstarbeks treenida igat [[tõug]]u.<ref>Krista Simmons (28. august 2009): "On the hunt for truffles in Western Australia", Los Angeles Times, 31. august 2009. "Traditionally, truffle hunters — the Aussies call them "punters" — have used pigs to track their prey. More recently, punters have started using dogs, which, unlike pigs, will settle for a biscuit instead of chowing down on the truffle."</ref>

 

==Kulinaaria==

 

Tänu oma kõrgele hinnale ja pikantsele maitsele kasutatakse trühvleid kokkuhoidlikult. Kaubanduses võib neid leida värske ja rikkumata toote kujul või säilitatuna enamasti kerges soolvees.