Trühvel: erinevus redaktsioonide vahel

'''Trühvliteks''' nimetatakse seeni, mille viljakehad arenevad maa sees. Üldlevinult kutsutakse trühvliteks kõiki neid seeni, mille ümarad [[viljakeha]]d moodustuvad kas osaliselt või täielikult maa sees.<ref name="Leho Tedersoo, Triin Naadel">Leho Tedersoo, Triin Naadel: [http://www.eestiloodus.ee/index.php?artikkel=3656 "Trühvleid kasvab ka Eestis"] Eesti Loodus, jaanuar 2011</ref> Viljakehi moodustatakse aastaringselt, olenevalt [[liik (bioloogia)|liigist]], ning neid leiab [[orgaanika]]rikkast [[kõdu]]kihist või pinnasest kuni 30 cm sügavuselt.<ref>Helen Arusoo: [http://www.loodusajakiri.ee/loodusesober/artikkel414_397.html "Trühvlid – Vahemere maius"] Loodusesõber, juuni 2003</ref> Peaaegu kõik trühvlid kuuluvad [[kottseened|kottseente]] [[hõimkond]]a, kuna nende [[eos]]ed tekivad [[eoskott]]ides ehk [[askus]]tes. [[Spoor]]id levitatakse [[fungivoorne|fungivoorsete]] loomade vahendusel. Selleks on trühvlitel hästi arenenud reproduktiivsed ehituslikud struktuurid, mis eritavad spetsiifilist [[lõhn]]a, mis meelitab loomi neid tuvastama ja tarbima.

Enamik trühvlitest on [[ektomükroriisne|ektomükoriissed]], sest nad koloniseerivad [[lehtpuu]]de [[juur]]i, moodustades [[ekstratselluraane|ekstratsellulaarseid]] interaktsioone ja kutsudes sellega esile [[sümbioos|sümbiontse]] koosluse tekkimise seene ja [[taimed|taime]] vahel. [[Mükoriisa]] kujuneb trühvlitel vaid teatud puuliikidega. Põhiliselt on nendeks [[tamm (perekond)|tamm]]eliigid: näiteks ''[[Quercus rotundifolia]]'' Lam. ja [[harilik tamm]], kuid [[seenjuur]] võib samuti moodustuda pöögiliikide (''[[Fagus]]''), papli (''[[Populus]]''), hariliku haava (''[[Populus tremula]]''), kase (''[[Betula]]''), harilik sarapuu (''[[Corylus avellana]]'') ja hariliku männiga (''[[Pinus sylvestris]]'').<ref>{{cite web |url=http://www.truffle-uk.co.uk/home_uk_summer_truffle.php |title= finds' registered at Royal Botannical Gardens, Kew |accessdate= 17. mai 2008 |publisher=Truffle UK Ltd }}</ref><ref>

Valge tühvel (''[[Tuber magnatum]]'') on pärit [[Itaalia]] põhjaosast [[Langhe]]' piirkonnast, mis asub [[Piemont]]e regioonis [[Alba (Itaalia)|Alba]] linna lähedal. [[Itaalia]]s leiab valget trühvlit veel [[Molise]]'i regioonist [[Lõuna-Itaalia]]s ning [[San Miniato mäed|San Miniato mägedest]] [[Toscana]]s. Samuti on tuvastatud valge trühvli olemasolu [[Horvaatia]]s, [[Istria poolsaar]]el asuvast [[Motovun]]i metsast [[Mirna jõgi|Mirna jõe]] kaldal.<ref>[http://gastro.croatia.hr/Gastronomija/Regije/Jelo.aspx?idRegion=6&idMeal=45 ''Croatian National Tourist Board'']</ref>

Tamme (''[[Quercus]]''), hariliku sarapuu (''[[Corylus avellana]]''), hariliku haava (''[[Populus tremula]]''), papli (''[[Populus]]'') ja pöögi (''[[Fagus]]'') juurtel moodustuvad valge trühvli viljakehad võivad kasvada kuni 12 cm-ni diameetrilt ning võivad kaaluda kuni 500 g, kuigi tavaliselt on leitavad viljakehad palju väiksemate mõõtmetega. Viljaliha on kreemika kuni pruunikas valge tooniga.<ref name = "Carluccio03">{{cite book | author = Carluccio A | year = 2003 | title = The Complete Mushroom Book | publisher = Quadrille | isbn = 1-84400-040-0 | authorlink = Antonio Carluccio}}</ref> Itaalia valge trühvel on kõrgelt hinnatud ning on kõige suurema turuväärtusega. 2001. aastal oli ''T. magnatum'''i trühvlite kilohind 2000 kuni 4500 USD. Üks maailma suurimatest leitud trühvlitest kaalus 1,31 kilogrammi ning on kantud [[Guinnessi rekordite raamat]]usse. Selle leidis [[Giancarlo Zigante]] ja tema koer [[Horvaatia]]st, [[Buje linn]]a lähedalt.<ref>[http://www.guinnessworldrecords.com/records-11000/largest-truffle/ ''GuinessGuinness World Records''] "''Largest Truffle''"</ref>

Rekordiliselt on ühe trühvli eest makstud 330 000 USD. 2007. aasta detsembris ostis [[Macau kasiino]] omanik [[Stanly Ho]] selle hiiglasliku summa eest 1,5-kilogrammise trühvli, mille oli avastanud [[Luciano Savini]] ja tema koer. See leiti [[Pisa]] lähedalt ning müüdi oksionil, mis peeti samaaegselt nii [[Macau]]'s, [[Hong Kong]]is ja [[Firenze]]s.<ref>{{cite news | date=2. detsember 2007 | url=http://news.bbc.co.uk/1/hi/world/europe/7123414.stm | title=Giant truffle sets record price | publisher=[[BBC News]] | accessdate=2. detsember 2007}}</ref> 2007. aasta novembris maksis Ho järjekordse summa: 330 000 USD kahe valge trühvli eest, millest üks kaalus ligikaudu kilogrammi.

Must tühvel või must [[Périgord]]i trühvel (''T. melanosporum'') on saanud nime [[Prantsusmaa]]l asuva [[Périgord]]i regiooni järgi. Must trühvel kasvab peamiselt [[tamm]]e ja [[sarapuu]]de juurtel. Liigi viljakehasid leiab pinnasest hilissügisel ja talvel. Nende diameeter võib ulatuda kuni 7 sentimeetrini ja kaal 100 grammini.<ref name="Carluccio03"/>

[[Hiina]] trühvel (''[[Tuber sinensis]]'', mõnikord nimetatud ka ''[[Tuber indicum]]'' 'iks) on must talvetrühvel, mis pärineb [[Hiina]]st. Tänu nende rikkalikule kasvule eksporditakse hiina trühvleid läände, olles ''[[Tuber melanosporum]]'' 'i halvema kvaliteediga asendajad. Mõned trühvlieksportijad või [[delikatessipood|delikatessipoed]] müüvad odavamaid hiina trühvleid, mistõttu väheneb huvi mustade trühvlite vastu. Samuti turustatakse hiina trühvleid ka tegelikust hinnast palju kõrgema hinnaga, ''[[Tuber melanosporum]]'' 'ina.<ref>"Truffle scams" in [http://www.thenibble.com/reviews/main/vegetables/truffle-glossary.asp#scams Truffles: An Overview and Glossary]. Retrieved 22. märts 2008.</ref> Teine liik hiina trühvleid kannab nime ''[[Tuber himalayensis]]'', mis on ''[[Tuber melanosporum]]'' 'iga nii sarnane, et nende kahe eristamiseks on vaja kasutada [[mikroskoop]]i. ''[[Tuber himalayensis]]'' kasvab [[Himaalaja]] regioonis väga vähesel määral, kuna piirkond asub merepinnast liiga kõrgel. Seda trühvliliiki kohtab maailma turgudel palju harvemini kui ''[[Tuber sinensis]]'' 't. Kolmandat hiina trühvliliiki tuntakse kui hiina valget suvetrühvlit, millel pole veel teaduskeelset nime.

Pekani-hikkoripuu trühvel (''[[Tuber lyonii]]''<ref>{{cite journal|author=Fred K. Butters|title=A Minnesota Species of Tuber|journal=Botanical Gazette|volume=35|issue=6|pages=427–431|url=http://www.jstor.org/stable/2556357}}</ref>, sünonüümiga ''texense''<ref>{{cite journal|author=J.M. Trappe, A.M. Jumpponen and E. Cázares|title=NATS truffle and truffle-like fungi 5: ''Tuber lyonii'' (=''T. texense''), with a key to the spiny-spored ''Tuber'' species groups|journal=Mycotaxon|volume=60|year=1996|pages=365–372|url=http://www.cybertruffle.org.uk/cyberliber/59575/0060/0365.htm}}</ref>) on leitav USA lõunaosariikides. Trühvliliik moodustab [[mükoriisa]]t pekani-hikkoripuu (''[[Carya illinoinensis]]'') juuretega. Kokad, kes on selle tühvliga eksperimenteerinud, nõustuvad, et [[pekani-hikkoripuu]] trühvel on väärtuslik ja sellest trühvlist saab hea toiduaine.<ref>{{cite web|url=http://www.caes.uga.edu/commodities/fruits/pecantruffles/index.html|author=Tim Brenneman|title=Pecan Truffles|accessdate=3. juuni 2010}}</ref> Üks nael trühvli viljakehasid maksab 100 dollarit ja neid kasutatakse mõnedes gurmeerestoranides.

[[Klassikaline ajajärk|Klassikalisel perioodil]] saadi [[Itaalia]]st kolme liiki trühvleid: ''[[Tuber melanosporum]]'' 'it, ''[[Tuber magnificanus]]'' 't ja ''[[Tuber magnatum]]'' 'it. Seevastu [[Rooma]]s kasutati vaid trühvlitega sarnanevaid ''[[Terfezia bouderi]]'' ' viljakehi, mis pärinesid [[Lesbos]]elt, [[Kartaago]]st ja eelkõige [[Liibüa]]st, mille [[kliima]] oli siis palju kuivem kui tänapäeval.<ref name="Ramsbottom53"/> ''[[Terfezia bouderi]]'' ' viljaliha on hele ja õrnroosa varjundiga. Erinevalt trühvlitest ei oma ''[[Terfezia bouderi]]'' ' viljakehad maitset. [[Roomlased]] kasutasid kõrbe trühvlit maitse edasikandjana, kuna viljalihasse imenduvad seda ümbritsevad maitsed.

[[1847]]. aastal [[Carpentras]]t (Vaucluse'is) pärit [[Auguste Rousseau]] istutas 7 [[hektar]]it tammesid (jällegi nende tammede tõrudest, mille juures kasvasid trühvlid). Aastate pärast oli tammede lähedalt pinnasest võimalik saada märkimisväärselt suuri viljakehade koguseid. [[1855]]. aastal sai [[Rousseau]] [[Pariis]]is toimunud [[Maailmanäitus]]el selle eest auhinna.