Valentssidemete teooria: erinevus redaktsioonide vahel

Selle teooria järgi moodustub aatomite vahel kovalentne side nende täitumata valentsorbitaalide kattumisel. Kattumise korral elektronid paarduvad (elektronid saavad vastasmärgililisevastasmärgilise [[spinn|spinni]]: üles-alla) ja orbitaalide kattumise alas [[interferents|interfereeruvad]] lainefunktsioonid konstruktiivselt. Teisisõnu kasvab orbitaalile vastava [[lainefunktsioon]]i [[amplituud]] ja seega tõuseb ka elektroni leidumise tõenäosus orbitaalide kattumisalas. See omakorda on kooskõlas Lewise teooriaga keemilisest sidemest (sideme moodustavad kaks elektroni). <ref name="brit"> {{netiviide | URL = http://www.britannica.com/EBchecked/topic/684121/chemical-bonding/43418/Valence-bond-theory?anchor=ref478534 |Pealkiri = Chemical bonding| Väljaanne = Encyclopedia Britannica| Kasutatud = 18.10.2013| Keel = inglise}}</ref>

Kui kahe lämmastiku aatomi z-telje sihilised orbitaalid kattuvad, siis nende elektronid saavad paarduda ja moodustada σ-sideme. 2''p''_x-orbitaalid asetsevad nüüd otsapidi kattumise jaoks ebasoodsalt, kuid külgepidi kattumine on igati võimalik. Niisiis kattuvad 2''p''_x-orbitaalid küljeti. Tekkivat elektronjaotust nimetatakse pii-sidemeks (π-side). Sigma-sidemega sarnaselt aitab π-side hoida aatomeid koos, aga kuna maksimaalse elektrontiheduse piirkond π-sideme korral ei asu tuumadevahelisel sirgel, vaid sellest ülal ja allpool, siis pole π-side nii tugev tuumade kooshoidja kui σ-side. Sarnaselt 2''p''_x-ga saavad 2''p''_y-orbitaalid kattuda, elektonidelektronid paarduda ning tulemuseks on teine π-side. Kokkuvõttes ühendab lämmastiku aatomeid N₂-molekulis üks σ-side ja kaks π-sidet. See vastab hästi Lewise struktuurvalemile :N≡N:.