Ava peamenüü

Muudatused

P
Valikulised grammatikaparandused.
{{keeletoimeta}}
'''Kliimamuutus''' (inglise ''climate change'') on pika aja jooksul ilmnev muutus ilmastikuolude statistilistes näitajates. [[Kliima|Klimaatiliste]] näitajate
muutus võib hõlmata ajalist perioodi aastakümnetest miljonite aastateni. See võib olla muutus keskmistes ilmastikutingimustes või muutus ilmastikunähtuste jaotuse suhtes keskmiselt. Kliimamuutus võib piirduda konkreetse piirkonnaga või hõlmata kogu Maad (globaalne kliimamuutus). Tänapäeval uuritakse kliimamuutusi ka osadel päikesesüsteemi planeetidel.
 
 
==Sissejuhatus==
Kliimamuutuse all peetakse tavaliselt silmas [[Statistika|statistiliste]] keskmiste muutumist, mis aga ei pruugi nii olla. Oletame, et meil keskmine sademetehulk ei ole muutunud, küll on aga muutunud sademete jaotus aasta sees - varasema ühtlase sademetejaotuse asemel on nüüd näiteks talved [[vihm]]asemad, kuid suved [[Põud|põuasemad]]. Kahtlemata on see kliimamuutus, kuigi keskmine ei ole muutunud.
 
Kliimamuutusest rääkides peame alati silmas pidama ajavahemikku, millest me räägime. Tihti käsitletakse kolmekümne aasta pikkuse ajavahemiku kestel toimunud muutusi kliimamuutusena, ehkki täpsem oleks öelda, et tegemist on kliimakõikumisega. Nii lühikese ajavahemiku põhjal on raske öelda, kas tegemist on lühiajalise ostsillatsiooniga või osaga pikemaajalisest muutusest.
 
Tänapäeval peetakse kliima muutumise peamiseks põhjuseks inimtegevust. Kuid tarvis on ka teada, et [[Maa (planeet)|Maa]] kliima on läbi [[Geoloogiline aeg|geoloogilise aja]] olnud pidevas muutumises ja seda ilma mingi inimmõjuta. Pole kahtlust, et inimene on tänapäeval muutunud oluliseks nn. geoloogiliseks teguriks, kuid peame õppima eristama looduslikke muutusi inimese tekitatuist.
 
Lihtsale küsimusele, kas kliima soojeneb, ei ole lihtsat vastust. Kui me vaatame viimast 150 aastat, mil on toimunud instrumentaalsed vaatlused, võime tõesti öelda, et enamikus maailma meteoroloogilistes jaamades näitavad temperatuurigraafikud tõusutrendi. Samas on see nii peamiselt põhjapoolkera [[troposfäär]]i alumistes kihtides. Lõunapoolkeral ning [[stratosfäär]]is statistiliselt usaldusväärne trend puudub või on tegemist hoopis jahenemisega.
 
Enamasti arvatakse, et praegune kliima on normaalne ja muutused on halvad. Tegelikult on praegune kliima tervet Maa ajalugu arvestades väga ebaharilik. Suuremal osal Maa ajaloost on kliima olnud praegusest tunduvalt soojem. Küsimusele, kas tulevikus on taas oodata [[jääaeg]]a, võib väikese liialdusega vastata, et ei, ta juba ongi kohal. Jääaja asemel oleks siinkohal õigem kasutada terminit [[külmhooneperiood]]. Külmhooneperiood ja jääaeg pole stabiilselt külmad ajajärgud, vaid selle sees vahelduvad erineva pikkusega soojemad perioodid külmematega. Viimane soojenemislaine on kestnud juba ligikaudu 20 000 aastat, mis on aga lühike ajavahemik võrrelduna miljonite aastatega, mil Maa kliima üldjoontes on jahenenud.
Samas on teadusmaailma konsensuslikuks arvamuseks siiski see, et kuigi planeedi kliima on ajaloo jooksul muutunud ka enne, peetakse praegust temparatuuri tõusu globaalseks fenomeniks, mida ei saa seletada samade looduslike põhjustega nagu eelmistel soojaperioodidel. Suurem osa teadlastest on arvamusel, et temperatuuri tõusu üheks põhjustajaks on inimtegevus (mille käigus toodetakse nt. CO2CO<sub>2</sub>, metaani ja vääveloksiidi) ja et tänapäeva valikud määravad homse ilmastiku.
 
 
== Kliimamuutuste liigid ==
Kõige ennustatavamad kliimamuutused on seotud [[kliimatsüklid | kliimatsüklitega]]. Ööpäevased ja aastased lühikliimamuutused kuuluvad meteoroloogiliste ilmastikumuutuste alla. Kõige ohtlikumateks on inimkonnale ja kogu elule Maal osutunud [[kliimakatastroof]]id.
 
== Tõendid kliimamuutuste kohta ==
 
=== Päikesesüsteemi planeedid ja Kuu ===
Maa ja selle kliima on oma rütmikas tekkinud ja muutunud koos päikesesüsteemi tekke, kujunemise ja arenguga. Peamine osa selles on olnud Päikesel. Esmalt sõltub Päikeselt saadav energia hulk ja selle tsüklika Maa orbiidi erinevatest parameetritest. Teisalt on Päikese aktiivsuse dünaamika mõjutatud raskemate ja lähimate planeetide gravitatsioonilistest ja magnetilistest valdavalt tsüklilistest mõjudest. Viimase 150 aasta järjepidev ilmastiku jälgimine on võimaldanud tuvastada selles peegelduvat Päikesele enam mõjuvate planeetide ühisrütmika ilminguid. Suur osa Maa kliimas on Kuul ja selle orbiidi kuju muutustega seotud erinevate pikkustega mõjudel. Selle nodaalsed mõjud atmosfäärile ja ookeanidele põhjustavad ka silmaga nähtavaid ja folklooris peegelduvaid ilminguid. Samas on tal oluline osa atmosfääri ja veeringluse kujundamisel. Tuulte ja veeringluse osa ilmneb ka Maa temperatuuri stabiilsena hoida aitavates pilvedes. Päikese, planeetide ja Kuu mõjudest oletatavalt põhjustatud kliimamuutused on valdavalt tsüklilised ja paljud neist on tuvastatud [[kliimatsüklid | kliimatsüklitena]].
 
Scafetta, N. And West, B.J., „Interpretations of climate-change data,” Physics Today, November 2009.
 
National Oceanic and Atmospheric Administration (NOAA), “Astronautical
 
===Kasvuhoonegaasid ja aerosoolid===
[[Kasvuhooneefekt]] on väga oluline Maa kliimat mõjutav tegur. Praegu on Maa atmosfääri globaalne keskmine temperatuur maapinna lähedal umbes 15 °C, ilma kasvuhooneefektita oleks see aga ligikaudu -17–17 °C. Seega oleme oma olemasolu eest tänu võlgu ka kasvuhooneefektile, millest [[ajakirjandus]]es kirjutatakse üksnes negatiivselt. Tähtsaim [[Infrapunane kiirgus|infrapunast kiirgust]] neelav [[gaas]] on [[veeaur]], kuid lisaks talle omavad märkimisväärset mõju ka [[süsinikdioksiid]], [[metaan]], [[lämmastikoksiid]]id, [[freoon]]id jt.
 
Atmosfääri [[aerosool]]ide mõju kliimale on väga vastuoluline. Aerosoolid satuvad atmosfääri peamiselt [[vulkaan]]ipursete, kõrbetormide ja inimtegevuse tulemusel. Neil võib olla nii kliimat jahutav kui ka soojendav mõju. Suurenenud aerosoolide kontsentratsioonist tulenev atmosfääri läbipaistvuse vähenemine peaks viima jahenemisele. See on nn. [[tuumatalv]]e efekt. Samas on teada, et pilvkate takistab maapinna jahtumist öösel ning sama efekt peaks olema ka aerosoolidel. Aerosoolid on atmosfääris [[Kondensatsioonituum|kondensatsioonituumadeks]], millele kondenseerub veeaur ja nii tekkivad vihmapiisad. Seega peaks suurenenud aerosoolide kontsentratsioon tooma kaasa pilvisuse kasvu.
 
Climate change as an ecosystem architect: implikations to rare plant ecology, conservation, and restoration.
Constance I. Millar [[http://www.google.com/url?sa=t&source=web&cd=1&ved=0CB0QFjAA&url=http%3A%2F%2Fwww.fs.fed.us%2Fpsw%2Fpublications%2Fmillar%2Fpsw_2003_millar003.pdf&ei=l2HgTIqxKc_usgbvoKj5Cw&usg=AFQjCNHzsheQbcoU8xRmdqH2Jy21CGGqRw&sig2=hC2Todx5DRrc0nro3mgKqg ]]
 
=== Kliimamuutuste osa inimkonna ajaloos ===
Anil K. Gupta on pakkunud välja oletuse, et taimede ja loomade kodustamine ja järgnev agraarkultuuride algus oli seotud selleks kohase kliimaga holotseeni alguses. (Anil K. Gupta Origin of agriculture and domestication of plants and animals linked to early Holocene climate amelioration CURRENT SCIENCE, VOL. 87, NO. 1, 10 JULY 2004 54-59) [[http://www.ias.ac.in/currsci/jul102004/54.pdf]]
On oletatud, et suurte ja järskude kliimamuutustega võib siduda rahvaste suuri [[migratsioonilaine]]id, agraarsete tsivilisatsioonide kokkuvarisemisi ([[kollaps]]id) ja kriise, ning uute tsivilisatsioonide sündideni viinud sündmusi. [[Argraarsed tsivilisatsioonid]], mis olid seotud kindlatele põllumajandustele vastavate kohtadega ja neile vastavate eluviisidega olid kliimamuutuste suhtes haavatavamad kui liikuva eluviisiga karjakasvatajad rändrahvad, kes said kliima muutudes kergemini oma senist areaali muuta. Eriti ohtlikuks on osutunud suured kliimamuutused juba vanadele tsivilisatsioonidele, milledesmilles neid algselt sisemiselt kokkkusidunudkokku sidunud solidaarsus ja lojaalsus olid asendumas individualismi, killustatumisekillustatuse ja kodusõdadega. Uusaja sündi on seostatud hiliskeskaegse ja 17. sajandi kriisiga, mida võis tingida väike jääaeg ja selle kõige külmemaks ajaks olnud [[Maunderi miinimum]]. Viimased kolm [[Bondi sündmus]]t võivad olla tinginud Kaug-Idast alanud invasioonid (põhjarahvaste kallaletungid Hiinale, türgi rahvaste ja mongolite invasioonid).
 
=== Kliimamuutuste osa epideemiate tekkes ja levikus ===
 
== Praeguse kliimamuutuse osa keskkonnapoliitikas ==
Kliimamuutus mõjutab iga inimest. [[Valitsustevaheline Kliimamuutuste Nõukogu]] (IPCC) on koostanud stsenaariumi, mis ennustab erinevaid mõjusid juhul, kui kasvuhoonegaase ei vähendata: meretase võib tõusta kuni 50cm, joogivee saadavus väheneb, aastaaegade vaheline sadude tsükkel võib häiruda, ekstreemsete ilmastikuolude sagedus tõuseb. Kõik need tegurid võivad mõjutada negatiivselt inimeste tervist ja heaolu. Kliimamuutus mõjutab kõige rohkem vaesuses elavate inimeste elusid. Aastatel 1990 - 19981990–1998 juhtus 94% maailma 568 suuremast loodusõnnetusest ja rohkem kui 97% kõikidest loodusõnnetustega seotud surmajuhtumitest just arengumaades.
 
==Vaata ka==
*[[Kalju Eerme]]. [http://www.loodusajakiri.ee/horisont/artikkel71_68.html Elame kliimamuutuste vaherahu ajas]. – ''[[Horisont (ajakiri)|Horisont]]'', [[2003]], nr 3
*[[Siim Veski]]. [http://www.gi.ee/~veski/11180.pdf Soojenev kliima võib põhjustada kliimajahenemist]. – ''[[Eesti Loodus]]'', jaanuar [[2005]]
* Joseph L.Bast. Seven Theories of Climate Change. The Heartland Institute 2010 [[www.heartland.org/books/PDFs/SevenTheories.pdf]]
* Abate, T. Climate and the collapse of civilization. BioScience 44(8):516-9 1994.
 
==Välislingid==