Redaktsioon: 11. mai 2014, kell 12:32 redigeeri NOSSER (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 90 102 muudatust →‎Vaata ka ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 14. september 2014, kell 14:39 redigeeri eemalda NOSSER (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 90 102 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
22. rida: '''Liivimaa Evangeeliumi Luteriusu Konsistoorium''' oli [[Liivimaa]] evangeelse kiriku kõrgem kirikuvalitsemisasutus aastatel [[1633]]–[[1919]]. {{Sisukord paremale}} ==Liivimaa Evangeeliumi Luteriusu Konsistoorium== Luteriusu evangeeliumi kiriku valitsusorgan moodustati [[Rootsi kuningriik\|Rootsi kuningriigi]] [[Idamereprovintsid\|Idamereprovintsis]] [[Liivimaa provints]]is [[18. märts]]il [[1633]]. aastal Liivi- ja [[Ingerimaa]] ning [[Karjala lään]]i [[kindralkuberner]]i [[Johan Skytte]] poolt välja antud Liivimaa konsistoriaal- ja kiriku[[visitatsioon]]ikorralduse alusel. Enne seda tegutses Liivimaal Gustav II Adolf poolt 1622. aastal Liivimaa superintendendiks nimetatud Riia ülempastor [[Hermann Samson]]. Konsistooriumi ülesandeks oli Liivimaa kiriku- ja usuelu korraldamine, kirikute ehitamise ja nende regulaarsete sissetulekute tagamine, vaimulike ja kooliõpetajate ametiülesannete täitmise ja elukommete järele valvamine, abielurikkumiste, koguduste ja vaimulike omavaheliste lahkhelide ja tüliküsimuste lahendamine. ==Liivimaa Provintsiaalkonsistoorium== 1832. aastal kinnitati "Venemaa evangeelse luterliku kiriku seadus", millega loodi Venemaa evangeelne luterlik kirik, kõik varasemad luterlikku kirikukorraldust reguleerinud seadused ja korraldused kuulutati kehtetuks. Kõik [[Venemaa keisririik\|Venemaa keisririigis]] asunud luterlikud kirikud jagunesid kaheksaks konsistoriaalseks ringkonnaks, mida valitses [[Venemaa Evangeeliumi Luteriusu Kiriku Peakonsistoorium]] (Evangeeliumi Luteriusu Üldkonsistoorium) ja järelevalvet teostas [[Venemaa Keisririigi Siseministeerium]]. 30. november 1833. aastal nimetati Liivimaa ülemkonsistoorium Valitseva Senati seadlusega ümber '''Liivimaa ~~provintsiaalkonsistooriumiks~~Provintsiaalkonsistoorium'''iks ning ~~konsistooriumi~~[[konsistoorium]]i ülesandeks oli ringkonna kirikute juhtimine ja vaimulik kohus, pastorite ametisse määramine ja nende tegevuse kontrollimine, usuõpetuse õpetamise kontrollimine koolides, perekondlike küsimuste, lahutuste ja kiriklikku sekkumist nõudvate üleastumiste läbivaatamine. 1890. aastal liideti [[VELK Liivimaa konsistooriumipiirkond\|Liivimaa konsistooriumipiirkonna]] Liivimaa konsistooriumiga Tallinna, Eestimaa ja Saaremaa konsistoorium. 1917. aastal pärast [[Liivimaa kubermang]]u Lõuna-Eesti alade liitmist ühisesse [[Eestimaa kubermang]]u 30. märtsil 1917. aastal, ühendati 18. veebruaril 1918 Liivimaa Eesti ala ka kiriklikult Eestimaaga ja Eesti Ajutise Valitsuse määruse põhjal allutati Eestimaa konsistooriumile kõik luteriusu kogudused Eestis. 40. rida ⟶ 43. rida: Pärast Eesti- ja Liivimaa vallutamist [[Põhjasõda\|Põhjasõja]] käigus 1710. aastal [[Vene tsaaririik\|Vene tsaaririigi]] poolt taastati 1710.aastal andis [[Vene tsaar]]i täievolilise esindaja Liivimaal Gerhard Johann von Löwenwolde poolt 1634. aasta Liivimaa ülemkonsistoorium segakonsistooriumina. Ülemkonsistooriumi juhtis maanõunikust direktor, liikmete hulka kuulusid ülemsuperintendent, kaks ilmalikku ja kaks vaimulikku kaasistujat (assessorit). Direktori valis rüütelkond, teised liikmed kinnitas ametisse kindralkuberner konsistooriumi ettepanekul. Ülemsuperintendendi nimetas ametisse kindralkuberner Liivimaa rüütelkonna esildisel. 1832. aasta "Venemaa evangeelse luterliku kiriku seaduse" alusel oli Liivimaa ja ka teiste ringkonna eesotsas oli (~~provintsiaal~~[[provints]]iaal)konsistoorium, mida finantseeriti [[riigieelarve]]st. ~~Konsistooriumi~~Liivimaa provintsiaalkonsistooriumi presidendiks oli ilmalik isik ja asepresidendiks vaimulikust ülemsuperintendent, liikmeiks kaks ilmalikku ja kaks vaimulikku kaasistujat. Konsistooriumi liikme amet oli eluaegne. Provintsiaalkonsistooriumid allusid järelvalve korras [[Venemaa Keisririigi Siseministeerium]] ja [[Peterburi]]s asuvale [[Venemaa Evangeeliumi Luteriusu Kiriku Peakonsistoorium\|üldkonsistooriumile]]. Provintsiaalkonsistooriumi asepresidendi kohal oli juhtivvaimulik, keda [[VELK Saaremaa konsistooriumiringkond\|Saaremaa]], [[VELK Tallinna konsistooriumiringkond\|Tallinna]] ja [[VELK Riia konsistooriumiringkond\|Riia]] ringkonnas nimetati [[superintendent\|superintendendiks]]. ===Liivimaa superintendent=== 85. rida ⟶ 88. rida: [[1686]]. aastal Rootsi vastuvõetud kirikuseaduse kehtestamisega moodustati lisaks Eestimaa piiskopkonnale neli uut superintendentkonda — [[Liivimaa superintendentkond\|Liivimaa]], [[Riia superintendentkond\|Riia]], [[Saaremaa superintendentkond\|Saaremaa]] ja [[Ingerimaa superintendentkond]], seadus jõustus Eesti-, Liivi- ja Saaremaal koos kohalike muudatustega lõplikult 1690. aastate algupoolel. Ülemkirikueestseisja amet ja alamkonsistooriumid likvideeriti, seoses [[Mõisate reduktsioon\|mõisate riigistamisega]] kadus paljudes [[kihelkond]]ades [[mõisnik]]e [[patronaadiõigus]]. Pärast Eesti- ja Liivimaa vallutamist [[Põhjasõda\|Põhjasõja]] käigus 1710. aastal [[Vene tsaaririik\|Vene tsaaririigi]] poolt taastati 1711. aastal Tartus ja Pärnus ülemkonsistooriumile alluvad linna- e alamkonsistooriumid. 1714 ja 1739. aasta korraldustega allutati ülemkonsistoorium mittekiriklikes küsimustes [[Liivimaa õuekohus\|Liivimaa õuekohtule]] ja kiriklikes [[Liivi- ja Eestimaa asjade justiitskolleegium]]ile ning [[1727]]. aasta maapäeva otsusega taastati ~~ülemkirikueestseisjate~~ülem[[kirikueestseisja]]te ametid. ==Vaata ka== 96. rida ⟶ 99. rida: *[http://www.eha.ee/fondiloend/frames/fond_prop.php?id=1912 Liivimaa Evangeeliumi Luteriusu Konsistoorium] [[Kategooria:Liivimaa kubermang]] [[Kategooria:Eestimaa kubermang]] [[Kategooria:Eesti Evangeelne Luterlik Kirik]]

Liivimaa Evangeeliumi Luteriusu Konsistoorium: erinevus redaktsioonide vahel