Kõrgtehnoloogia: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P parandasin skripti abil kriipsud
P Valikulised grammatikaparandused.
3. rida:
'''Kõrgtehnoloogia''' ehk '''tipptehnoloogia''' (inglise keeles ''high tech'', ''high technology'') on tipptasemel [[tehnoloogia]], mis on tänapäeval kõige arenenum tehnoloogia. Sageli seostatakse kõrgtehnoloogiat [[mikroelektroonikaga]].
 
Kõrgtehnoloogia [[definitsioon]] muutub ajaga. Nii siis tooted, mis on valmistatudNäiteks 1960. aastatel, mis sel ajal kuulusid kõrgtehnolooogia toodete hulka, kuid misvalmistatud tipptehnoloogiatooted on nüüdseks madalatasemeenamasti moraalselt tootedvananenud. [[Turundusvaldkonnas]] kannavad kõrgtehnoloogia nime kõik uued tooted.
 
==Termini päritolu==
Esimest korda esineb sõna "kõrgtehnoloogia" ühes ajalehe "New York Times" artiklis 1950. aastatel, kus propageeritakse aatomienergiat. <ref>"Atomic Power for Europe", The New York Times, February 4, 1957, p. 17</ref>
 
1969. aasta aprillis kasutas Robert Metz seda mõistet rahandusveerus – Arthur H. Collins CollinsCollinsi raadiost „kontrollib kõrgtehnoloogia patentide arvu paljudes valdkondades“<ref>Metz, Robert (1969). "Market Place: Collins Versus The Middle Man", The New York Times, April 24, 1969, p. 64</ref>. Metz kasutas terminit sagedasti ka pärast seda; mõnedmõni nädaladnädal hiljem ta kasutas seda sidekriipsuga (high-tech), öeldes, et fond „hoiab arvuti välisseadmeid... kontoriseadmeid ja kõrgtehnoloogia varusid“<ref>Metz, Robert (1969). "Market Place: Keeping an Eye On Big Trends", The New York Times, November 4, 1969, p. 64</ref>. 1971. aastal ilmus Metzi artikkel, milles esines sõna "kõrgtehnoloogia" ("high tech-" ilma sidekriipsuta)<ref>Metz, Robert (1971). "Market Place: So What Made E.D.S. Plunge?", The New York Times, November 11, 1971, p. 72</ref>.
 
==Majandus==
Kuna majanduses kasutatakse kõige uuemat kõrgtehnoloogiat, siis on nähtud, et see annab kõige suurema potentsiaali majanduse arenguks tulevikus. See taju on toonud kõrgtehnoloogia sektorile kõrgeid investeeringuid. Ettevõtted, mis alustavad teed kõrgtehnoloogias saavad suure osa [[riskikapital]]i, kuid kui [[investeering]] ületab tegeliku potentsiaali, nagu on juhtunud varem, siis investorid võivad kaotada kogu või enamuse oma investeeringutest. Kõrgtehnoloogiasektorit on sageli vaadeldud, kui kõrge riskifaktoriga majandusharu, kuid samas pakub see ka suurt võimalust kõrgeteks kasumiteks.
 
Nagu Suursuur Teaduskiteaduski, on ka kõrgtehnoloogia rahvusvaheline fenomen, mille ühendajaks on Internet. Seega rahvusvahelisel kontsernil võib töötada projektiga 24 tundi päevas, meeskonnad töötavad päikesetõusust päikeseloojanguni. Sellised suuremahulised projektid võivad olla tarkvara arenduses või integraalllülituse arendamises. Rahvusvahelise tugivõrgustike ettevõtted saavad seega haarata töötajaid meeskonda [[Keenia]]st, [[Brasiilia]]st, [[Filipiinid]]elt või [[India]]s. Ainus nõue on sorav emakeel, olgu sellekssee siis [[hispaania keel|hispaania]], [[portugali keel|portugali]] või [[inglise keel]].
 
OECD on 2 erinevat lähenemist: sektori ja toote (tehase) valdkond.
69. rida:
 
==Kõrgtehnoloogiline ühiskond==
Kõrgtehnoloogia definitsioonist võib arvata, et kogu [[ühiskond]], mis põhineb kõrgtehnoloogial, on midagi kättesaamatut. See hõlmab oma nappuse seas juba olemasolevaid tehnoloogiaid. Paljud maad ja regioonid nagu, näiteks [[Ameerika Ühendriigid]], [[Singapur]], [[Kanada]], [[Kreeka]], [[Itaalia]], [[Taani]], [[Belgia]], [[Holland]], [[Norra]], [[Iirimaa]], [[Island]], [[Jaapan]], [[Iisrael]], [[Suurbritannia]], [[Eesti]], [[Austraalia]], [[Saksamaa]], [[Lõuna-Korea]], [[Tai]], [[Hong Kong]], [[Soome]], [[Hispaania]], [[Rootsi]], [[Brasiilia]] ja [[Prantsusmaa]] on põhiliselt arvatud kõrgtehnoloogia eesrindlikesse ühiskondadesse, [[tarbija]] seisukohast kuuluvad sinna samuti [[India]] osad (Bangalore, Mumbai) ja [[Hiina]](Shanghai, Beijing).
 
Orienteeritud institutsioonide uuringud nagu [[Euroopa Kosmoseagentuur|ESA]], [[MITRE]], [[NASA]], [[CERN]] ja aktiivsete kõrgtehnoloogiliste [[uuringud]] nagu [[MIT]] ja [[Standford]] arvestatakse samuti kõrgtehnoloogia mikroühiskonda, mis on seotud üldise ümbritseva sotsiaal-majandusliku regiooniga.
 
MõndasidMõnda geograafilisigeograafilist piirkondipiirkonda võib pidada kõrgtehnoloogia algusühiskonnaks,sünni naguühiskonnaks, näiteks '''Silicon Valley'''.
 
Silicon Valley (Ränioru) piirkond USA-s Kalifornias [[San Francisco]] lahe kagu- ja lõunakaldal, mis hõlmab [[Santa Clara]] oru ja San Francisco poolsaare lõunaosa, on eestlastele peamiselt tuntud paljude maailma mainekate tehnoloogiafirmade koduna. [[Google]], [[Yahoo]], [[Intel]], [[eBay]], [[Hewlett-Packard]] on vaid mõned tuntumad nimed tuhandete teiste äriõnne jahtivate ettevõtete seas. Ja üha enam leiab sealt ka meie enda väikese kodumaa aktiivsemate idufirmade kontoreid.<ref>http://inseneeria.eas.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=681%3Asilicon-valley-inspireerivad-oppetunnid&catid=78%3Ajaanuar-2012&Itemid=27</ref>
 
Organisatsiooni osakond, mis tegeleb oma projektides uusimate tehnoloogiaga, võib arvata kõrgtehnoloogia mikroühiskonda organisatsioonide ja partnerite arvu poolest. Üliõpilased ja õppejõud [[ENAEE]] või [[ABET]] akrediteeritud programmiga võib arvestada kõrgtehnoloogia liikmetena, teiste traditsiooniliste tasemete suhtes. EttevõttedEttevõtteid, mis töötavad tipptasemel, võib pidada kõrgtehnoloogilisse ühiskonda kuuluvaks koos oma peamiste konkurentidega, mis puudutab ülejäänud sektorite konkurentsi.
 
== Ettevõtete ja ülikoolide vaheline koostöö ==
Uuring „Feasibility Study for an Estonian Materials Technology Programme“ koostati eesmärgiga kaardistada Eesti [[materjalitehnoloogia]]-alane võimekus ning valdkonna potentsiaal teaduses ja eraettevõtluses. Enim rõhutati uuringus nõrka [[ülikoolid]]e ja ettevõtete vahelist koostööd, mille tulemusena on Eestis sügav lõhe ülikoolide poolt teostatava teadus- ja arendustegevuse ning ettevõtete vajaduste vahel. Tõsteti esile ka ettevõtete madalat teadus- ja arendustegevust puudutavat teadlikkust ningja võimekust, praktiliste oskuste arendamise väikest osatähtsust kõrgkoolide õppekavades ning kvalifitseeritud tööjõu puudust materjaliteaduse ningja –tehnoloogia-tehnoloogia valdkonnas.<ref>[http://www.mkm.ee/uuring-ettevotete-ja-ulikoolide-vaheline-koostoo-vajab-olulist-taiustamist/ Uuring: Ettevõtete ja ülikoolide vaheline koostöö vajab olulist täiustamist]</ref>
 
== Vaata ka ==