Kavatsus: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
|||
15. rida:
Anscombe'i (1957) järgi ei ole küsimuse "Miks sa teed B?" vastuste "Ma teen A" ja "Ma hakkan tegema (kavatsen teha) A" vahel selget vahet. Tänapäeval on tal üksikuid järgijaid. Anscombe'i ja tema järgijate järgi on kavatsus, millega midagi tehakse, pooleliolev kavatsuslik tegu, mis seletab selle tegemist.<ref name="Setiya" />
Ühe teooria järgi saab teo kavatsuslikkuse samastada kaasneva
väita, et kavatsusest ei piisa: kui kavatsust ellu ei viida, siis ei tehta ''A''-d kavatsuslikult ega tegutseta selleks, et teha ''A''-d (Mele 1992:248–255). Sellepärast olevat ikkagi tarvis põhjuslikku suhet.<ref name="Setiya" />
▲Ühe teooria järgi saab teo kavatsuslikkuse samastada kaasneva [[kavatsus]]e olemasoluga. See põhineb käsitusel, mis võtab kaasneva kavatsuse [[algmõiste]]ks ega püüa seda defineerida eelneva kavatsuse kaudu (põhjuslik teooria). Kui eeldada, et iga kavatsuslik tegu tehakse mingil põhjendil, mille saab esitada teleoloogilisel kujul, siis millegi kavatsuslikku tegemist saab samastada selle tegemisega selleks, et teha midagi muud. Ent võidakse midagi kavatsuslikult teha lihtsalt niisama, ilma erilise põhjuseta (Anscombe 1963:25); ja teleoloogiline jada võib lõppeda (või peab lõppema) mingi teo juures, mida tehakse selle enese pärast. [[George Wilson]] (1989) ja [[Carl Ginet]] (1990:ptk 6) püüavad sellest raskusest jagu saada [[de re kavatsus|''de re'' kavatsus]]e mõiste abil: selleks et ''A'' tegemine oleks kavatsuslik, ei ole tarvis, et kavatsetaks, et ''A'' tegemine aitaks kaasa millegi muu tegemisele, vaid piisab sellest, et kavatsetakse millegi kohta, mida tehakse, et see aitaks ''A'' tegemisele või seisneks ''A'' tegemises. Ent sellele võidakse vastu
▲väita, et kavatsusest ei piisa: kui kavatsust ellu ei viida, siis ei tehta ''A''-d kavatsuslikult ega tegutseta selleks, et teha ''A''-d (Mele 1992:248–255). Sellepärast olevat ikkagi tarvis põhjuslikku suhet.<ref name="Setiya" />
==Vaata ka==
| |||