Vaimõisa mõis: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
changed the part where it says when did the current owners acquire the manor, doesnt need to be public information |
||
6. rida:
[[17. sajand]]i alguses läks Vaimõisa koos [[Päädeva mõis|Päädeva]] ja [[Kõrvetaguse mõis]]aga [[Fleming]]itele. [[Põhjasõda|Põhjasõja]] järel oli mõis panditud [[Bohnsack]]idele, kuid alates [[1724]] oli mõis [[Wetter-Rosenthal]]ide omanduses. 18. sajandi lõpus kuulus mõis lühiajaliselt ka [[Nasackin]]itele ja [[Baranoff]]idele. [[1802]] omandasid mõisa [[Wilcken]]id, kelle käes oli mõis kuni [[1891]]. aastani. [[1919]]. aastal võõrandati mõis eestlastest omanikelt Johaness Kiverilt ning Peter Shashulinilt.
Pärast [[Vabadussõda]] jäid mõisasüdame maad ja hooned Kängseppadele, kelle valdusse jäid mõisahoone ja 50-hektariline talu kuni 1920. aastate lõpuni. [[1933]] sai Vaimõisa omanikuks Peeter Oha, kes suurendas mõisa maad 120 hektarini. Mõis oli tema käes kuni [[1940]]. aasta juunipöördeni. Peeter Oha küüditati [[Siber]]isse, kuid tema noor abikaasa jäi Eestisse ning lahkus [[1944]] Läände. Pärast sõja lõppu [[1945]]. aastal läksid mõisa hooned ja maad [[Vaimõisa põhikool]]ile ning kolhoosile. Kool töötas peahoones kuni 1970. aastate alguseni, mil see suleti. 1990. aastate alguses tagastati mõis Peeter Oha seaduslikele pärijatele
==Mõisakompleks==
| |||