Abort: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Valikulised grammatikaparandused.
P Grammatikaühtlustus.
2. rida:
'''Abort''' on [[embrüo]] või loote iseeneslik väljumine või tehislik väljutamine emakast enne sündi, mille tagajärjel katkeb [[rasedus]]. Iseenesliku aborti nimetatakse spontaanseks, tehislikku ehk esilekutsutud aborti aga indutseeritud abordiks.
 
Spontaanse abordi ehk nurisünnituse puhul on tegemist raseduse katkemisega mingi geneetilise või füsioloogilise häire/haiguse tagajärjel. Tavakeele kasutuses tähistab sõna "abort" üldjuhul esilekutsutud aborti, st raseduse katkestamist embrüo või loote elu lõpetamisega ning surnud embrüo või loote eemaldamisega emakaõõnest.<ref>Vastavalt Merriam-Webster'iWebsteri sõnaraamatule: [http://www.merriam-webster.com/dictionary/abortion Abort] – raseduse katkestamine, mis võib toimuda pärast embrüo või feetuse surma, millega võib kaasneda embrüo või feetuse surm, mis lõppeb embrüo või feetuse surmaga või millele peaaegu koheseltkohe järgneb embrüo või feetuse surm.</ref>
 
Abordil on pikk ajalugu ning selle esilekutsumiseks on kasutatud mitmeid erinevaid kirurgilisi võtteid ja medikamente. Teoloogid, filosoofid ja seadusandjad on läbi sajandite olnud eri meelel selle suhtes, kas või siis millise piirini peaks abordi esilekutsumine olema lubatud või keelatud. Tehisabordi sooritamise lubatavus erineb riigiti maailma erinvas paigus. Küsimus on selles, millist hetke lugeda elu alguseks. <ref>Toivo Maimets "Teaduse teed" 2012, lk 160 " Millal algab inimese elu " </ref>
 
== Iseeneslik abort ==
18. rida:
 
Tehisabordi sooritamise põhjused võib grupeerida nelja peamisesse kategooriasse:
#Ema [[elu]] või füüsilise või vaimse [[tervis]]e kaitse. Seda nimetatakse mõnikord '''terapeutiliseks''' ehk '''õigustatavaks abordiks.'''. <ref>http://www.sexologyprofessor.com/dictionary/abortion.php (Külastatud 20. august 2006)</ref>;
#[[Vägistamine|Vägistamisest]] või [[intsest]]ist tuleneva raseduse sünnini jõudmise vältimine;
#Tõsise [[väärarengu]], [[vaimne puudulikkus|vaimse puudulikkuse]] või geneetilise hälbega lapse sünni vältimine;
37. rida:
Esimese trimestri abordi tegemiseks kasutatakse ka '''laiendamise ja küretaaži''' võtet. Selle käigus avatakse emakakael nagu ka vaakumaspiratsiooni puhul, aga vaakumi mõjul loote väljaimemise asemel kasutatakse silmusekujulise otsaga nuga [[kürett|küretti]], millega kaabitakse loode ja platsenta väikesteks tükkideks ning tõmmatakse need läbi eelnevalt avatud emakakaela kehast välja. Seejärel kontrollib arst visuaalse vaatluse teel, kas kõik loote kehaosad on emakast kätte saadud. Laiendamine ja küretaaži võtet kasutatakse ka pärast nurisünnitust, et kontrollida, kas emakas on "puhas" – see on oluline, vältimaks infektsiooni, mille võib põhjustada emakasse jäänud loote, platsenta või muu kude.
 
13 kuni 2013–20 nädala vanuse loote aborteerimiseks kasutatakse ka '''laiendamise ja tühjendamise''' meetodit, kuigi seda saab kasutada kuni 28 nädala vanuse loote puhul. Selleks ajaks on lootel arenenud luustik, mille tõttu peab arst loote tükeldamiseks kasutama aborditange. Mõnikord lõigatakse lootel küljest jäse ja oodatakse, et loode verest tühjaks jooksmise tagajärjel sureks. Raseduse hilisemas staadiumis on loode jõudnud suuremaks kasvada ja selle meetodi rakendamiseks tuleb loote pea purustada, et see emakakaelast läbi mahuks. Kuivõrd avamine ja tühjendamine nõuab, et emakakael oleks rohkem avatud kui laiendamise ja küretaaži korral, kasvab ka emakakaela ja naise suguelundite kahjustamise risk.
 
Teise trimestri ja varajase kolmanda trimestri abordi tegemiseks kasutatakse '''soolalalahuse meetodit'''. Selleks imetakse süstlaga lootekotist ca 200 ml lootevett välja ning selle asemele süstitakse soola- või uurealahust, mida neelates loode mürgituse, vedelikukaotuse ja krampide tõttu sureb.<ref>Warren Hern, Abortion Practice, lk. 124</ref> Nimetatud meetod on maailmas populaarsuse kaotanud, kuna kätkeb ohtu ema tervisele – soolalahus võib süstimisel kogemata ema vereringesse sattuda.
78. rida:
=== Loote õigused ===
 
Üldise bioloogiaalase konsensuse järgi saab inimorganism alguse viljastamishetkel. See seisukoht kajastub näiteks ''"Encyclopedia Britannic''aBritannica" artiklis: "Ehkki organismidest mõeldakse sageli kui täiskasvanutest ja paljunemist käsitletakse uue, eelmise põlvkonna täiskasvanuga sarnaneva täiskasvanu kujunemisena, on elav organism tegelikult organism kogu oma elutsükli jooksul, viljastunud munarakust täiskasvanuni, mitte ainult lühikese aja jooksul sellest tsüklist."<ref>Encyclopedia Britannica 1998, v 26, p 611: “Although organisms are often thought of only as adults, and reproduction is considered to be the formation of a new adult resembling the adult of the previous generation, a living organism, in reality, is an organism for its entire life cycle, from fertilized egg to adult, not for just one short part of that cycle.”</ref> Suurem osa entsüklopeediaid<ref>The Gale Encyclopedia of Science 1996, v 3, p 1327: “Esimese kaheksa nädala jooksul pärast viljastumist nimetatakse arenevat inimolendit embrüoks.”</ref><ref>Collier’s Encyclopedia 1987, v 9, p 121: “Uus indiviid moodustub viljastumise ajal ja embrüonaalne areng lihtsalt valmistab seda indiviidi ette täiskasvanuelu heitlikkuseks ning tulevaste embrüote arenguks.”</ref><ref>Van Nostrand’s Scientific Encyclopedia 2002, v 1, p 1291: “Rasedusaeg algab spermi ja munaraku ühinemisest. Munaraku viljastumise hetkest (eostumine) algab uus elu.”</ref> ja inimembrüolooge<ref>Keith L. Moore: “See viljastatud munarakk, mis on tuntud sügoodina, on suur diploidne rakk, mis on inimolendi algus, või primordium.”(1988. Essentials of Human Embryology. p. 2. B.C. Decker Co., Toronto.)</ref><ref>William J. Larsen: “… gameedid, mis ühinevad viljastumisel, et algatada uue indiviidi embrüonaalne areng.”(1993. Human Embryology. p. 1. Churchill-Livingston, New York.)</ref><ref>Bradley M. Patten: “Viljastatud munarakust kujuneb uus indiviid.” Lk 43: “… viljastumisprotsess… tähistab uue indiviidi elu algust.”(1968. Human Embryology, 3rd Ed. p. 13. McGraw-Hill, New York.) Tsiteerides F.R. Lillie’t lk 41: “… viljastumisaktis … sõlmitakse kokku kaks elu … ja kootakse need uueks individuaalseks elu-looks.”(1919. Problems of Fertilization. The University of Chicago Press, Chicago.)</ref> jagavad seda seisukohta.
 
Sellest seisukohast vaadates on lootel kui inimesel õigus elule ning abort rikub seda õigust. Abordipooldajad tõmbaksid aga eraldusjoone inimisiku ja lihtsalt individuaalse inimorganismi vahele. Näiteks Ameerika kirjanik ja filosoofiaprofessor Mary Ann Warren leiab, et isikuks olemine nõuab eneseteadvuse olemasolu, võimet olla ratsionaalne ja suhelda teistega; lootel puuduvad kõik need omadused. Säärase definitsiooni vastased leiavad, et see peaks ka kõigi vastsündinute või koomas viibivate inimeste isiku staatuse kustutama.<ref>Marquis 1989: 197; Schwarz 1990: 89</ref>
209. rida:
==Kirjandus==
===Meditsiin===
*[[Reinhold Käbin]]. ''"Kunsttehislisest abordist''", [[1930]].
*[[Gerhard Rooks]]. ''"Abordist ja selle tagajärgedest". [[Tartu]]: [[1935]].
*''"Abort ja rasestumisest hoidumine''", Tallinn: [[1964]].
*[[Ivo Saarma]]. Abordi mõju. – ''[[Tervisetrend]]'', [[1999]], nr 12, lk 61.
*[[Iris Koort]]. Suur läbimurre günekoloogias: abordipill on USA-s taas heakskiidu leidnud. – ''Hippokrates'', [[2000]], oktoober, lk 476.
*[[Kadri Matt]], [[Aive Kalinina]], [[Olesja Vellend]]. Spontaanabort – immunoloogilisi aspekte. – ''[[Eesti Arst]]'', [[2003]], nr 3, lk 177–180.
*[[Kai Part]], [[Pille Soplepmann]]. Raseduse medikamentoosne katkestamine. – ''[[Arte Legis]], [[2005]], nr 6 (41), lk 4–8.
 
===Ennetus===
*[[Artur Müller]]. ''"Intiimnõuandeid naistele: Rasedus – naiste nüüdisaja suurmure. Loomulikud, mechaanilised ja keemilised wahendid rasedusest hoidumiseks. Retseptid''", [[Riia]], [[1933]].
*[[Erika Kruup]]. Ida-Virumaal õpetatakse noortele pereplaneerimist. – ''[[Eesti Õde]], [[1999]], nr 3, lk 12.
*[[Marika Mikelsaar]]. Meditsiinidoktor Helle Karro. – ''[[Eesti Arst]]'', [[2000]], nr 5, lk 312.
*[[Inkari Lindve]]. Müüdid, mis soodustavad aborte. – ''Eesti Naine'', [[2001]], juuli, lk 48–49.
*[[Inge Tael]]. "Tähtis on anda lapsele nimi." – ''[[Kodutohter]]'', [[2001]], nr 6, lk 35–37.
*[[Agnes Männiste]]. Kontratseptiivid – abortide arvu vähendamise loomulikem viis. – ''Hippokrates'', [[2002]], detsember, lk 694–708.
*[[Kai Heldre]]. Reproduktiivtervis. – ''Eesti rahva tervis 1991–2000'', Tartu: 2002, lk 54–62.
 
===Statistika===
*[[Alvi Tellmann]], [[Helle Karro]], [[Viktoria Serkina]] (koostajad). ''Eesti meditsiiniline sünniregister 1992–1997''; ''Eesti abordiregister 1996–1997'', Tallinn [[1999]]. ISBN 9985945700
*[[Helle Karro]]. ''Reproductive health and pregnancy outcome in Estonia: association with different factors'', doktoritöö, Tartu: 1999.
*[[Jaak Uibu]]. ''Eesti rahvastiku tervis XXI sajandi künnisel'', 3., täiendatud väljaanne, Tallinn: [[2001]]. ISBN 9985573250
*[[Alvi Tellmann]]. Abordistatistika Eestis 1996–1999. – [[Eesti Arst]], [[2002]], nr 1, lk 4–8.
*[[Kai Haldre]], [[Helle Karro]], [[Mati Rahu]]. Reproduktiivtervise näitajad Eesti naistel 1992–2001. – ''[[Eesti Arst]]'', [[2003]], nr 3, lk 166–171.
*[[Ago Teder]]. 2002. aasta abordihullus Eestis. – ''Hippokrates'', veebruar [[2005]], VII (61), lk 130–134.
*[[Alvi Tellmann]], [[Helle Karro]], [[Viktoria Serkina]] (koostajad). ''Eesti meditsiiniline sünniregister 1992–2004''; ''Eesti abordiregister 1996–2004'', Tallinn: [[2006]]. ISBN 9985967003
*Agnes Kuus, Enamik aborditegijaist on püsisuhtes naised. PM 29.03.2006 [http://www.postimees.ee/300306/esileht/196395.php]
 
===Sotsioloogia===
*[[Ene-Margit Tiit]], [[Ene Käärik]]. Raseda valik: kas sünnitada või katkestada rasedus? – ''[[Eesti antropomeetriaregistri aastaraamat]] 2001, [[Tartu]]: [[2001]], lk 211–233.
 
===Psühholoogia===
*[[Kati Murutar]]. Tavaline abordipäev. – [[Luup (ajakiri)|Luup]], [[1999]], nr 12 (95), 14. juuni, lk 54–56.
*[[Aita Kivi]]. Saatus jääda sündimata. – ''[[Anne (ajakiri)|Anne]]'', [[2001]], nr 1, lk 28–31.
 
===Õigus===
*N. S. Lapšina. ''Abort'', [[Tartu]]: [[1941]].
*[[Galina Litter]]. Raseduse katkestamise aeg lühenes. – ''[[Tervis (ajakiri)|Tervis]]'', [[1999]], nr 3, lk 44.
*[[Ants Nõmper]]. Stigma abordi kaasus: ettepanek muuta karistusseadustiku eelnõu. – ''[[Juridica]]'', [[2000]], nr 7, lk 435–450.
 
===Ajalugu===
*[[Ken Kalling]]. Abort sõjaeelses Eestis – legaliseerimisest keelustamiseni. – ''[[Eesti Arst]]'', [[2005]], nr 5, lk 359–365.
 
===Poliitika===
*[[Epp Väljaots]]. Hiina: sundabordid ja lapsesaamise load. – ''[[Eesti Naine]]'', [[1999]], detsember, lk 92–94.
*[[Kati Murutar]]. Abordi ära keelamineärakeelamine ei päästa elusid. – ''[[Eesti Naine]]'', [[2002]], märts, lk 34.
*[[Kadi Tomson]]. Kas sündimata lastel on Eestis õigusi? – ''Hippokrates'', [[2004]], mai (54), lk 342–346.
 
===Eetika===
*[[Valdar Parve]]. Abordiprobleem moraaliteooriate konkurentsis. – [[Eero Loone]] (toim). ''Mõistlike valikute õigustamise filosoofilised eeldused'', [[Tartu]]: [[1995]].
*[[Kadri Simm]]. Sünnieelse diagnostika eetilised probleemid. – ''[[Lege Artis]]'', nr 10, [[2003]].
*[[Aime Pevkur]]. Abort ja naise õigus oma kehale. – ''Eetika: Interdistsiplinaarsed lähenemised'', [[Tallinn]]: [[2006]], lk 348–357.
 
===Religioon===
*[[Avo Heinvee]] (koostaja). ''Salajane sõda'', Tartu: 1998.
*[[Peeter Kask]]. Viies käsk: Sa ei tohi tappa. – ''[[Päikesetuul (ajakiri)|Päikesetuul]]'', [[2001]], nr 8, lk 21–22.
*[[John Willke]], [[Barbara Willke]]. ''Abort'', Tallinn: [[2003]].
 
===Kuritegevus===
*''Ämmaemanda päevaraamat: Ühe salasünnituseasutuse tegewus ja selle awalikuks tulemine'', [[Tallinn]]: [[1908]].
 
===Veterinaaria===
*[[Jaagup Alaots]], [[Tiiu Saar]]. Sigade reproduktiivne ja respiratoorne sündroom ehk sigade "sinikõrv". – ''[[Eesti Loomaarstlik Ringvaade]], [[1999]], nr 3, lk 87–88.
 
==Välislingid==
281. rida:
*[http://www.hosianna.ee/abort/index.php Mis on abort?]
*[http://www.perekool.ee/maarja/index.php?id=36679&class=forum&action=post&post=377400 Küsitlus abordijärgse kahetsuse kohta]
*[http://www.arstideliit.ee/pdf/rahvastik.pdf Jaak Uibu. Eesti rahvastiku tervis XXI künnisel] (''pdf-fail'')
*[[Varro Vooglaid]]: [http://www.postimees.ee/050506/esileht/arvamus/200240.php Mõrvad maksumaksja raha eest], ''Postimees'', 04.05.2006
*[[Varro Vooglaid]]: [http://www.opleht.ee/Arhiiv/2006/13.10.06/dialoog/2.shtml Vanemate vastutus – kas reaalne või paljasõnaline?], ''Õpetajate Leht'', 13.10.2006
*[[Galina Litter]]: [http://www.opleht.ee/Arhiiv/2006/20.10.06/dialoog/3.shtml Arst on patsiendi poolel], ''Õpetajate Leht'', 20.10.2006
*[[Varro Vooglaid]]: [http://www.opleht.ee/Arhiiv/2006/03.11.06/dialoog/5.shtml Kelle poolel on vanemad?], ''Õpetajate Leht'', 03.11.2006
*[[Tiago Marques]]: [http://www.postimees.ee/160207/esileht/arvamus/245213.php Portugal astus 21. sajandisse], ''Postimees'', 16.02.2007
*[[Varro Vooglaid]]: [http://www.postimees.ee/200207/esileht/arvamus/245854.php Ajas edasi, tsivilisatsiooniredelil tagasi], ''Postimees'', 20.02.2007
*[[Tiago Marques]]: [http://www.postimees.ee/270207/esileht/arvamus/247057.php Õhuke piir väärikuse ja demagoogia vahel], ''Postimees'', 27.02.2007
*[[Kai Haldre]]: [http://www.postimees.ee/010307/esileht/arvamus/247464.php Inimese veendumused on tähtsad], ''Postimees'', 01.03.2007
*[[Fagira D. Morti]]: [http://www.ekspress.ee/viewdoc/99E09EC5434FB7A0C2257289003AED7F Mina olen aborti teinud – selline on elu], ''Eesti Ekspress'', 21.02.2007
*[[Juko-Mart Kõlar]]: [http://www.postimees.ee/060307/esileht/arvamus/248392.php Demagoogia abordivaidluses], ''Postimees'', 06.03.2007
*[[Varro Vooglaid]]: [http://www.ekspress.ee/viewdoc/AB26F1DF5771A2ACC2257299003D197E Selline on elu? Kahjuks tõesti!], ''Eesti Ekspress'', 09.03.2007
*[[Kerttu Pass]]: [http://www.delfi.ee/archive/article.php?id=15369969&categoryID=9738762&ndate=1174255200 Vait, võltsvagad mehed!], ''Delfi'', 19.03.2007
*[[Vilja Kiisler]]: [http://www.delfi.ee/news/paevauudised/arvamus/article.php?id=15384648 Seks ja mõrv], ''Delfi'', 21.03.2007
*[[Sigrid Kõiv]]: [http://www.postimees.ee/230307/esileht/arvamus/251497.php Abi eluõigusele], ''Postimees'', 23.03.2007
*[[Ave Alavainu]]: [http://www.delfi.ee/news/paevauudised/arvamus/article.php?id=15491427 Anna andeks, mu arm ...], ''Delfi'', 03.04.2007
*[[Ave Alavainu]]: [http://www.sloleht.ee/index.aspx?id=223908 Sinu ema on nõrk, ainult surma ta suudab sind saata ...], ''SLÕhtuleht'', 04.04.2007
*[[Kadi Viik]]: [http://www.delfi.ee/news/paevauudised/arvamus/article.php?id=15590697 Meeste õigused ja naiste kohustused], ''Delfi'', 17.04.2007
*[[Ülo Matheus]]: [http://www.delfi.ee/news/paevauudised/arvamus/article.php?id=15637260 Abort – Sex and Crime], ''Delfi'', 23.04.2007
*[[Taavi Usta]]: [http://www.syndikaat.ee/news.php?uID=1037&lang=est Abort ja kaksikmoraal], ''Terve Mõistuse Sündikaat'', 23.04.2007
*[[Toomas Vooglaid]]: [http://www.delfi.ee/news/paevauudised/arvamus/article.php?id=15642836 Planeeritud inimesed], ''Delfi'', 24.04.2007
*[[Helena Vooglaid]]: [http://www.delfi.ee/news/paevauudised/arvamus/article.php?id=17849401 Abort – naistevastane vägivald], ''Delfi'', 04.01.2007
*[[Jaanus Kangur]]: [http://www.epl.ee/artikkel/413392 Elada on ebaeetiline?], ''Eesti Päevaleht'', 04.01.2007
*[[Sirje Kingsepp]]: [http://www.delfi.ee/news/paevauudised/arvamus/article.php?id=17879482 Naiselikkus suurendab abordi võimalikkust], ''Delfi'', 08.01.2007
*[[Varro Vooglaid]]: [http://elukultuur.wordpress.com/2008/01/07/rahvastikuministri-kampaaniast-ja-eetikast Rahvastikuministri kampaaniast ja eetikast], ''Elukultuuri Instituudi häälekandja'', 08.01.2007
*[[Kaia Kapsta]]: [http://www.delfi.ee/news/paevauudised/arvamus/article.php?id=17888887 Kas vajame raseduskriisinõustamist?], ''Delfi'', 09.01.2007
 
[[Kategooria:Günekoloogia]]