Erinevus lehekülje "Dendrokronoloogia" redaktsioonide vahel

P
Valikulised grammatikaparandused.
P
P (Valikulised grammatikaparandused.)
'''Dendrokronoloogia''' on teadusharu ja ühtlasi ka [[meetod]], mis uurib ja analüüsib [[puittaimed]]e [[aastarõngad|aastarõngaid]].
 
Puude [[aastarõngad]] iseloomustavad nende moodustumise ajal valitsenud keskkonnatingimusi, olles vastavalt kitsamad (kui tingimused on olnud mingil põhjusel ebasoodsad) või laiemad (soodsamate tingimuste korral). Uuritakse ka puu kasvamise käigus puitu ladestunud [[Saasteaine|saasteaineid]], mis võivad kanda endas olulist infot minevikus aset leidnud [[Saastamine|reostuse]] või muu keskkonnamuutuse kohta.
Puud salvestavad endasse mitmesuguseid [[Keskkonnafaktorid|keskkonnafaktori]] mõjusid, mis otseselt või kaudselt limiteerivad aastarõnga moodustumisprotsessemoodustumise protsesse. Seetõttu on puude aastarõngad väga heaks informatsiooniallikaks mineviku [[kliima]] ja keskkonna uurimisel.<ref>Speer, J.H. 2010. ''Fundamentals of Tree-Ring Research.'' The University of Arizona Press. 324pp</ref> Vanade puude pikkade aastarõngaridade uurimisel saadakse teavet mineviku [[Temperatuur|temperatuuri]], [[Sademed|sademete]], [[Tulekahju|põlengute]], putukarüüstete, [[Maalihe|maalihete]], [[Orkaan|orkaanide]] jpm. nähtuste kohta.<br />
 
==Ajaloost==
Dendrokronoloogia on suhteliselt noor teadusharu, mille areng on toimunud umbes viimase saja aasta jooksul. Puude kasv on teadlastele huvi pakkunud ka tunduvalt varem, näiteks juba 322 eKr [[Kreeka]]s, kus [[Theophrastos]] seostas puidutriipe kasvuaastatega. [[Keskaeg|Keskajal]] täheldas [[Leonardo da Vinci]], et [[kliima]]l on mõju puude kasvule. 18. sajandil kirjutas [[Carl von Linne]], et aastarõngaste lugemisega saab määrata puu vanust. Samal ajal leidsid teadlased mitmes erinevas Euroopa paigas uuritud puude aastarõngastest märke, mis viitasid 1709. aasta eriti külmale ja karmile talvele.
 
Tänapäevasele dendrokronoloogiale pani 19. sajandi lõpul ja 20. sajandi algul aluse [[A.E. Douglass|Andrew Ellicott Douglass]] [[Ameerika]]s. [[Venemaa]] dendrokronoloogia alustajaks peetakse [[F. Švedov]]it. 1930-ndatest.–1960. aastatest 1960-ndateniaastatel tegeles [[Bruno Huber|B. Huber]] süstemaatiliselt puude aastarõngaste uurimisega [[Saksamaa]]l, pannes aluse dendrokronoloogiale [[Kesk-Euroopa]]s.
 
[[A. E. Douglass]] oli esimene uurija, kes kasutas oma töös laiaulatuslikult [[Ristdateerimine|ristdateerimise]] meetodit. Astronoomina oli tema peamine huvi rekonstrueerida [[Päikese aktiivsus|Päikese aktiivsuse]] tsükleid võimalikult pika aja vältel. See viis ta puude aastarõngaste uurimiseni, kuna ta oletas, et need võivad anda [[kliimamuutus]]te kohta informatsiooni. Ta kogus tuhandeid puiduproove, millest koostas skelettjoonised ja dateeris nende abil vanu arheoloogilisi ehitisi <ref>{{netiviide | URL = http://www.botany.ut.ee/lectures/dendro.html | Pealkiri = Dendrokronoloogia| Autor = Alar Läänelaid | Kasutatud = jaanuar 2014| Keel = eesti }}</ref>. [[A.E. Douglass|Douglass]] rajas maailma esimese aastarõngaste uurimise laboratooriumi [[Tucson]]is Arizonas (1937) ja asutas Aastarõngaste Seltsi 1934. Tema õpilane oli paljude ülivanade puude avastaja [[Edmund Schulman]]. Hiljem töötas Tucsonis dendroklimatoloog [[Harold C. Fritts]]. H.C. Frittsi panus dendrokronoloogiasse on väga suur: ta asutas 1974. aastal Tucsonis Rahvusvahelise Aastarõngaste Andmepanga (International Tree-Ring Data Bank, ITRDB) ja kirjutas põhjaliku dendroklimatoloogia käsiraamatu <ref>Fritts, H.C. 1967. Tree rings and climate. Nature. 567 pp</ref>. Euroopa dendrokronoloogiat on tänapäeval enimkõige enam mõjutanud [[F. H. Schweingruber]].
 
==Aastarõngad==
[[Pilt:Corylus avellana3.jpg|pisi|Sarapuu tüve ristlõik, aastarõngad]]
Puu [[tüve]] pikenemine ja paksenemine ehk [[sekundaarkasv]] toimub puidu juurdekasvukihi ehk [[kambium]]i tegevuse tulemusena. Kevadisel kasvuajal moodustab [[kambium]] puukoes rohkem õhukeste seintega [[rakk]]e ehk [[trahhee]]sid ja [[trahheiid]]e (okaspuudel ainult trahheiide), mis võimaldavad puu juurdekasvuks vajaminevat vedelike transporti. Suve teisel poolel aeglustub puu kasv ning siis moodustuvad lehtpuudel väiksemad paksuseinalised [[Parenhüüm|parenhüümirakud]], mis annavad tüvele tugevuse. Tekkivat erinevailmelist puitu nimetatakse [[Kevadpuit|kevad- ehk varapuiduks]] ja [[Sügispuit|sügis- ehk hilispuiduks]]. Talvel ei toimu puidu juurdekasvu. Järgmisel kevadel alustabhakkab puu kasvatama uut suurte rakkudega aastarõnga kevadosa kasvatamist.<ref>Saarman, E.; Veibri, U. 2006. Puiduteadus. Eesti Metsaselts, Tartu</ref>
 
Sellise tsüklilise kasvu tulemusena on puu [[Tüvi|tüve]] või [[Oks|oksa]] [[Ristlõige|ristlõikes]] nähtavad [[Kontsentrilised objektid|kontsentrilised]] ringid, mida nimetatakse [[Aastarõngad|aastarõngasteks]]. [[Aastarõngad|Aastarõngaste]] laius võib olenevalt [[Liik|puuliigist]] varieeruda, sõltudes ka [[Kliima|kliimaoludest]], [[Mullastik|mullastikust]] jm faktoritest. [[Aastarõngad]] tekivad ainult neil puudel, mis kasvavad [[Aastaajad|aastaajalise]] kliimaga piirkondades, st aladel, kus on tuntavad sesoonsed meteoroloogilised muutused. Selgelt eristatavaid aastarõngaid ei leidu näiteks [[vihmamets]]a puudel, mis kasvavad enam-vähem ühtlases kliimas, kus talvist [[Puhkeseisund|puhkeperioodi]] ei ole. Väga selgete ja loetavate aastarõngastega seevastu on [[okaspuud]], näiteks [[ebatsuuga]], [[nulg]], [[mänd]]; [[lehtpuud]]est rõngassoonelise puiduga liigid, näiteks [[tamm]], [[jalakas]], [[pöök]]; hästiloetavat informatsiooni saab ka [[Kuusk|kuuse]] rõngastest<ref>{{netiviide | URL = http://www.ltrr.arizona.edu/lorim/good.html| Pealkiri = Useful Tree Species for Tree-Ring Dating| Autor = Lori Martinez| Aeg = 1996 | Väljaandja = Laboratory of Tree-Ring Research, and The University of Arizona| Kasutatud = jaanuar 2014| Keel = inglise}}</ref> <ref>{{netiviide | URL = http://www.dendrochronology.net/basic_dendrochronology.asp| Pealkiri = Basic Dendrochronology| Autor = Michael Worthington| Aeg = 2011| Väljaandja = Oxford Tree-Ring Laboratory| Kasutatud = jaanuar 2014| Keel = inglise}}</ref>.<br />
 
==Proovid ja dateerimine==
Puiduproovide võtmiseks kasvavatest puudest ilma neid kahjustamata kasutatakse [[Juurdekasvupuur|juurdekasvupuuri]]. Puurimisel on oluline, et puuri ots oleks sihitud puutüve keskkoha suunas, nii kindlustatakse võimalikult paljude aastarõngaste läbimine. Kui puiduproovi ei ole võimalik puurida (näiteks kunstiteoste, pillide vm puhul), saab rõngaid mõõta ka otse objekti pealt, kasutades selleks [[Mõõtluup|mõõtluupi]]. Aastarõngaste laiusi mõõdetakse ka esemetest tehtud [[foto]]delt, samuti [[Röntgenfoto|röntgenfotodelt]].
 
Kui sama puuliigi puud on kasvanud samal ajal, siis nende [[Aastarõngad|aastarõngamustrid]] ühtivad suurel määral. Dendrokronoloogiline materjal mingi kindla regiooni puude kohta formuleerub paljudest sealt võetud proovidest, mis liidetakse omavahel [[kronoloogia]]ks. [[Kronoloogia]]id omavahel kõrvutades ja liites saab neist moodustada pikki aegridu, mis ulatuvad tuhandete aastate taha. [[Kesk-Euroopa]]s on koostatud [[Hohenheim|Hohenheimi]] männi- ja tammekronoloogiad algusajaga 8480 eKr. <ref>Friedrich, M. et al. 2004. The 12,460-year Hohenheim oak and pine tree-ring chronology from Central Europe – a unique annual record for radiocarbon calibration and paleoenvironment reconstructions. Radiocarbon vol 46, nr 3, p 1111-1122</ref> USA-s [[Nevada]] osariigis on koostatud [[Igimänd|igimänni]] ''(Pinus longaeva)'' aastarõngaste kronoloogia, mis algab aastast 8681 eKr <ref>Ferguson, C.W. and Graybill, D.A. 1983. Dendrochronology of Bristlecone pine - a progress report. Radiocarbon vol. 25 no. 2, p. 287-288</ref>.
 
Pika ajalise ulatusega kronoloogiaid saab kasutada, dateerimaks ka väga vanu puitkonstruktsioone, kunstiteoseid, elamuid jne. Samuti on dendrokronoloogia oluline kasutusviis 14C meetodil ([[radiosüsiniku meetod]]) mõõdetavate vanuste [[kalibreerimine]].
Puude aastarõngastega sarnaselt esinevad iga-aastased mustrid ka [[igijää]] ja pinnase puursüdamikes ning veekogu aastastes põhjasetetes ehk [[varv]]ides. <ref>{{netiviide | URL = http://arhiiv.err.ee/vaata/puramiidi-tipus-eesti-polaaruurijad| Pealkiri = Püramiidi tipus: Eesti polaaruurijad| Aeg = 2011| Väljaandja = Testfilm| Kasutatud = jaanuar 2014| Keel = eesti}}</ref><ref>{{netiviide | URL =http://veebiakadeemia.ee/puramiidi-tipus/polaaruurijad/miks-ja-mida-antarktikas-uuritakse/ | Pealkiri = Miks ja mida Antarktikas uuritakse?| Väljaandja = Veebiakadeemia| Kasutatud = jaanuar 2014| Keel = eesti}}</ref><ref>{{netiviide | URL = http://geoportaal.maaamet.ee/est/Andmed-ja-kaardid/Geoloogilised-andmed/Puursudamikud-p191.html| Pealkiri = Puursüdamikud| Väljaandja = Maa-amet| Kasutatud = jaanuar 2014 | Keel = eesti}}</ref><br />
 
Dendrokronoloogiliste meetodite puhulkasutamisel esinevadesineb ka mõned raskusedprobleeme. Puu aastarõngaid on keeruline uurida, kui puud on vigastatud ([[Sipelglased|sipelgate]], [[Ürasklased|üraskite]] poolt) või kui nad kasvavad näiteks mäe küljel. Viimasel juhul on rõngaste mõõtmisest saadav info moonutatud, kuna puu ei ole kasvanud maapinnaga horisontaalselt. Puitehitiste jm. konstruktsioonide vanuste määramisel pole teada, kui kaua puit seisis enne, kui seda ehitusel kasutati.
 
== Kasutamisvõimalused ==
* [[Dendroarheoloogia]]: puude aastarõngaste kasutamine arheoloogilise puidu dateerimiseks, puidu langetamisaja ning kasutamise aja määramine.
* [[Dendroklimatoloogia]]: aastarõngaste ridade kasutamine mineviku ja praeguse [[kliima]] uurimiseks ja rekonstrueerimiseks
* [[Dendroökoloogia]]: [[Maa]] [[Ökosüsteem|ökosüsteeme]] mõjutavate faktoritetegurite uurimine puude aastarõngaste abil
* [[Dendrogeomorfoloogia]]: maastikku kujundanud maapinna protsesside dateerimine puude [[Radiaalkasv|radiaalkasvu]] järgi
* [[Dendroglatsioloogia]]: liustike praeguse ja mineviku [[dünaamika]] uurimine ja dateerimine puude aastarõngastes sisalduva informatsiooni, samuti uuritavate puude paiknemise järgi liustiku suhtes
* [[Dendrohüdroloogia]]: veetaseme muutuste uurimine ja dateerimine puude aastarõngaste järgi
* [[Dendropürokronoloogia]]: [[Tulekahju|põlengute]] uurimine praegusel ajal ja minevikus, dateerides tulearme puude aastarõngastes.
* [[Kunstiajalugu]]: Dendrokronoloogiat kasutatakse üha laiemalt ka [[tahvelmaal]]ide dateerimisel. Tihti leitakse signatuurita tahvelmaale, mille kohta puudub info. SelliselSel juhul saab mõõta aastarõngaste laiusi maalialuseks kasutatud puittahvlilt, ning dendrokronoloogilise dateerimise abil selgitada välja tahvli vanuse. Lisaks tahvli vanuse selgitamisele saab nii tuvastada ka [[Võltsimine|võltsitud]] maale. Kui dendrokronoloogilisel analüüsil leitud puu maharaiumise aeg ja originaalmaali tegemise aeg ei ühti, on tegemist kas varasema maali ülemaalinguga või võltsinguga <ref>{{netiviide | URL = http://novaator.ee/ET/idee/looduslikud_triipkoodid_teenivad_kunstiajalugu/| Pealkiri = Looduslikud triipkoodid teenivad kunstiajalugu| Autor = Alar Läänelaid | Väljaanne = Novaator| Aeg = 26.03.2012| Kasutatud = märts 2014| Keel = eesti}}</ref>. Võltsingute tuvastamine muutub eriti päevakajaliseks, kui leitakse mitu täpselt samasugust maali ja originaali selgekstegemine visuaalselt ei õnnestu.
 
== Vaata ka ==
100 653

muudatust