Mõisnik: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
P Grammatikaühtlustus. |
||
1. rida:
'''Mõisnik''' on
Sõna ''mõisnik'' kasutatakse eesti keeles tavaliselt [[Baltimaad]]e, [[Venemaa]], [[Poola]] või [[Skandinaavia]], harvem [[Saksamaa]], [[Prantsusmaa]] või [[Lõuna-Euroopa]] kontekstis, enamasti ajalooliselt. Ehkki mõisateks nimetatakse ka [[riigimõis]]u ja [[veinimõis]]u, ei kutsuta nende haldajaid või omanikke mõisnikeks.
11. rida:
Mõisnikud kuulusid tavaliselt [[alamaadel|alamaadli]] hulka. [[Eestimaa|Eesti]]- ja [[Liivimaa]]l olid mõisnikud enamasti [[baltisakslased]] ja kõnelesid saksa keelt; harvem võis nende seas leida [[Venelased|venelasi]], [[Rootslased|rootslasi]] jt.
Eesti aladel natsionaliseeriti mõisad pärast Vabadussõda 1919. aastal, jättes mõisnikele vaid [[mõisasüda]]med; konfiskeeritud mõisamaad jagati [[Vabadussõda|Vabadussõja]] veteranidele, kes rajasid sinna [[asundustalu]]d. Sellega võeti mõisnikelt kui ühiskonnagrupilt ära majanduslik baas. Mõisnike tähtsus sõdadevahelises Eesti Vabariigis oli eelkõige ajalooline ja kultuuriline. Enamik endistest mõisnikest lahkus Eestist [[Umsiedlung]]i ajal, müües oma varad suhteliselt odavalt.
Tänapäeval nimetatakse mõisnikeks ka
[[Kategooria:Euroopa ajalugu]]
|