Ordinatsioon: erinevus redaktsioonide vahel

'''Ordinatsioon''' on [[vaimulik]]e ametissepühitsemine. Sõna ''ordinatsioon'' kasutatakse ka vastava [[pühitsus]]e tähistamiseks: "Taltal on ordinatsioon." tähendab "Tata on vaimulikuks pühitsetud"."

Inimest, kes valmistub ordinatsiooniks või keda ordineeritakse, nimetatakse vahel ''ordinandiks.'' ning ordinatsiooniOrdinatsiooni ajal kasutatavat liturgiat nimetatalse ''ordinaaliks''.

Neis kirikutes on kolm ordinatsioonitaset: [[piiskop]], [[preester]] ja [[diakon]] (hierarhia on aja jooksul muutunud). TavapäraseltTavaliselt läbitakse need tasemed üksteise järel: esmalt diakonaat (diakonina), siis presbüteraat (preestrina) ningja viimasena episkopaat (piiskopina). Enamik vaimulikke on enne preestriks ordineerimist "ajutised diakonid". "Alalised diakonid" ei jätka preestritasemel, mis võimaldab [[katoliku kirik]]us pühitseda ka [[abielu]]mehi. Kõik [[peapiiskop]]id, [[kardinal]]id ja [[paavst]]id on piiskopid, ehkki on olnud ka diakonkardinale ja preesterkardinale.

Naiste ordineerimine on tekitanud mitmes religioonis tuliseid vaidlusi, kuna kas ordinatsioon ise või ordineeritud vaimuliku täidetav roll kuulub mitmesugustel [[Teoloogia|teoloogilistel]] põhjustel traditsiooniliselt meestele. [[20. sajand]]i keskpaigast on mõned protestantlikud kirikud (näiteks Rootsi ja [[Eesti Evangeelne Luterlik Kirik|Eesti luterlikud kirikud]]) siiski alustanudhakanud naistenaisi ordineerimistordineerima, samuti on liberaalsemates judaistlikes kogudustes nais[[rabi]]d.