Russin: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Satteselega pole tal muud pistmist kui et ta suri seal |
Resümee puudub |
||
1. rida:
{{See artikkel|räägib latgalite vanemast; Šveitsi valla kohta vaata artiklit [[Russini vald]]}}
'''Russin''' ([[läti keel|läti]] ''Rūsiņš''; surnud [[1212]], [[Henriku Liivimaa kroonika]]
Kogu info Russini kohta pärineb Henriku Liivimaa kroonikast. Tema nime [[etümoloogia|etümoloogilise]] allikana on nähtud [[Vene]]maad (''Русь'') tähistavat sõna, mis võib viidata ta [[slaavlased|slaavi]] päritolule, aga ka lätikeelset sõna ''rusgans'', ''rūsans'' "punakaspruun".<ref name=Indrik>[http://www.historia.lv/biblioteka/indrika-hronika Indriķa hronika.] Läti keelde tõlkinud Ā. Feldhūns; eessõna ja kommentaarid Ē. Mugurēvičs. Rīga: Zinātne, 1993. XII, kommentaar 11</ref> Russini residents asus [[Tālava]] [[maakond|maakonnas]] [[Sotecle linnus]]es.<ref name=HLK89>HLK, XII 6, lk 89–93</ref> Tal oli vend, kes langes [[Kareda]]l 1220. aastal toimunud [[Kareda lahing|lahingus]] [[saarlased|saarlastega]].<ref>HLK, XXIII 9, lk 209</ref>
Russin koos mitmete teiste Tālava vanematega, kes olid eestlaste käe läbi kannatanud, sõlmis [[1208]]. aastal nende vastu võitlemiseks liidu [[Mõõgavendade ordu]] ja [[Riia piiskop]] [[Albert (Riia piiskop)|Albertiga]]. [[Ugandi]]-vastase sõjakäiguga alanud sõjalist konflikti, millesse Ugandi poolel astusid ka [[Sakala]] vanemad, iseloomustasid vastastikused rüüsteretked, kus Russin oli sage osaleja. Kõigepealt on teda, kroonika järgi "latgalitest vapraimat", nimeliselt mainitud esimesel Sakalasse suundunud retkel, kus olevat tapetud "300 Sakala maakonna parematest meestest ja vanemaist, peale selle lugematuid teisi, kuni tapjate väsinud käed ja õlavarred juba jõuetuks jäid suurest rahva mõrvamisest". Tagasi Tālavasse jõudnud Russin olevat öelnud, et "mu lapselapsed kuulutavad oma lastele kolmandast ja neljandast põlvest saadik seda, mis Russin on korda saatnud sakalaste peiedel".<ref name=HLK89 />
Teada on ka Russini osalemine 1209./1210. aasta talve sõjakäigul Ugandisse. Kui pärast seda enamus [[liivlased|liivlaste]] ja latgalite juhtidest Ugandiga rahu sõlmis, siis Russin koos [[Võnnu]] ordumeistri [[Bertold (Võnnu komtuur)|Bertoldiga]] keeldus sellest ja valmistus edasiseks võitluseks.<ref>HLK, XIII 5, lk 101</ref> 1210./1211. aasta talvel tegi ta kaasa ristisõdijate ja nende liitlaste esimese sõjakäigu [[Soontagana]]sse. Järgnevalt võttis ta osa [[Viljandi piiramine|Viljandi linnuse piiramisest]], kus ta olevat seesolijaid keelitanud [[kristlus]]se astuma vastutasuks rahu lubades. Kui need piiravat väge pilgates pakutust loobusid, tappis ta vangivõetud sakalased ja ähvardas seesolijatega sama teha.<ref>HLK, XIV 11, lk 113–115</ref> Hiljem samal aastal tungis ugalaste ja sakalaste vägi latgalite aladele, tappes paljusid Russini kaaskonnast. Kättemaksuretkel Ugandisse tappis Russini vägi seal kõik kättesaadud mehed, sh osa neist elusalt praadides.<ref name=Indrik /><ref>HLK XV 7, lk 125–127</ref>
1212. aastal, kui tekkis tüli [[liivlased|liivlaste]] ja latgalite ning Mõõgavendade ordu vahel, toetas Russin ülestõusnuid ning langes mässu keskuseks kujunenud [[Satesele linnus]]e [[Sattesele piiramine (1212)|piiramisel]]. Vastaspoolel olnud Riia piiskopi ja Mõõgavendade ordu väe juhile Bertoldile kui endisele sõbrale linnuse kindlustuselt kiivrit peast võttes rahuettepaneku teinud Russin sai ammukütilt noole pähe ja suri hiljem.<ref>HLK, XVI 4, lk 141</ref>
==Viited==
| |||