Arthur Buxhoevden: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
+lingid
1. rida:
'''Peter Eugen Arthur von Buxhoeveden''' [[Vabadusrist|VR I/2]] (kuni 1920. aastani ja hiljem [[Saksamaa]]l '''Peter Eugen Arthur Baron von Buxhoeveden'''<ref>Patrick von Glasenapp. Baltisches Wappenbuch. Verlag Patrick von Glasenapp, Alling, 1980, S. XXI</ref><ref>Die Baltischen Ritterschaften. Übersicht über die in den Matrikeln der Ritterschaften von Livland, Estland, Kurland und Oesel verzeichneten Geschlechter. Bearbeitet im Auftrage des Verbandes der Baltischen Ritterschaften von Ernst v. Mühlendahl und Baron Heiner v. Hoyningen gen. Huene. Limburg/Lahn, Starke, 1973, S. 2.</ref>, 16/[[28. märts]] [[1882]] [[Muratsi]] – [[27. november]] [[1964]] [[Karlsruhe]]) oli Venemaa Keisririigi ja Eesti sõjaväelane ([[kolonel]]).
 
Peter Eugen Arthur Buxhoeveden oli lõpetanud Tveri ratsaväekooli [[Kornet (auaste)|kornetina]], võttis osa [[I Maailmasõda|I maailmasõjastMaailmasõjast]] Venemaa Keisririigi Venemaa Keiserliku Armee koosseisus Saksa-Austria rindel, tõusis [[Rittmeister|rittmeistriks]] ja teenis välja [[Püha Vladimiri orden|Püha Vladimiri IV järgu ohvitseriristi]], Püha Vladimiri IV klassi ning [[Püha Anna orden|Püha Anna II klassi orden]]i.
 
Pärast Eesti iseseisvumist ja [[Eesti Vabadussõda|Eesti Vabadussõja]] algust teenis Eesti sõjaväes (eesti väeosades, mitte [[baltisakslased|baltisakslas]]te [[Balti pataljon]]is), osales Vabadussõjas, 1918. aasta novembris astus ta vabatahtlikult [[Saarte Kaitseliit]]u ja viidi üle Tallinna, kus oli Vabadussõja ajal ratsapolkude tagavaraeskadroni ja -divisjoni ülem. Pärast Vabadussõda oli ta ratsaväe allohvitseride kooli ja õppeeskadroni ülem, Kindralstaabi Kursuste, hiljem Kõrgema Sõjakooli lektor, ratsaväeinspektor ja aastatel 1923–1928 sõjaministri vanem käsundusohvitser.
 
[[1920]]. aastal ülendati Arthur Buxhoeveden [[Kolonelleitnant|kolonelleitnandiks]] ja [[1924]]. aastal koloneliks[[kolonel]]iks, talle annetati I liigi 2. järgu [[Vabadusrist]] ja [[Karutapja orden|Läti Karutapja III järgu orden]].
 
Läinud erru 1928. aastal, tegeles Arthur Buxhoeveden Muratsis põllumajandusega, juhatas algusest lõpuni [[Eesti Vabadussõjalaste Liit|Eesti Vabadussõjalaste Liidu]] [[Saaremaa]] osakonda. Asus 1941. aastal Nõukogude Liidu ohust tingituna ''[[Umsiedlung]]i'' käigus koos enamiku [[baltisakslased|baltisakslas]]tega Saksamaale.
15. rida:
:Arthur Buxhoevden (kaugem ajalooline nimi "Buxhoeveden") oli omas olemuses, mõttelaadis ja tegudes saarlaslik-talupoeglik (just nagu tema hea eestikeelgi) ja seda selle sõna kõige ilusamas ja õilsamas mõttes; Buxhoevden oli seltskondlikelt kommetelt ja käitumiselt grandsenjoor, omas sisimas kavaluseta talupoeg. Ta austas sügavalt oma esivanemaid ja perekonnatraditsioone, kuid samal ajal tundis ta sama sügavat kuuluvust Eesti ja eestlaste külge."|<ref>[http://img17.imageshack.us/img17/408/arthurvonbuxhoeveden.jpg A. J. Üks sadul jäi tühjaks... Võitleja, november 1964, nr. 11, lk. 6.]</ref>|}}
 
[[12. september|12. septembril]] [[2014]] maeti tema ja ta abikaasa põrm ümber [[Kaitseväe kalmistu]]le.<ref>http://uudised.err.ee/v/eesti/0c9f0f60-28fd-444d-afd5-da63c586970d</ref>
 
==Esivanemad==