Tarbeklaas: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
P Valikulised grammatikaparandused.
1. rida:
'''Tarbeklaas''' oli aastatel [[1940]]–[[1993]] tegutsenud [[klaasitehas]].
 
Tehas "Tarbeklaas" loodi 1940. aastal natsionaliseeritud [[Johannes Lorupi klaasivabrik]]u (1934–1940) baasil. Tehase toodanguks sai [[õõnesklaas]]. Rõhku pandi rohkem utilitaarsele klaasile kui kunstilisele (sellest ka tehase nimetus). Lauanõude tootmisel kasutati peamiselt värvitut klaasi, kuid katsetati ka nn [[suitsuklaas]]i ja värviliste toonidega (roheline, roosa). [[1953]] võeti tööle esimese kunstnikuna [[Helga Kõrge]]. Tehases on kunstnikena töötanud veel [[Ingi Vaher]], [[Mirjam Maasikas]], [[Pilvi Ojamaa]], [[Eino Mäelt]] ja [[Tiia-Lena Vilde]]. 1980–1983 oli tehase peakunstnikukspeakunstnik [[Elve Tauts]].
 
Tehase toodetav nomeklatuur sisaldas üle 300 nimetuse. Toodeti käsitsi puhutud, automatiseeritud tootmisliinil, [[pressklaas]]i ja tsentrifugaalmeetodil valmistatud lauanõusid. Dekooris kasutati lihvimis- ja graveerimistehnikat. Joogi- ja suveniirklaaside juures kasutati ka klaasimaalitehnikat, klaase kaeti ka dekooriga. Unikaalsete toodete valmistamisel kasutati värvilist klaasi ja mitmesuguseid kuumtöötlustehnikaid.
 
Tehas turustas oma toodangut mitte ainult Eestis, vaid see oli väga nõutud ka [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidus]], 1980ndatel1980. aastatel täideti tellimustöid [[Euroopa]]sse ja Põhjamaadesse.
 
Pärast tehase likvideerimist annetati suur tootenäidiste kollektsioon toodangu näidiseid [[Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum]]ile.
 
==Allikas==