Goodi: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Piiskopite > piiskoppide. |
|||
5. rida:
[[Island]]il oli goodi pealik, kelle ülesandeks oli esindada oma mõjuala, goodkonna (''goðorð'') talunikke [[Althing]]il, aidata oma talunikke vahendajana tüliküsimuste lahendamisel ning tagada oma piirkonnas rahu.
Goodid kuulusid [[Althing]]i seadusandlikku kogusse
Goodi mõju alla kuuluv goodkond ei olnud geograafiliselt määratletud piirkond, pigem oli see komplekt õigusi ja kohustusi. Vabad talupojad otsustasid ise, millist goodit nad toetasid. Kui nad olid oma goodiga rahulolematud, võisid nad asuda toetama mõnda teist goodit maa sama neljandiku sees. Ühele goodile võis kuuluda mitu goodkonda, samuti sai goodkondi pärandada, müüa, kinkida, juurde luua ja ära kaotada.
Tegelikkuses oli talupoegade võimalus ise goodit valida piiratud. Goodiks oli tavaliselt üks oma kandi jõukamatest ja mõjukamatest meestest.
Goodi ülesannete hulka oli algselt kuulunud [[paganlus|paganausu]] [[preester|preestrina]] tegutsemine. ''Goði'' on seotud vanaislandi sõnaga ''goð'', [[jumal]]. [[Skandinaavia]]s ei moodustanud paganausu preestrid omaette [[sotsiaalne klass|klassi]], vaid usutalitusi viisid läbi pealikud, kelle käes oli ka [[ilmalik]] võim. Islandi allikates on goodide usulistest funktsioonidest vähe juttu, arvatavasti oli see amet Islandil algusest peale peamiselt ilmalikku laadi. Vähemalt osa goodidest tegeles siiski ka jumalate teenimisega.
Paljud goodid olid kristlased juba enne Islandi ristiusustamist aastal [[999]] või [[1000]]. Kui 11. sajandi lõpus hakati koguma kiriku[[kümnis]]t, ehitas suurem osa goodidest oma talu juurde kiriku ja lasi end preestriks pühitseda. Nõnda said nad osa kiriku tuludest ja ei pidanud loobuma võimust kiriku kasuks. [[12. sajand]]i lõpus hakkas kirik [[piiskop]]
Goodi amet kaotati üheskoos goodkondade süsteemiga aastal [[1271]] [[Norra]] kuninga poolt.
==Kirjandus==
*[[Jón Viðar Sigurðsson]]:
*
[[Kategooria:Islandi ajalugu]]
|