Goodi: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Addbot (arutelu | kaastöö)
P Robot: muudetud 12 intervikilinki, mis on nüüd andmekogus Wikidata
P Piiskopite > piiskoppide.
5. rida:
[[Island]]il oli goodi pealik, kelle ülesandeks oli esindada oma mõjuala, goodkonna (''goðorð'') talunikke [[Althing]]il, aidata oma talunikke vahendajana tüliküsimuste lahendamisel ning tagada oma piirkonnas rahu.
 
Goodid kuulusid [[Althing]]i seadusandlikku kogusse ''Lögrétta''. Nemad valisid nii Althingi kohtute kui ka kohalike [[ting]]ide kohtunikud. 10. sajandi keskel oli Islandil 39 goodkonda, kuid nende arv ei olnud püsiv. Kõik Islandi pealikud – jõukad suurmaaomanikud, kelle võimu alla kuulus palju inimesi ja maad – ei olnud goodid, samas leidus ka goodisid, kel ei olnud erilist võimu.
 
Goodi mõju alla kuuluv goodkond ei olnud geograafiliselt määratletud piirkond, pigem oli see komplekt õigusi ja kohustusi. Vabad talupojad otsustasid ise, millist goodit nad toetasid. Kui nad olid oma goodiga rahulolematud, võisid nad asuda toetama mõnda teist goodit maa sama neljandiku sees. Ühele goodile võis kuuluda mitu goodkonda, samuti sai goodkondi pärandada, müüa, kinkida, juurde luua ja ära kaotada.
 
Tegelikkuses oli talupoegade võimalus ise goodit valida piiratud. Goodiks oli tavaliselt üks oma kandi jõukamatest ja mõjukamatest meestest. Ümbruskonnas elavadÜmbruskonna talupojad olid sõltuvadsõltusid tema abist ja heast tahtest, ajapikku tekkisid vastastikuste teenete ja kingituste kaudu goodi ja tema talupoegade vahele tihedad sidemed.
 
Goodi ülesannete hulka oli algselt kuulunud [[paganlus|paganausu]] [[preester|preestrina]] tegutsemine. ''Goði'' on seotud vanaislandi sõnaga ''goð'', [[jumal]]. [[Skandinaavia]]s ei moodustanud paganausu preestrid omaette [[sotsiaalne klass|klassi]], vaid usutalitusi viisid läbi pealikud, kelle käes oli ka [[ilmalik]] võim. Islandi allikates on goodide usulistest funktsioonidest vähe juttu, arvatavasti oli see amet Islandil algusest peale peamiselt ilmalikku laadi. Vähemalt osa goodidest tegeles siiski ka jumalate teenimisega.
 
Paljud goodid olid kristlased juba enne Islandi ristiusustamist aastal [[999]] või [[1000]]. Kui 11. sajandi lõpus hakati koguma kiriku[[kümnis]]t, ehitas suurem osa goodidest oma talu juurde kiriku ja lasi end preestriks pühitseda. Nõnda said nad osa kiriku tuludest ja ei pidanud loobuma võimust kiriku kasuks. [[12. sajand]]i lõpus hakkas kirik [[piiskop]]itepide võimu suurendamiseks tegutsema selle nimel, et goodisid enam preestriteks ei pühitsetaks.
 
Goodi amet kaotati üheskoos goodkondade süsteemiga aastal [[1271]] [[Norra]] kuninga poolt.
 
==Kirjandus==
*[[Jón Viðar Sigurðsson]]: ''"Chieftains and Power in the Icelandic Commonwealth".'' Odense University Press, [[Odense]] 1999.
*''"Old Norse-Icelandic Literature and Culture".'' Edited by [[Rory McTurk]]. Blackwell Publishing, [[Oxford]] 2005.
 
[[Kategooria:Islandi ajalugu]]