Saksi sõjad: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
35. rida:
'''Saksi sõjad''' olid kampaaniad ja ülestõusud rohkem kui 30 aasta jooksul aastast 772, kui [[Karl Suur]] esmakordselt sisenes [[Vana-Saksimaa|Saksimaa]]le kavatsusega vallutada, aastani 804, kui viimane rahulolematute [[Germaanlased|hõimlaste]] mäss oli purustatud. Kokku võideldi praegusel Loode-[[Saksamaa]]l 18 lahingut. Tulemuseks oli Saksimaa liidendamine [[Frangid|Frangi]] riigiga ja nende pööramine [[Germaani mütoloogia|paganlusest]] [[Germaani kristlus|kristlusesse]].
 
Vaatamata korduvatele tagasilöökidele panid saksid vankumatult vastu, korraldades rüüsteretki Karl Suure valdustesse kohe, kui see pööras oma tähelepanu mujale. Nende peamine juht, [[Widukind]], oli paindlik ja leidlik vastane ning nõustus Karl Suure poolt pakutud rahuga raskes olukorras, kaotamata oma nägu ja hoides ära mõtetumõttetu sõja jätkamise Karl Suure poolt. See kokkulepe kindlustas sakside juhtidele eriõigused nende kodumaal. Widukind (ka ''Waldkind'', "Metsalaps") ristiti aastal 785 ja maeti ainsasse tornita Saksa kirikusse.
 
Saksid jagunesid neljaks grupiks neljas piirkonnas. Lähim iidsele frankide [[Austraasia]] kuningriigile oli [[Vestfaal]] ja kaugeim oli [[Ostfaal]]. Nende kahe vahel oli [[Engern]] (või Angria) ja kolmest põhja pool, [[Jüütimaa]] poolsaare jalamil, oli [[Nordalbingien]].