Redaktsioon: 11. september 2014, kell 19:56 redigeeri NOSSER (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 89 961 muudatust →‎Mõõgavendade ordu sõjad vene vürstiriikidega ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 12. september 2014, kell 01:07 redigeeri eemalda Minnekon (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 10 796 muudatust PResümee puudub Uuem muudatus →
37. rida: Saksa Ordu Liivimaa haru komplekteerimine toimus enamasti Saksamaa elavjõu arvelt ja ordu ridadesse ei võetud kohalike [[Vana-Liivimaa]] [[vasall]]isuguvõsade ning [[linnakodanik]]e poegi<ref>[[Priit Raudkivi (ajaloolane)\|Priit Raudkivi]], [http://www.kirj.ee/public/Acta_hist/2011/issue_2/acta-2011-17-16-36.pdf SAKSA MIGRATSIOONIST LIIVIMAALE KESKAJAL KRIITILISI MÄRKMEID], [[Acta Historica Tallinnensa]], 2011, Vol. 17/1</ref>. [[Pilt:Deutscher Orden 1260.png\|thumb\|280px\|Saksa ordu valdused [[Preisimaa]]l ja pärast [[Liivi ordu]] liitumist [[1237]]. aastal ordu valdused [[Kuramaa]]l ja [[Vana-Liivimaa]]l. Joonisel on märgitud viirutatult [[1260]]. aastal vastupanupiirkonnad Preisimaal ja [[Žemaitija]]s]] 1207. aasta paiku kuulus ordusse maksimaalselt 80–100 võitlejat<ref>[http://www.historia.lv/~~alfabets~~biblioteka/~~I/In/Indrika%20hronika/teksts/saturs_indr_hr.htm~~indrika-hronika ''Indriķa hronika.''] Läti keelde tõlkinud Ā. Feldhūns; eessõna ja kommentaarid Ē. Mugurēvičs. Rīga: Zinātne, 1993. XI peatükk, kommentaar 7</ref>, [[1235]]. aastal oli ordus 110–180 [[Rüütelvend\|rüütlit]], 30–45 [[preestervend]]a, kuni 500 [[teenervend]]a, umbes 700 palgasulast. Orduvendade tähtsaima osa moodustasid rüütelvennad, elukutselised sõjamehed, kelle vormirõivaks oli valge mantel punase risti ja mõõgamärgiga. == Mõõgavendade ordu Liivimaa vallutamisel ==

Mõõgavendade ordu: erinevus redaktsioonide vahel